3-14-14/14 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-14 Haldusasi Denis Harri kaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt tekitatud kahju eest hüvitise summas 5 000 eurot välja mõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 09.01.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Denis Harri määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 09.01.2014. a määrus muutmata ja Denis Harri määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Tartu Vangla kinnipeetav Denis Harri esitas 05.01.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja tekitatud kahju eest hüvitise summas 5 000 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt on õigusvastane Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tegevus, kuna D. Harri suhtes läbi viidud kriminaalasja nr 1-10-7230 kohtueelne menetlus oli põhjendamatult pikk ning seetõttu taotleb D. Harri tema kasuks välja mõista kahju 5 000 eurot. Kaebaja märgib, et pöördus samasisulise kaebusega ka Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poole, kes saatis selle edasi lahendamiseks Riigiprokuratuurile. Käesoleva ajani D. Harri nimetatud pöördumisele vastust saanud ei ole. Kaebusele lisas D. Harri menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Tartu Halduskohtu 09.01.2014. a määrusega vabastati D. Harri kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest osaliselt ja kohustati D. Harrit tasuma riigilõivu summas 15 eurot

10 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Halduskohus märkis, et D. Harri vanglasisese isikuarve väljavõtte kohaselt oli kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu s.o 05.09.2013-04.01.2014 kaebaja sissetulek 180 eurot, millest maha arvamisele kuulub 134,92 eurot, s.o seaduse alusel tehtavad kinnipidamised vabanemisja nõuete fondi ning elektriseadme kasutamise kulu. Muude kaebaja sellel perioodil tehtud kulutuste mahaarvamiseks puudub alus. Seega on kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavaks sissetulekuks kaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul 45,08 eurot, mis teeb tema kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 22,54 eurot.

D. Harri kaebuses esitatud kahju hüvitamise nõue seoses kriminaalasjas põhjendamatult pika kohtueelse menetlusega hõlmab ka uurimisasutuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Kahjunõudelt summas 5 000 eurot tuleks kaebajal riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg-st 2 tulenevalt tasuda riigilõivu 150 eurot. Menetluskulud (riigilõiv 150 eurot) küll ületavad kaebaja kahekordse ühe kuu keskmise sissetuleku, ent D. Harri täielik vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud. Kriminaalasjas nr 1-10-7230 on Tartu Maakohtu poolt tehtud otsus 10.01.2011, ent kahjunõude kohtule esitas kaebaja alles 05.01.2014. Kaebajal oli seega piisavalt aega oma väidetavast õiguste rikkumisest teadasaamisest säästa raha riigilõivu tasumiseks. Samuti pidi D. Harri arvestama, et oma õiguste kaitseks võib tal olla vajalik pöörduda kohtusse.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. D. Harri esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 09.01.2014. a määrus tühistada ja vabastada ta täielikult riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse kohaselt ei olnud D. Harri isikukonto arvel kaebuse esitamise hetkel piisavalt raha ka osalise riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks, mistõttu tuleb eeldada, et kaebaja oli kaebuse esitamise ajal maksejõuetu. Halduskohtu järeldus, et kaebaja pidi säästma raha riigilõivu tasumiseks, on ebaõige, kuna kaebaja sai oma õiguste rikkumisest teada alles 2 kuud tagasi, tutvudes Riigi Teatajas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditega. EIK leidis lahendis Macovei vs Rumeenia 38128/09, et lihtsa kriminaalasja uurimine ligikaudu 3 aastat viitab ebamõistlikule menetlusajale. Lisaks on märkinud ka Riigikohus lahendis nr 3-3-1-20-10, et enne oma õiguste rikkumisest teadasaamist, ei pea isik ette nägema halduskohtusse pöördumise vajadust ega kaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu tarbeks raha säästma. Riigilõivu tasumisest vabastamata jätmine jätab kaitseta kaebaja olulised õigused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 09.01.2014. a määrus tuleb jätta muutmata ja

D. Harri määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4, 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

4. D. Harri on esitanud halduskohtule kaebuse, milles palub Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tegevuse õigusvastaseks tunnistamist ja talle tekitatud kahju summas 5000 eurot väljamõistmist, kuna tema kriminaalasja kohtueelne menetlus oli ebamõistlikult pikk. RLS § 571 lg 2 alusel peaks kaebaja sellise nõude pealt tasuma riigilõivu summas 150 eurot. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebaja ei ole võimeline tasuma riigilõivu sellises summas, kuna HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvestatud kaebaja kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks on 22,54 eurot. HKMS § 110 lg 1 p 1 sätestab, et isiku taotlusel võib kohus määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 alusel on menetlusabi üheks tingimuseks ka see, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. See, kas kaebaja vabastatakse riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt, on halduskohtu kaalutlusotsus. Käesoleval ajal on halduskohus ringkonnakohtu arvates õigesti asunud seisukohale, et kaebaja täielik riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole põhjendatud ja leidnud, et kaebaja on võimeline oma sissetulekute alusel tasuma riigilõivu 15 euro suuruses summas. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et halduskohus oleks kaebaja pidanud vabastama riigilõivu tasumisest täielikult, kuna kaebuse esitamise seisuga puudusid kaebaja isikukontol selle tasumiseks vajalikud vahendid. Nagu juba eelnevat märgitud, arvestatakse menetlusabi andmisel kaebaja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetulekuga ja selle alusel on kaebajal võimalus tasuda talle määratud riigilõiv. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et ta sai oma õiguste rikkumisest teada alles tutvudes EIK lahendiga, kuna kaebaja on ise kinnitanud, et kahju hüvitamise nõude esitamise nõude esitamise tähtaeg möödub 10.01.2014. Eeltoodu alusel on kaebaja kinnitanud, et sai oma õiguste rikkumisest teada juba siis, kui tema suhtes tehti süüdimõistev kohtuotsus. Seega on alusetud kaebaja viited Riigikohtu lahendile ja õigustatud on halduskohtu seisukoht, et kaebajal oli võimalus kasutada oma rahalisi vahendeid selliselt, et tal oleks võimalik tasuda ka riigilõiv.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Maili Lokk Agu Timmi