4-14-2983/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-2983

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 19.05.2014.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number 4-14-2983 (2302,14,000502)

Kohtunik Violetta Kõvask

Kohtuistungi sekretär Sirje Luga

Väärteoasi

M.A 14.04.2014.a kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Margus X 27.03.2014.a otsusele väärteoasjas nr 2302,14,000502 Kaebuse esitaja M.A ,

isikukood: XXX; EV kodakondsus; elukoht: XXX; Töökoht: XXXOÜ.

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistus

Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju Kaebuse esitaja: M.A Tõlk: Eevi Pant

RESOLUTSIOON

1. Jätta M.A 14.04.2014.a kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Margus X 27.03.2014.a otsuse peale väärteoasjas nr 2302,14,000502 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata.

2. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse

4-14-2983

vanemväärteomenetleja Margus X

27.03.2014.a otsus väärteoasjas nr 2302,14,000502 muutmata.

3. Kohtuotsuse ärakiri saata M.A-le ja Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistusele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst

kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati M.A Liiklusseaduse ( ) § 223 lg 1 alusel edaspidi LS rahatrahviga 150 trahviühikut, summas 600 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et M.A juhtis mootorsõidukit Pärnu mnt ja Reketi tn ristmiku juures, pöörates ristmikul vasakule ei andnud teed vastassuunast otse liikunud sõiduautole Opel ning sõitis talle ette. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju XXX'le ja XXXOÜ'le.

Väärteo toimepanek on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud tõenditega, s.h asitõendiks oleva videosalvestisega ja nii tunnistaja kui ka menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et tema juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas.

Menetlusalune isik rikkus LS § 17 lg 5 p 3 /Mitterööbassõiduki juht peab andma teed: vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti/ nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 /Mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi.

Tulenevalt eeltoodust, õiguskorra kaitsmise huvidest ning eesmärgiga mõjutada isikut edaspidi liikluses hoolsalt ja tähelepanelikult käituma leiab kohtuväline menetleja, et antud juhul on põhjendatud range karistuse määramine üle sanktsiooni keskmise määra. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja M.A-le karistuseks Liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 150 trahviühikut, summas 600 eurot.

KAEBUSE SISU

14.04.2014.a esitas M.A Harju Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Margus X 27.03.2014.a otsusele väärteoasjas nr

4-14-2983

2302,14,000502 tühistamiseks. M.A põhistab oma kaebust sellega, et kui ta hakkas tegema Pärnu mnt ja Reketi tänava ristmikul vasak pööret ei võtnud sõiduauto OPEL hoogu maha vaatamata punasele fooritulele. Sõiduauto OPEL sõitis M.A auto vasakule esitulele otsa. Kaebaja lisab, et tema hakkas vasakut pööret tegema rahulikult. M.A märgib, et kokkupõrke hetkel oli OPEL’i katusel takso märk, mille OPEL'i juht kiiresti eemaldas. M.A on seisukohal, et kuna OPEL’i juhil oli kiire, siis ta ületas ristmiku punase fooritulega ja seega rikkus tema liikluseeskirja. Peale avariid helistas kaebaja politseisse, kust lubati, et politsei jõuab 10 kuni 15 minuti pärast, tegelikult jõudis politsei kaebaja sõnade kohaselt alles 1 tunni ja 30 minuti pärast. M.A selgitab oma kaebuses, et kui politsei viimaks kohale jõudis palus ta neil käia läbi kõrval asetsevad poed ning küsida, kas keegi nendest nägi avariid pealt, kuid politseiametnikud ei teinud seda. Politsei võttis videokaamera salvestuse Pärnu mnt 139d/1 maja pealt, mis asetses kaebaja autost tagapool, kuid nad ei võtnud Estconde maja ehk Pärnu mnt 158 pealt videosalvestust. Kaebaja on seisukohal, et Pärnu mnt

158 maja peal olevad kaamerad näitaksid OPEL’i suunal põlenud foorituld. Kaebaja on seisukohal, et politseinikud ei teinud oma tööd piisavalt hästi. Kaebaja lisab oma kaebusele, et kui tema soovis väärteomenetluse alustamist, siis politseinikud olevat talle öelnud, et kas ta saab aru, et siis võivad asjad hullemaks minna. Kaebaja sai sellest aru sedasi, et politseinikud soovisid, et ta tunnistaks ennast süüdi. Kaebaja märgib veel, et veebruaris, kui ta sai kutse väärteomenetleja juurde püüdis menetleja teda veenda, et kaebaja on antud juhul avariis süüdi. Kaebaja küsimuse peale, kas punase fooritulega võib sõita, vastati, et antud juhul vahet ei ole, kas OPEL’i juhil oli punane tuli või mitte. Kaebaja on seisukohal, et kuna OPEL’i juht sõitis punase foori tulega, siis rikkus tema reegleid ja on seega avariis süüdi.

