3-14-362/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(7)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-362 Haldusasi Mittetulundusühingu Sakala Eragümnaasium kaebus Tallinna Haridusameti 27.02.2014 kirjas nr 3.-60/307-2 sisalduva otsuse tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks tasuda erakooli tegevuskulud ning intressi maksmiseks kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Mittetulundusühing Sakala Eragümnaasium (registrikood 80277268), volitatud esindaja vandeadvokaat Martin Triipan Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Nele Kilk Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada Mittetulundusühingu Sakala Eragümnaasium kaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Haridusameti 27.02.2014 kirjas nr 3.-60/307-2 sisalduv haldusakt eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises osalemast keeldumise kohta. 3. Kohustada Tallinna linna tasuma Mittetulundusühingule Sakala Eragümnaasium eraüldhariduskooli Sakala Eragümnaasium 2013. aasta aprilli ning 2013. aasta juuni kuni 2014. aasta märtsi tegevuskulude katteks 153 526 (ükssada viiskümmend kolm tuhat viissada kakskümmend kuus) eurot 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. 4. Jätta intressi tasumiseks kohustamise nõue rahuldamata. 5. Mõista Tallinna linnalt Mittetulundusühingu Sakala Eragümnaasium kasuks välja menetluskulu summas 2355 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend viis) eurot. Jätta poolte ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18. juunil 2014. a.

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Sakala Eragümnaasium on eraüldhariduskooli Sakala Eragümnaasium pidaja. Nimetatud eraüldhariduskoolis õppisid ja õpivad teiste seas õpilased, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinnas.

2. MTÜ Sakala Eragümnaasium teavitas Tallinna linna 20.12.2012 kirjaga nr 5-9/2 (tl 12), mille kohaselt on Sakala Eragümnaasiumi 2013. a tegevuskulu suurus ühe õpilase kohta kuus 73 eurot ning 27.03.2014 kirjaga nr 1-2/4 (tl 14), et 2014. a kohta on vastav suurus ühe õpilase kohta 83 eurot kuus. MTÜ Sakala Eragümnaasium esitas Tallinna Linnakantseleile ajavahemikul 2013. a aprill ning 2013. a juunist kuni 2014. a märtsini tegevuskulusid puudutavad arved, et Tallinna linn osaleks erakooli tegevuskulude katmises vastavalt erakooliseaduse (EraKS) § 222 lõikele 1.

3. MTÜ Sakala Eragümnaasium esitas Tallinna Linnavalitsusele 07.02.2014 avalduse nr 2-1/1 (tl 30-31), milles palus tasuda esitatud arvete alusel nõutud erakooli tegevuskulud.

Tallinna Haridusamet jättis 27.02.2014 vastusega nr 3.-60/307-2 (tl 32-33) taotluse rahuldamata selgitusega, et eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises osalemise kohustus on põhiseadusega vastuolus, kuna selleks ei ole piisavalt vahendeid eraldatud. Tallinna linnal puudub raha edastatud arvete tasumiseks.

4. Mittetulundusühing Sakala Eragümnaasium esitas 28.03.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse: Tallinna Haridusameti 27.02.2014 kirjas nr 3.-60/307-2 sisalduva otsuse tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata taotlus esitatud arvete alusel tegevuskulude summa tasumiseks; Tallinna linna kohustamiseks tasuda erakooli tegevuskulud summas 153 526 eurot 2013. a aprilli ning 2013. a juuni kuni 2014. a märtsi arvete eest; kaebuse esitamise päeva seisuga intressi 3 769,02 eurot tasumiseks, millele lisandub intress riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 23 p-s 1 sätestatud määras arvestatuna kaebuse esitamisest kuni arvete täieliku tasumiseni.

5. Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt: 1. Tallinna linnal on EraKS § 222 lõikest 1 tulenev kohustus osaleda kaebaja käitatava eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises ning tasuda kaebaja esitatud arved. EraKS § 222 lõikes 1 sätestatud kohustus ei ole tingimuslik ega sõltu sellest, kas riik on kohalikule omavalitsusele selleks vahendid eraldanud või mitte ega ka sellest, kas see kohustus on oma olemuselt riiklik või omavalitsuslik. Tallinna Haridusameti 27.02.2014 kirjas nr 3.-60/307-2 sisalduvad põhjendused on otsitud. Ka on Tallinna linn ise tunnistanud vastava kohuse olemasolu, kui ta tasus 2013. a sees kaebaja tegevuskulude katteks 64 127 eurot. Vaidlus on üksnes Tallinna linna ja riigi vahel selles, kas riik peab selleks eraldama Tallinna linnale täiendavaid vahendeid või mitte, mis ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. 2. Kaebaja on esitanud vastustajale kõik EraKS § 222 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks vajaliku kalkulatsiooni õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse kohta ja arved. Seega on kõik eeldused tegevuskulude rahastamise kohustuse täitmisele asumiseks täidetud. Kaebaja on lähtunud Vabariigi Valitsuse 14.02.2013 määrusest nr 28 „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2013. aastal“, mille § 1 kohaselt 73 eurot ning Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusest nr 165 „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe koha kohta 2014. aastal“, mille § 1 kohaselt on vastav summa 83 eurot. 3. EraKS § 222 ei ole põhiseadusega vastuolus. Selle normi põhiseadusvastasus ei saa tuleneda sellest, et kohalikul omavalitsusel on PS §-st 37 tulenevalt kohutus tagada õppemaksuta õppe andmine. Eraüldhariduskoolide tegevuskulude kandmises osalemise regulatsioon ei kuulu PS § 113 kaitsealasse ega saa seetõttu olla sellega vastuolus. EraKS § 222 sätestatud kohustuse näol ei ole tegemist maksu, muu avalik-õigusliku kohustuse, riikliku koormise, lõivu, trahvi ega sundkind-

