3-13-957/41 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-13-957

1

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2014 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-13-957 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi OÜ Planmaster kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksu- ja Tolliameti 02.04.2013 maksuotsus nr 12.2-3/8556-14.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev 19. mai 2014

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja OÜ Planmaster (esindaja juhatuse liige A. G). Vastustaja Maksu- ja Tolliamet (esindaja Egert Übner).

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata OÜ Planmaster kaebus haldusasjas nr 3-13-957.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 19. mail 2014.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

02.04.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/8556-14 vähendati OÜ Planmaster sisendkäibemaksu: 5 250 eurot maksutamisperioodi eest märts 2012 ja 9 027.50 eurot maksutamisperioodi eest aprill 2012 ning määrati tasumiseks kuuluv käibemaks maksutamisperioodi eest aprill 2012 summas 460.01 eurot.

3-13-957

2

Otsustati tagasi nõuda alusetult tagastatud maksusumma 13 816.59 eurot (tl 12-20). 06.05.2013 esitas OÜ Planmaster kohtule kaebuse 02.04.2013 maksuotsuse tühistamiseks (tl 5-8, 12-20). 22.07.2013 esitas vastustaja seisukohad kaebuses (tl 51-53, 58-86). 23.09.2013 esitas kaebaja vastuse kohtunõudele ja taotluse (tl 89). 11.10.2013 esitas vastustaja arvamuse kaebaja taotluses (tl 92). 18.11.2013 esitas vastustaja täiendava vastuse (tl 95). 10.02.2014 esitas vastustaja maksuotsuse koostamise aluseks olevad tõendid (tl 99-182). 25.02.2014 lahendas kohus kaebaja 23.09.2013 taotlusele (tl 183-184).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Maksuotsuse kohaselt ei ole tõendatud sõiduauto Mercedes-Benz S350 ja erinevate varuosade soetus VIP Arendus OÜ-lt. Mõlemate tehingu poolte esindajad oma seletusega kinnitavad tehingu toimumist ning vastuolu maksumenetluses antud seletustes ei esine. Mercedes-Benz S350 osas tehtud ettemaksuarve on käsitletav eelkokkuleppena sõiduki müügihuvi kinnitamiseks. Ettemaksu arve väljastamine enne müüja poolt soovitud kauba soetamist ei ole vastuolus tavapärase majanduskäibega, eriti arvestades antud juhul eksklusiivse sõiduki ostmist, mil mõlemad tehingu pooled soovivad olla kindlad tehingu toimumises. Tehingu sõlmimiseks on peetud 17.04.2012 sõiduki müügi vormistamist. Enne seda tegi kaebaja esindaja sõidukiga proovisõidu. Sõiduki edasi müümine SIA-le Augtskola EIHSEBA, ei mõjuta mingil moel vaidlusalust tehingut ega kaebaja maksukohustust. Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla sõiduki edasimüümist ega seda, et ostjaga suhtles ainult kaebaja esindaja. Vastustaja hinnangul ei olnud sõiduki väärtus peidetud vea tõttu selline nagu on näidatud VIP Arendus OÜ arvel, samas ei ole vastustaja esitanud ühtegi põhjendust oma väite kohta. Müügihind kujuneb poolte kokkuleppel. Vastustaja ei ole kontrollaktis seadnud kahtluse alla sõiduki soetushinda. Kaebaja sai sõiduki käigukasti peidetud puudustest teada alles 03.07.2012, kui sõiduk läbis müügi eelse kontrolli. Kuid nimetatud puudus ei takistanud sõiduki kasutamist. Saades teada puudusest, ei saanud kaebaja sõidukit enam hinda alandamata müüa. Vastustajal oli võimalik hinnapakkumise asjaolude osas pöörduda teabe saamiseks SIA Domenikss poole, mida vastustaja teinud ei ole. Ebaõige on vastustaja väide selle kohta, et sõiduk müüdi 26 900 euro võrra odavamalt, sest võõrandamisel ei lisandunud hinnale käibemaksu. Maksuhaldur ei ole kontrollaktis tuginenud kassaarvestuse arvete tasumist tõendavate dokumentide puudumisele. Arved on tasutud kaebaja seadusliku esindaja poolt tema vahendite arvel, misõttu ei pidanud kaebaja vormistama kassa väljamineku ordereid. Sõiduki üleandmist 17.04.2012 Pärnus kinnitavad mõlemad tehingu osapooled. Samal kuupäeval on vormistatud

3-13-957

3

sõiduki omaniku vahetus ARK-is. Andmebaasis ANTS tehtud kanded sõiduki piiri ületuste kohta 14.04.2012 ja 17.05.2012 ei tähenda, et sõiduk ei ole muul ajal Eestist lahkunud ja tagasi tulnud. Piirkontrolli kadumisega on kõik piiripunktid vabalt läbitavad. Kaebaja on esitanud vastustajale sõiduki omamist tõendavad dokumendid ning ka 18.04.2012 sõlmitud liikluskindlustuslepingu. Jääb arusaamatuks, millised sõiduki omandiõigust tõedavad dokumendid tuleks täiendavaly esitadada. Vastustaja ei ole selle kohta maksumenetluses ka täiendavaid küsimusi küsinud. Kaebaja hinnangul on vastustaja seisukoht vastuoluline selles, et VIP Arendus OÜ puhul on tegemist varifirma tunnustega äriühinguga. Kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei saa mõjutada teise tehingu poole käitumine hilisemal maksustamisperioodil. Otsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks seadnud kahtluse alla VIP Arendus OÜ poolt maksude arvestamise õigsuse ajavahemikul märts-aprill 2012. Vastustaja kontroll on kinnitanud VIP Arendus OÜ poolt sõiduki müügihinna ülekandega tasumist. Maksuhaldur ei saa määratleda milliste vahendite arvel äriühingud oma kohustusi täidavad. SIA Diimpex võõrandas sõiduki 12.04.2014, sellest hetkest sai sõiduki omanikuks VIP Arendus OÜ, kes registreeris 14.04.2012 sõiduki Eestis. Tehingu toimumise päevaks loetakse kehtiva õiguspraktika kohaselt lepingu sõlmimise päeva, mitte rahalise kohustuse täitmise päeva. Kaebaja soetas sõiduki VIP Arendus OÜ-lt 17.04.2012 ja seda tõendavad: VIP Arendus OÜ 17.04.2012 arve, arve sularaha tasumist kinnitab kassa sissetuleku order, 17.04.2012 väljastatud sõiduki reg. tunnistus, 17.04.2012 koostatud sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt, 17 04.2012 maksekorraldusega omaniku vahetuse kohta riigilõivu tasumine, 17.04.2012 sõidukile liikluskindlustuslepingu sõlmimine. Kaebaja ei ole pidanud läbirääkimisi SIA-ga Diimpex sõiduki omandamise kohta. Kaebajal puudus ka sellekohane teave. Asjasolust, et VIP Arendus OÜ omandas sõiduki SIA-lt Diimpex, sai kaebaja teadlikuks alles maksumenetluse käigus. Maksuhaldur SIA Diimpex osas teavet Läti maksuhaldurilt ei küsinud. Maksuhaldur on küsinud teavet kaebaja poolt esitatud tagastusnõude lahendamisel, kuid saadud vastust ei ole kontrollakti koostamise aluseks olnud dokumentide hulgas. Vastustaja seab kahtluse all varuosade omandamise VIP Arendus OÜ-lt. Nende varusosade võõrandamist SIA-dele Diimpex ja Elvo E vastustaja kahtluse alla ei sea. Kaebaja hinnangul ei ole tehingu osas antud seletused vastuolulised. Seletustega on piisavalt täpselt kirjeldatud varuosade üleandmist kaebajale ning asjaolu, et VIP Arendus OÜ-l ei ole soetusdokumente, ei sea kahtluse alla varuosade soetamist ning nende kaebajale võõrandamist. Arvestades seda, et varuosade võõradamine toimus aprillis, kuid seletused võeti juulis on usustav, et isikutel pole päris täpselt tehinguga seotud asjaolud meeles. Vastustaja on asunud seisukohale, et VIP Arendus OÜ-l puudub alates 2012 veebruarist nii asukoht kui ka majandustegevus. Kuid samas näitavad kogutud tõendid, et VIP Arendus OÜ on esitanud deklaratsioone, omanud arvelduskontot ning on olemas ka asukoht. Kaebaja on tehingute teostamisel jälginud hoolsuskohusust, kontrollis

3-13-957

4

äriühingu andmeid. Ainuüksi asjaolu, et tehingu poolte esindajad on varsemast tuttavad, ei saa mõjutada tehingu kehtivust. Kuna kaebaja varuosad võõrandas, pidi ta need ka eelnevalt soetama.

Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja ei nõustu OÜ Planmaster 05.05.2013 kaebusega Maksu- ja Tolliameti 02.04.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/8556-14 tühistamise nõudes ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Asjaolu, et maksuhaldur ei ole nõustunud kaebaja eriarvamusega ei tähenda, et maksuhaldur oleks eriarvamuse tähelepanuta jätnud. Vastustaja on maksumenetluse käigus faktilisi asjaolusid ja kogutud tõendeid analüüsides ning kogumis ja vastastikuses seoses hinnates jõudnud põhjendatult järeldustele, et maksuotsuses käsitletud juhtudel ei olnud VIP Arendus OÜ tegelik kaupade müüja, mistõttu ei saanud kaebaja VIP Arendus OÜ arvete alusel kaupu ning kaebajal puudub õigus VIP Arendus OÜ nimel koostatud arvete alusel maha arvata sisendkäibemaksu. Vastustaja jääb maksuotsuses toodud seisukohtade juurde.Vastustaja on seisukohal, et A. G ja J. P annavad erinevaid selgitusi sõiduauto Mercedes-Benz S350 soetamiseks ostusoovi avaldamise kohta. Maksumenetluses kogutud tõenditest nähtuvalt soetas VIP Arendus OÜ sõiduauto 12.04.2012 SIA-lt Diimpex ning esimene tasumine. SIA-le Diimpex toimus 17.04.2012. Eluliselt ei ole usutav asjaolu, et SIA Diimpex võttis kanda sellise riski, et loobus sõiduauto omandiõigusest 5 päeva enne tehingu toimumist sh tasumist sõiduauto eest. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kaebaja juhatuse liige tegi sõiduautoga proovisõitu juba enne 30.03.2012. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väited sõiduauto käigukasti rikete kohta ja selle kohta, miks müüs kaebaja sõiduauto tunduvalt odavamalt, kui oli selle ise soetanud. Seda, et sõiduauto oli käigukasti rikkega, kinnitavad ainult J. P ja A. G, kuid mitte ostja SIA Augstskola EIHSEBA. VIP Arendus OÜ rekvisiitidega arve on koostatud vaid võimalikult kaebajale suure käibemaksu enammakse tekitamise eesmärgil ja sõiduki reaalne väärtus ei olnud see, mis on kajastatud VIP Arendus OÜ rekvisiitidega arvel. Kaebaja ja VIP Arendus OÜ vahelise tehingu mittetoimumist kinnitab ka arvete eest tasumist tõendavate dokumentide puudumine kaebaja kassaarvestuses. Kassaarvestuses ilmnevad vead ning rahaallikate väidetav päritolu. Seega leiab vastustaja, et tegelikult ei ole kaebaja sõiduauto eest tasunud ning tal puudub õigus VIP Arendus OÜ arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ja VIP Arendus OÜ poolt 17.04.2012 koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt ei ole tõene, sest 17.04.2012 ei asunud sõiduk Eestis ning seda ei olnud võimalik Pärnus kaebajale üle anda. Kaebaja väide, et 17.04.2012 on osapooled vormistanud kõik sõiduki omanikuvahetusega seonduvad toimingud ARK büroos ei tähenda, et ka sõiduauto sel hetkel Eestis oli. Mootorsõiduki omanikuvahetus on võimalik vormistada isegi elektroonselt.