3(7) lustuse maksega. PS § 113 reguleerib vaid üksikisiku ja avaliku võimu vahelisi suhteid, mitte suhteid erinevate avaliku võimu kandjate vahel. 4. Kaebaja taotleb vastustajalt kohustuse täitmisega viivitamise eest intressi 6% määraga väljamõistmist, tulenevalt RVastS § 23 p-st 1 ja § 22 lg-st 1, mis teeb kokku intressi summaks 3 769,02 eurot. RVastS § 23 punktile 1 tuginemist ei välista intressi tasumise kohustust sätestava erisätte puudumine valdkondlikes õigusaktides. Nii PGSis kui ka EraKSis puuduvad erinormid puhuks, kui kohalik omavalitsus jätab tegevuskulude eest esitatud arved tasumata. Sellises olukorras saab tulla kõne alla võlaõigusseaduse või riigivastutuse seaduse vastavate intressi ja viivist reguleerivate sätete kohaldamine (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-81-13). Kaebaja ei ole tuginenud otse VÕS § 113 lg-le 1, mille puhul oleks viivitusintressimäär rohkem kui 8% aastas. 5. Kaebaja palub kohustada Tallinna linna täitma kohtuotsust 21 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 1. Tallinna Haridusameti 27.02.2014 kirjas nr 3.-60/307-2 sisalduv otsus on õiguspärane ning põhjendatud. Eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluva kooli tegevuse toetamine ei ole olemuselt omavalitsuslik ülesanne, vaid riiklik kohustus, millega seotud kulud tuleb PS § 154 lõikest 2 tulenevalt katta riigieelarvest või hüvitada kohalikule omavalitsusele. Põhiseaduses ei ole sätestatud riigi või kohaliku omavalitsuse kohustust pidada üleval erakoole ega maksta neile tegevustoetusi. Tallinna linn on taganud tasuta õppimisvõimalused kõikidele Tallinna koolikohustuslikele õpilastele, kuid ei ole kohustatud hüvitama erakoolide tegevuskulusid ega pakkuma tasulist üldharidust. 2. Kohalik omavalitsus võiks olla kohustatud osalema erakooli tegevuskulude katmises ulatuses, milles ta KOKS-is ja PGS-is sätestatud kohustusi ei täida. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Tasulise hariduse toetamine ei saa olla kohaliku omavalitsuse olemuslik kohustus, mistõttu EraKS § 222 ei täida kohalikule omavalitsusele pandud hariduslikke eesmärke. Kohalikul omavalitsusel puudub seadusest tulenev pädevus otsustada ja korraldada erakoolide asutamist ja nende tegevust oma haldusterritooriumil, mistõttu ei saa omavalitsuslikuks ülesandeks olla ka selliste erakoolide tegevuse rahastamine. Kohalikku omavalitsust ei kaasata erakoolide asutamise protsessi. Ka ei analüüsita, kas ja millise erahariduse järele eksisteerib üldse vajadus. Erakoolide rahastamine ei täida kohaliku omavalitsuse territooriumil elavatele koolikohustuslikele õpilastele kohustusliku tasuta hariduse kättesaadavuse tagamise eesmärki, aga kui riik on otsustanud, et soovib eraüldhariduskoole toetada, on tegu vabatahtlikult võetud kohustusega, mis on oma olemuselt riiklik. 3. EraKS § 222 on vastuolus PS §-st 37 tuleneva kohaliku omavalitsuse kohustusega pakkuda oma haldusterritooriumil tasuta õpet. EraKS § 222 põhiseadusvastsus nähtub otseselt ka KOKS § 6 lgst 2, mille kohaselt on omavalitsusüksus kohustatud korraldama üldhariduskoolide ülalpidamist vaid juhul, kui need on tema omandis. Kaebaja kool ei ole käsitletav munitsipaalomandis oleva koolina. EraKS § 222, PGS § 83 lg 7 ja Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrus nr 165 „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2014. aastal“ on vastuolus PS § 3 lõikega 1 ning §-ga 113, mille kohaselt riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustusmaksed sätestab seadus. Erakoolidele makstavat tegevuskulu suurust ei ole seadusega kehtestatud. Ka ei ole rahalise kohustuse Vabariigi Valitsusele delegeerimisel seadusega kehtestatud tegevuskulu ülempiiri ega tegevuskulu suuruse arvestamise selgeid diskretsioonipiire ning arvestamise metoodikat. 4. Kaebaja nõue mõista vastustajalt välja intressi EraKS § 222 sätestatud kohustuse täitmisega viivitamise eest, on põhjendamatu. Sellist kohustust ei tule ka vaidlusalust suhet reguleerivatest õigusnormidest. RVastS § 23 puudutab õigust intressile alusetu rikastumise korral, millega antud juhul tegemist ei ole. Seega ei kuulu viidatud säte kohaldamisele. 5. Vastustaja palub kohtuotsusega Tallinna linnalt kohtukulude ja/või kahjusumma väljamõistmisel tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 246 lg-st 1 määrata otsuse täitmise täh-

4(7) taeg, märkides, et Tallinna linn on kohustatud kohtulahendi selles osas täitma hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas Tallinna linn on õigusvastaselt keeldunud Tallinna Haridusameti 27.02.2014 kirjaga nr 3.-60/307-2 osalemast MTÜ Sakala Eragümnaasium peetava erakooli tegevuskulude katmises või kas esineb aluseid, millest tulenevalt puudub alus Tallinna linnalt sellise kohustuse täitmist nõuda.

8. MTÜ Sakala Eragümnaasium esitas nii Tallinna linnale kui ka kohtule järgmised tegevuskulusid puudutavad arved, mille tasumiseks kohustamist ta taotleb: 1) 12.04.2013 arve nr 131525 (tl 15), 199 õpilast, õppekoha tegevuskulud aprill 2013 on 14 527 eurot, millele on arvestatud lisaks viivised varasemalt esitatud arvete eest summades 4 986,63 eurot, 2993 eurot, 944,19 eurot – arvest tasutud osaliselt summas 6 092 eurot ja tasumata 8 435 eurot; 2) 11.06.2013 arve nr 132255 (tl 16), 196 õpilast, õppekoha tegevuskulud juuni 2013 on 14 308 eurot; 3) 12.07.2013 arve nr 132359 (tl 17), 171 õpilast, õppekoha tegevuskulud juuli 2013 on 12 483 eurot; 4) 13.08.2013 arve nr 132370 (tl 18), 171 õpilast, õppekoha tegevuskulud august 2013 on 12 483 eurot; 5) 12.09.2013 arve nr 132678 (tl 19), 194 õpilast, õppekoha tegevuskulud september 2013 on 14 162 eurot; 6) 14.10.2013 arve nr 133182 (tl 20), 195 õpilast, õppekoha tegevuskulud oktoober 2013 on 14 235 eurot; 7) 11.11.2013 arve nr 133589 (tl 21), 196 õpilast, õppekoha tegevuskulud november 2013 on 14 308 eurot; 8) 11.12.2013 arve nr 134004 (tl 22), 196 õpilast, õppekoha tegevuskulud detsember 2013 on 14 308 eurot; 9) 13.01.2014 arve nr 140362 (tl 23), 197 õpilast, õppekoha tegevuskulud jaanuar 2014 on 16 351 eurot; 10) 11.02.2014 arve nr 140721 (tl 24), 196 õpilast, õppekoha tegevuskulud veebruar 2014 on 16 268 eurot; 11) 11.03.2014 arve nr 141086 (tl 25), 195 õpilast, õppekoha tegevuskulud märts 2014 on 16 185 eurot. Kokku taotleb kaebaja õppekoha tegevuskulude tasumist summas 153 526 eurot. Kohus on kontrollinud kaebaja arvutuskäigu õigsust. Pooled ei väida, et kohtumenetluse jooksul oleks arved tasutud.

9. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks on kolm eeldust, mis peavad üheaegselt olema täidetud. Esiteks peab avaliku võimu kandjal, kelle vastu kaebus esitatud on, olema seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või lepingust tulenev kohustus vastav haldusakt anda või toiming sooritada. Teiseks on oluline, et avaliku võimu kandja ei ole, vaatamata kaebaja taotlusele, seda toimingut veel sooritanud ning kolmandaks ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt võiks õigus toimingule olla ära langenud. Sellistena on kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused sõnastanud Riigikohus haldusasjades 3-3-1-2-01, 3-3-1-77-09, 3-3-1-5-09, 3-3-1-54-10 ja 3-3-1-1-12 tehtud lahendites.

10. EraKS § 222 lg 1 sätestab, et vald või linn osaleb eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil. EraKS § 222 lg 3 kohaselt lähtutakse tegevuskulude katmi-

5(7) sel PGS §-s 83 sätestatud munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise tingimustest ja korrast. Koostoimes EraKS §-ga 222 tuleneb PGS § 83 lg-st 3 ja 4, et tegevuskuludena mõistetakse tegevuskulu raamatupidamise seaduse tähenduses, kusjuures tegevuskulude hulka ei arvata õppega ja õpilase huvitegevusega seotud kulusid, mille katab õpilane või vanem, riigieelarveliste eraldiste arvelt kaetavaid kulusid, eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt saadud laekumiste, annetuste ning kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tulude arvelt tehtavaid kulusid, õppekavaväliste tegevustega seotud kulusid, kooli hoonetega seotud kasutusrendi kulusid, põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlust ning põhivara soetamisega seotud käibemaksu kulu. EraKS §-st 222 ning PGS § 83 lõikest 6 tuleneb, et tegevuskulude katmisel lähtutakse kooli, kus õpilane õpib, õppekoha tegevuskulu maksumusest, mis saadakse kooli eelarves määratud tegevuskulude summa jagamisel kooli õpilaste arvuga selle kuu 10. kuupäeva seisuga. Arved tegevuskulude katmises osalemise eest esitatakse igakuiselt 1/12 õppekoha tegevuskulu maksumuse osas. Kui 1/12 õppekoha tegevuskulu maksumus on suurem kui viidatud paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta, lähtutakse tegevuskulude katmisel õppekoha tegevuskulude piirmäärast ühe kuu kohta, välja arvatud õpilaste puhul, kes õpivad PGS § 51 lõike 1 punktides 5– 12 sätestatud haridusliku erivajadusega õpilaste klassides.