3-13-957

5

VIP Arenduse OÜ näol oli tegemist äriühinguga, kellel puudub kindel tegevuskoht ja reaalne majandustegevus. Maksuhaldur leiab, et reaalset majandustegevust omavale äriühingule ei ole iseloomulik, et juhatuse liige juhib ja kontrollib äriühingu majandustegevust üksnes näiliselt ning peamine ülesanne oli dokumentide allkirjastamine. Kui tehingus osaleb nn varifirma tunnustele vastav äriühing, siis maksuhalduril on põhjendatud alus kahelda tehingute tegelikus toimumises, eriti olukorras kus ka muud tõendid ei toeta tehingute toimumist. Tavapäratu on olukord, kus kauba müüja väljastab kauba kohta arve enne, kui on ise kauba soetanud ja kätte saanud. Maksumenetluses ei esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et VIP Arendus OÜ oli veendunud, et Läti äriühing sõiduauto just VIP Arendus OÜ-le müüb ja olukorras kus kaebaja väidab, et selliste tehingute puhul on kauba eest ettemaks tavapärane. Maksuhaldur järeldab, et olles ise sõiduauto tegelik ostja, oli kaebaja teadlik, et tal ei lähe vaja VIP Arendus OÜ garantiid, et auto talle müüakse, mistõttu ei ole VIP Arendus OÜ-ga mingeid kokkuleppeid ega lepinguid sõlmitud. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja ei ole soetanud varuosasid kontrollitaval perioodil VIP Arendus OÜ-lt. Vastustaja hinnangul toimus kaebaja maksupettuse skeem selliselt, et kaebaja leidis varuosade müüja, kes ei olnud käibemaksukohustuslane. Kaebaja teadis, et varuosade müüjaks ei olnud tegelikult VIP Arendus OÜ, kuid kajastas neid arveid siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis. Tegemist on ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu. A. G ja J. Pl olid tihedad ärialased suhted. Väidetavalt toimus 12.04.2012 varuosade eest tasumine sularahas summas 16 176 eurot. Kaebaja 2012 aasta aprillikuu kassaarvestuse kohaselt sellist summat seisuga 12.04.2012 äriühingu kassas ei olnud ning seega ei saanud kaebaja nimetatud summat VIP Arendus OÜ-le ka tasuda.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja hinnangul on maksuhaldur tuginenud erinevatele vastuoludele isikute ütlustes ja esitatud dokumentides, kuid tegelikult on tehingute toimumine leidnud maksumenetluses usaldusväärset tõendamist. Kaebaja väidetel toimusid vaidlusalused tehingud nende kohta koostatud dokumentide alusel ning mõlemad tehingu pooled kinnitavad tehingute toimumist.

Mercedes-Benz S350 soetamise kohta on J. P oma seletuses märkinud, et A. G ütles talle, et tahab taolist sõidukit osta. Kuna J. P teadis, et A. Gi poolt kirjeldatud sõiduk on Lätis müüa, võttis ta ühendust Läti firmaga ja käis sõidukit üle vaatamas (tl 61, 61 pöördel). A. Gi seletuse kohaselt küsis J. P tema käest, kas ta on huvitatud sõiduauto Mercedes-Benzi soetamisest (tl 64 pöördel).

3-13-957

6

Seega väidab J. P, et soovi sõiduki ostuks avaldas A. G, kuid A. G väidab, et pakkumise sõiduki soetamiseks tegi J. P. Arvestades eeltoodut on A. Gi ja J. P seletused omavahel vastuolus sõiduauto Mercedes-Benzi soetamise osas.

Nii A. Gi ja J. P on oma seletustes märkinud, et kaebaja esindaja nägi sõidukit enne müümist ning tegi sellega proovisõitu (tl 61 pöördel, 68). Kumbki tehingu pool ei oska täpsustada millal ja kus proovisõit tehti. Samas selgub maksumenetluses kogutud andmete alusel, et sõiduk osteti VIP Arendus OÜ poolt 12.04.2012 (tl 134) ja kustutati Läti registrist 12.04.2012 (tl 74 pöördel) ning võeti Eestis arvele 14.04.2012. Omanikuvahetus Eestis on registreeritud 17.04.2012 (tl 155). Sõiduk anti üle 17.04.2012 (tl 146). Vastustaja on teinud maksumenetluses päringu andmebaasist ANTS vaidlusaluse sõiduki piiri ületuste kohta ajavahemikus 01.01.2012-14.08.2012 (tl 171). Nimetatud andmebaasi andmetest selgub, et vaidlusalune sõiduk on piiri ületanud vaid 14.04.2012 ja 17.05.2012. Eeltoodud toodud kuupäevad seavad kahtluse alla tehingupoolte seletused proovisõidu tegemise võimalikkusest enne sõiduki müüki.

Kaebuse kohaselt soetas kaebaja vaidlusaluse sõiduki 17.04.2012. OÜ VIP Arendus OÜ esindaja selgituste kohaselt toimus vaidlusaluse sõiduki eest tasumine kahes osas (tl 61 pöördel). A. G on maksumenetluses kinnitanud, et tehingu kohta koostatud dokumendid ja tasumine sõiduki eest on kajastatud raamatupidamises, kust saab täpsema info (tl 64 pöördel, 65). Kaebaja raamatupidamise dokumentide järgi toimus sõiduki eest tasumine kahes osas. 30.03.2012 esitas VIP Arendus OÜ kaebajale sõiduki eest ettemaksu arve, mis arvele tehtud märkuse kohaselt tasuti samal päeval sularahas (tl 58). Teise arve esitas VIP Arendus OÜ 17.04.2012. Arvel on kanded ettemaksu arve kohta ning märkus, et arve on samal päeval tasutud sularahas (tl 59). Seega saab arvete alusel järeldada, et pooled sõlmisid tehingu 30.03.2012, kuna esitatud ettemaksuarve ja selle tasumine kaebaja poolt viitavad selgelt poolte tahtele olla lepinguga seotud. Seega ei ole raamatupidamises kajastatud dokumendid kooskõlas tehingupoolte kirjeldustega tehingu sõlmimise kohta.

Kaebaja tasus vaidlusaluse sõiduki eest kokku 63 000 eurot (tl 58, 59) ning 03.07.2012 müüs selle 36 100 euro eest (tl 163). Seega müüs kaebaja sõiduki vaid kolm kuud hiljem oluliselt odavamalt. A. Gi ja J. P seletused sõiduauto Mercedes-Benzi tehnilise rikke osas on omavahel vastuolus. J. P seletuse järgi oli sõiduki käigukastil varjatud puudus selle ostmisel VIP Arendus OÜ poolt (tl 61). Samas selgub A. Gi seletusest, et tema sai sõiduki tehnilisest rikkest teada alles sõidukit Läti ostjale edasi müües, kui sõidukile tehti tehniline kontroll. A. Gi seletuse kohaselt oli tegemist olulise veaga, kuna selle ilmsiks tuleku tagajärjel vähendas ta oluliselt sõiduki hinda (tl 68 pöördel).

3-13-957

7

Äriregistri kannete järgi on kaebaja põhitegevusala kaubavedu ning lisategevusaladeks sõiduautode, väikebusside rent ning mootorsõidukite osade ja lisaseadmete jaemüük. Seega pidi kaebaja olema kursis sõiduautode turuhinnaga ning oskama hinnata ka sõidukite tehnilist seisundit. Sellises olukorras ei ole usutav, et kaebaja ei teadnud, millises tehnilises seisundis ta sõiduki soetas ja/või müüs. Mõlemad nimetatud isikute seletused on vastuolus sõiduki ostja selgitustega, mis edastati maksuhaldurile teabevahetuse korras ja mille kohaselt korraldas SIA Augstskola Eihseba sõidukile 03.07.2012 ostueelse tehnilise ja elektroonika kontrolli SIA Domenikss autoteeninduses. SIA Domenikss poolt kontrolli kohta 03.07.2012 koostatud arves on kajastatud kontrolli tulemused (tl 75, 79), mille järgi sõidukil suuremaid tehnilisi vigu ei tuvastatud (tl 74). Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et arvel üldkontrolli tulemusel avastatud puuduste kõrvaldamiseks tuleks kanda kaebaja poolt ostusummast mahaarvestatud summaga ligilähedane remondikulu. Arvestades seda, et andmevahetuse korras saadud teabe kohaselt ei ole SIA Augstskola Eihseba kontrollitud dokumentide alusel tasunud SIA Domenikss arvet 18 418.10 euro suuruses summas ega kandnud kulusid mootorsõiduki suuremate paranduste kohta (tl 74 pöördel), ei ole kinnitust leidnud kaebaja väited sõiduki müügihinna kujunemise asjaolude osas ega selle kohta, et vaidlusalusele sõidukile tuli teha remonttöid kogusummas 18 418.10 eurot (tl 167-170).