11. Poolte vahel puudub vaidlus asjaoludes, et Sakala Eragümnaasium on eraüldhariduskool ning seal õppis igal kuul Tallinna Linnakantseleile esitatud arvetel (tl 15-25) nimetatud arv õpilasi, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinna linn. Kaebaja taotletud tegevuskulude maksumuseks ühe õpilase kohta 2013. aastal on 73 eurot kuus ning 2014. aastal 83 eurot. PGS § 83 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 14.02.2013 määruse nr 28 „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2013. aastal“ § 1 kohaselt on ühe õppekoha tegevuskulu piirmäär 73 eurot. See määrus kehtis 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2013. aastal. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 165 „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe koha kohta 2014. aastal“ § 1 kohaselt on vastav summa 83 eurot. See määrus jõustus 01.01.2014. Kaebaja nõutud summa ei ületa PGS § 83 lg 7 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäära. Vastustaja ei ole arvetel kajastatud tegevuskulude suurust vaidlustanud ega ka tõendanud, et tegelikult on vastav tegevuskulu väiksem. Samuti ei ole vastustaja nõudnud haldusmenetluses arvete võimalike puuduste (nt ei ole esitatud piisavalt tõendeid) kõrvaldamist. Täiendavalt tuleneb EraKS §-st 222 ning PGS § 83 lg-st 8, et tegevuskulude katmiseks tasumisele kuuluva summa vaidlustamine ei vabasta arve tasumise kohustusest. Seega on täidetud kohustamisnõude rahuldamiseks esimene eeldus.

12. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kaebaja on esitanud vastustajale arved eraüldhariduskooli tegevuskulude katmiseks proportsionaalselt koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle elukohaks on rahvastikuregistri andmete kohaselt Tallinna linn. Maksetähtaega sisaldavate arvete esitamine kujutab endast taotlust tasuda arvel näidatud rahasumma mingiks konkreetseks ajaks. Seega on täidetud ka kohustamisnõude teine eeldus.

Vastustaja seisukoht, nagu saab EraKS §-s 222 sätestatud kohustuse mittetäitmist õigustada sellega, et riik ei ole Tallinna linnale eraldanud PGS-ist ja EraKS-st tulenevate, eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluva kooli tegevuskulude hüvitamiseks vajalikke eelarvevahendeid, on ebaõige. Tallinna linnale tuleb EraKS § 222 lg-st 1 sõnaselgelt kohustus osaleda eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises. Selline kohustus ei ole tingimuslik, ega saa sõltuda sellest, kas riik eraldab selleks linnale raha või mitte. Kohalikul omavalitsusel on võimalik esitada nõuded tehtud kulude hüvitamiseks riigi vastu, mida vastustaja on kohtuasjas nr 3-13-1329 ka teinud. Isegi kui riigil on kohustus eraldada Tallinna linnale täiendavaid vahendeid, et tähenda see, et Tallinna linn saaks õigustada enda kohustuse täitmata jätmist või selle täitmisega viivitamist kolmandate isikute (sh kaebaja) ees. Ka asjaolu, et kohustatud poolel pole rahalise kohustuse täitmiseks vajalikke vahendeid, ei muuda kohustust olematuks ega lõpeta seda.