A. Gi 16.08.2012 seletuse järgi müüs ta vaidlusaluse sõiduki Lätti. Sõitis sõidukiga ise kohale ja andis ostjale Riias üle. Autole tehti kohapeal ostueelne tehniline kontroll ja koostati pakkumine remondi teostamiseks (tl 68, 68 pöördel). Hinnates seletuses esitatud väiteid on need vastuolus asjas kogutud tõenditega. Vaidlusalusele sõidukile ülevaatuse tegemiseks esitati dokumentide kohaselt tellimus 03.07.2012 Riia linnas kell 16:09 (tl 168, 170). Kuid A. Gi 03.07.2012 maksuhaldurile antud seletusele kantud märkmete kohaselt viibis isik sel päeval maksuhalduri juures Pärnus Riia mnt 233 a ja andis seletust ajavahemikus 13:05 kuni 14:50 (tl 63-66). Kui eeldada A. Gi 16.08.2012 seletuses toodud andmete õigust, tuli tal Pärnu ja Riia vaheline umbes 181 km pikkune vahemaa läbida 1 tunni ja 15 minutiga. Pärnust Riiga sõitmiseks kasutatakse üldjuhul otseteed läbi Ikla piiripunkti. Vastustaja on teinud maksumenetluses päringu andmebaasist ANTS vaidlusaluse sõiduki piiri ületuste kohta ajavahemikus 01.01.2012-14.08.2012 (tl 171). Päringule saadud tulemuste kohaselt nimetatud sõiduk 03.07.2012 Ikla piiripunkti ei ületanud. Andmebaasi andmetest selgub, et sõiduk on piiri ületanud vaid 14.04.2012 ja 17.05.2012. A. Gi 16.08.2012 seletuses antud hinnangu järgi ei ole andmebaasi andmed õiged, kuna ta teab selliseid piiriületuskohti, kus ei ole kaameraid ning mida ta on kasutanud, kuna talle ei meeldi, et teda kogu aeg jälgitakse (tl 68 pöördel).

3-13-957

8

Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et kõik Eesti-Läti vahelised sõidukiga ületatavad teed on jälgitavad, mistõttu ei saa välistada, et sõidukiga on võimalik piiri ületada selliselt, et seda ei fikseerita. Arvestades Pärnu ja Riia vahemaad, ei ole eluliselt usutav Pärnust Riiga jõudmine 1 tunni ja 15 minutiga ning kohtu arvates on välistatud sellise ajalimiidiga nimetatud linnade vahelise vahemaa läbimine mööda kõrvalteid ja/või ümber põhimaantee.

A. Gi kinnitusel on kõik 16.08.2012 seletuses toodud andmed õiged ning maksuhalduri andmebaasi ANTS andmed on valed. Eestis on isikud, kes on vaidlusalust autot ise näinud ja katsunud. Seletuseandja kinnitusel teab ta piiripunkte, kus ei ole kaameraid ning mida on ta kasutanud (tl 68 pöördel). Arvestades seda, et kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses täpsustanud millal ja milliseid teid pidi on vaidlusaluse sõidukiga piiri ületanud ega nimetanud isikuid, kes on vaidlusalust autot ise Eestis näinud ja katsunud, on A. Gi väited kaebaja poolt sõidukiga piiri ületamise asjaolude osas paljasõnalised.