6(7) 13. EraKS § 222, PGS § 83 lg 7 ja Vabariigi Valitsuse 14.02.2013 määrus nr 28 ning Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 165 ei ole vastuolus põhiseadusega. PS §-st 154 tulenev kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus ei välista seadusega kohalikule omavalitsusele ülesannete panemist ega anna kohalikule omavalitsusele ühelgi juhul õigust keelduda seadusega pandud kohustuse täitmisest isikute ees (vt samuti Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2014 otsus nr 3-13-1378 p 15). Tallinna Ringkonnakohus selgitas haldusasjas 3-12-1007 tehtud lahendis, et PS § 154 kaitseb kohaliku omavalitsuse üksust riigi eest ning seadusega kohaliku omavalitsuse finantsilist sõltumatust ülemääraselt piiravate kohustuste panemise korral ei ole kohane mitte vastava kohustuse põhiseadusevastaseks tunnistamine, vaid rahaliste vahendite eraldamata jätmise õigusvastaseks tunnistamine. Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslik garantii ei tähenda, et omavalitsusüksusele seadusega kohustuse panemine oleks põhiseadusevastane ning õigustatud isik ei saaks kohaliku omavalitsuse üksuselt nõuda kohustuse täitmist. See seisukoht on asjakohane ka käesoleval juhul. Ka asjaolust, et kohalikul omavalitsusel on PS §-st 37 tulenevalt kohustus pidada ülal piisav hulk õppeasutusi ning tagada tasuta koolihariduse andmine ei tulene kuidagi õigust keelduda eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises osalemisest ega muuda vastavat seadusega pandud kohustus olematuks või põhiseadusega vastuolus olevaks. PS § 113 kohaldamisalasse kuuluvad rahalised kohustused avaliku võimu kandja ees. EraKS § 222 lõikes 2 näol on tegemist avaliku võimu kohustusega eraisiku, st erakooli pidaja ees. Seega ei kuulu viidatud säte PS § 113 kohaldamisalasse.

14. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja nõue, mõista vastustajalt välja intress EraKS § 222 sätestatud kohustuse täitmisega viivitamise eest, ei ole põhjendatud. Käesoleval juhul ei tule nii PGS-ist, EraKS-ist või ka muust õigusaktist vastustajale kohustust intressi tasumiseks. Kaebaja on tuginenud nõude esitamisel RVastS § 23 p-le 1 ja § 22 lg-le 1. RVastS § 22 lg 1 sätestab, et isik võib avaliku võimu kandjalt nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. Kui alusetult saadud asja tagastamine on võimatu või seotud ülemääraste kuludega, võib õigustatud isik nõuda asja väärtuse hüvitamist rahas. RVastS § 23 p 1 sätestab, et lisaks RVastS § 22 lõikes 1 sätestatule võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt intressi alusetult saadud raha eest kuus protsenti aastas. Nähtuvalt viidatud normide sõnastusest reguleerivad need õigust intressile alusetu rikastumise korral. Alusetu rikastumisena tuleb RVastS § 22 lg 2 ja VÕS § 1028 lg 1 kohaselt käsitleda olukorda, kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena ning sellist kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Käesolevas asjas ei esine asjaolusid, millest nähtuks, et vastustaja on kaebajalt midagi olematu kohustuse alusel saanud. Seetõttu ei kuulu RVastS 4. peatükk kohaldamisele.

Ka ei saa tuletada õigust intressi saamiseks kaebaja viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-81-13, kuna selles asjas on tegemist võrreldes käesoleva asjaga erineva olukorraga. Nimelt vaidlesid menetlusosalised viidatud asjas selle üle, kas alusetu raha üleandmisena RVastS § 22 lg 1 mõttes tuleb käsitada ka alusetult toimunud tasaarvestust. Käesoleval juhul on vaidluse all aga kohustamisnõue, mitte alusetu rikastumise nõue. Kohustust intressi maksmiseks ei ole võimalik tuletada otse VÕS §- st 113, kuna viidatud õigusakt reguleerib eraõigusliku iseloomuga võlasuhteid, millega käesolevas vaidluses tegemist ei ole. Ka ei tule õigust kohaldada VÕS-i § 113 mõnest muust avalik-õiguslikku suhet reguleerivast normist, mis reguleerib poolte vahelist suhet. Seega on kaebaja nõue intressi väljamõistmiseks põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik taotleda RVastS §-de 7 jj korras vastustaja tegevusetusega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, kui talle on arvetel näidatud maksmata intresside ulatuses tekkinud kahju. Kahju hüvitamise taotluse võib esitada kahju tekitanud haldusorganile või otse kohtule, järgides RVastS § 17 lg-s 3 ja § 18 lg-s 2 ning HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtaegu. Kahju tekkimist ja suurust tuleb tõendada.

15. Kuna Tallinna Haridusameti 27.02.2014 kirjas nr 3.-60/307-2 sisalduv otsustus vastab haldusakti tunnustele ning vastustaja on sellega õigusvastaselt keeldunud ErakS § 222 sätestatud kohustuse

7(7) täitmisest, siis tuleb see tühistada. Kaebaja arvete alusel kaebaja erakooli tegevuskulude katmises osalemise otsustus on haldusakt, mistõttu on sellest keeldumine samuti haldusakt (vt analoogia korras Riigikohtu 12.05.2014 määruse nr 3-3-1-5-14 p 15). Ühtlasi kuulub kaebus Sakala Eragümnaasiumi tegevuskulude katmiseks kohustamiseks rahuldamisele, kuna kohustamisnõude eeldused (kohtuotsuse punkt 9) on täidetud. Kaebus jääb rahuldamata osas, milles kaebaja on taotlenud kohustada vastustajat tasuma intressi.

16. HKMS § 168 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib kaebuse rahuldamisel määrata otsuse resolutsioonis kindlaks otsuse täitmise tähtaja või muud olulised otsuse täitmise tingimused, tagades menetlusosalistele õiguse esitada selles küsimuses oma seisukoht. Käesoleval juhul on kaebaja palunud kohustada Tallinna linna täitma kohtuotsust 21 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Vastustaja on palunud määrata samuti kohtuotsuse täitmise tähtaeg, kuid selliselt, et Tallinna linn on kohustatud kohtulahendi täitma hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kumbki pool ei ole tähtaja valikut põhjendanud. Arvestades summa suurust, leiab kohus, et 30-päevase kohtuotsuse täitmise tähtaeg ei riiva ülemäära kaebaja õigusi olukorras, kus kaebaja ei ole taotlenud asjas esialgset õiguskaitset ega kohtuotsuse viivitamatut täitmist.

Kohus peab aga vajalikuks kontrollida jõustunud kohtuotsuse tähtaegselt täitmist omal algatusel. Kohus hoiatab, et kohtulahendi täitmata jätmise eest määrab kohus süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot (HKMS § 248 lg 1). Rahatrahvi määramine ei vabasta kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätnud menetlusosalist kohustusest ettekirjutust mõistliku aja jooksul täita ega võta menetlusosaliselt, kelle huvides ettekirjutus on tehtud, õigust taotleda kohtult kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest uue rahatrahvi määramist. Kui eelmise rahatrahvi määramisest on möödunud mõistlik aeg kohtulahendi täitmiseks, kuid lahendit ei ole täidetud, võib kohus määrata rahatrahvi uuesti (HKMS § 248 lg 2).

17. HKMS § 108 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on taotlenud mõista vastustajalt välja riigilõiv kaebuselt 15 eurot (maksekorraldus tl 35) ning õigusabikulud suuruses 2400 eurot, mille tasumine on tõendatud (tl 71-73). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Intressinõue summas 3769,02 eurot, mille kohus rahuldamata jätab, on ligikaudu nelikümmend korda väiksem, kui kohustamisnõue, mille kohus rahuldab. Seega peab kohus proportsionaalseks vähendada kaebaja menetluskulusid ligikaudu 1/40 ehk 60 euro võrra. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud 2355 (2400+15-60) eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Roos