Maksuotsuse kohaselt esitas kaebaja varuosade soetamise kohta üksnes arve. J. P 12.07.2012 seletusest selgub, et ta ei tea anda selgitusi selle kohta, kellelt VIP Arendus OÜ soetas vaidlusalused varuosad ega saa esitada ühtegi dokumenti oma seletuses toodud asjaolude kinnitamiseks, kuna kõik äriühingu dokumendid on üleantud uuele äriühingu omanikule, kelle nime ta ei tea (tl 61- 62). Õige on kaebaja väide selle kohta, et ta pidi varuosad müümiseks ka eelnevalt soetama, kuid asjas ei olegi vaidlust kaebaja poolt varuosade võõrandamise asjaolude üle. Asjas ei ole tõendamist leidnud kaebaja väited selle kohta, et kaebaja soetas vaidlusalused varuosad VIP Arenduse OÜ-lt ning määravaks on maksuhalduri poolt tuvastatu, mille kohaselt ei olnud VIP Arenduse OÜ soetanud varuosi, mida kaebajale võõrandada. Tehingute toimumise VIP Arendus OÜ-ga seab kahtluse alla ka maksumenetluses äriühingu kohta tuvastatud asjaolud. Maksuotsuse kohaselt on osaühing kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist alates 14.06.2012, kuna ei leidnud tõendamist äriühingu ettevõtlus. Äriühing ei esitanud vaatamata maksuhalduri 06.07.2012 korraldusele ühtegi raamatupidamisdokumenti. Osaühing on veebruarist kuni aprillini 2012 esitanud maksuhaldurile deklaratsioone, kuid on jätnud tasumisele kuuluva käibemaksu maksmata. Äriühingu pangakonto kannetest selgub, et pangakontodelt võetakse laekunud rahasummad sularahas välja kas kohe või lühikese aja pärast (tl 17 pöördel). Arvestades maksumenetluses VIP Arendus OÜ kohta tuvastatud asjaolusid nõustub kohus maksuhalduri järeldusega selles, et VIP Arendus OÜ ei olnud reaalselt majandustegevust omav äriühing.

3-13-957

9

Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur ei ole välja selgitanud kõiki asjas olulisi asjaolusid. MKS § 150 lg 1 alusel lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Lähtudes HKMS § 59 lg 1 peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ning asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei ole kaebaja maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud usaldusväärseid tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid vaidlusaluste tehingute toimumise kohta tema poolt kirjeldatud viisil. Arvestades eeltoodut nõustub kohus maksuhalduri järeldustega selles, et vaidlusalune sõiduk toodi Eestisse vaid selleks, et see Eestis arvele võtta ning kaebajal tekiks õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Samuti nõustub kohus maksuhalduri järeldustega varuosadega tehtud tehingute kohta selles, et kaebaja ei soetanud varuosasid VIP Arendus OÜ-lt, vaid tundmatult kolmandalt isikult ning vaidlusalused arved koostati vaid selleks, et kaebajal tekiks õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

KMS § 31 lg 1 kohaselt saab teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaksu maha arvata käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Vaidlustatud maksuotsuse faktiliseks aluseks on asjaolu, et kaebaja ei ole vaidlusaluste tehingutega soetanud kaupa arvetel märgitud äriühingutelt. Kontrolli käigus on tuvastatud, et vaidlusaluste tehingute kohta koostatud arved on fiktiivsed, kaebaja on esitanud maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid käibedeklaratsioonides, suurendades käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu. Seega ei ole vaidlusaluste arvete puhul tegemist nõuetekohaste arvetega KMS § 37 mõttes ning kaebajal puudus õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 toodud korras KMS § 31 lg 1 alusel.

Arvestades eeltoodut on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja on esitanud taotluse hüvitada tema poolt kantud menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes viidatud sättest jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja poolt kantud võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 26 novembri 2014 kohtuotsuse

3-13-957

10

RESOLUTSIOON: Jätta OÜ Planmaster apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19 mai 2014 otsus haldusasjas nr 3-13-957 muutmata. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

Riigikohtu 26 veebruari 2015 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

Jätta OÜ Planmaster kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg Tallinna Ringkonnakohtu 26 novembri 2014 otsuse peale haldusasjas nr 3-13-957 ennistamata. Tagastada kassatsioonkaebus. Tagastada kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon OÜ Planmaster kontole nr EE711700017003080874 Nordea Bankis.