Kaebaja küsimuse peale, et miks ei võetud Pärnu mnt 158 maja videosalvestist, menetlejalt vastust ei tulnud. Kaebaja on seisukohal, et politsei ei ole oma tööd korralikult teinud. Kogutud materjalid ei ole piisavad, et nende põhjal saaks teha lõpliku otsust. Kaebaja leiab, et politseinikud oleksid pidanud võtma videosalvestise ka Pärnu mnt 158 maja pealt, kuna sealt oleks olnud näha milline tuli põles OPEL'i juhile. Kohtuväline menetleja tegi otsuse omamata kogu informatsiooni, seega on kaebaja seisukohal, et ta ei olnud erapooletu. Kaebaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja väide, et vahet pole, milline tuli põles OPEL’i juhile on täiesti vastuvõetamatu. Kaebaja märgib, et arvestatud ei ole asjaolu, et OPEL’il oli avarii toimumise hetkel takso märk peal.

Kaebaja lisab veel, et väär on kohtuvälise menetleja seisukoht, et kehtiv karistus suurima lubatud sõidukiiruse eest annab aluse määrata teise LS paragrahvi rikkumise eest rangemat karistust. Kaebaja märgib, et tema pole kunagi rikkunud LS § 223, so Mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine.

Sellest tulenevalt palub kaebaja tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Margus X 27.03.2014.a otsus väärteoasjas nr 2302,14,000502.

15.05.2014.a. toimunud kohtuistungil kinnitas kaebaja M.A, et jääb kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja küsis kaebaja käest, kas ta andis vastavalt liiklusseadusele vastassuunast tulevale autole teed, mille peale kaebaja vastas, et ta ei andnud teed. Kaebaja lisas, et ta eeldas, et vastassuunal põles punane foorituli, kuna teised autod pidurdasid, langetasid oma kiirust.

4-14-2983

Kaebaja märgib, et politseiautos istumise ajal ütles OPEL’i juht talle, et sõitis rohelise tulega, kuid hiljem muutis oma ütlusi ja lisas, et võib-olla sõitis hoopis punase või oranži tulega.

Kaebaja soovis teada, miks politseiametnikud ei võtnud Pärnu mnt 158 majal asunud videosalvestusi, kohtuväline menetleja ei osanud vastata sellele küsimusele. Samas möönis kohtuväline menetleja, et kui see videosalvestis oleks võetud oleks olnud tõenäoliselt kergem asja lahenduseni jõuda.

15.05.2014.a toimunud kohtuistungil asus kohtuvälise menetleja esindaja seisukohale, et kaebajale inkrimineeritud tegu on tõendamist leidnud. Kohtuväline menetleja lisas, et on täielikult nõus väärteootsuse tegijaga ning et kaebaja rikkus LS § 17 lg 5 p 3 nõudeid ehk siis tee andmise kohustust. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et liikluses ei saa juht eeldada, mis tuli fooris põleb. Seega ei oma antud asjas tähendust, milline tuli fooris hetkel põles, oleks näiteks tulnud kiirabiauto või ükskõik milline alarmsõiduk, siis oleks olnud neil õigus sõita ükskõik millise tulega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud asjas on rikkumine tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid antud väärteoasjas ei ole. Menetleja on seisukohal, et kuna kaebajal on üks kehtiv karistus, siis on põhjendatud karistus sanktsiooni keskmises määras. Kohtuväline menetleja palus kaebust mitte rahuldada.

Repliigi osas lisas kaebaja, et ta ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja esindajaga, kuna see auto (OPEL) ei olnud kiirabiauto, seega rikkus ta LS § 7 lg 1 p 4 nõudeid.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et M.A kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Margus X 27.03.2014.a otsusele väärteoasjas nr 2302,14,000502 tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjustel.

LS § 17 lg 5 p 3 kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Menetlusalune isik on vaidlustanud väärteo toimepanemise. M.A on oma kaebuses

Harju Maakohtule otsuse tühistamist põhjendanud asjaoluga, OPEL’i juht sõitis ristmikule keelava punase fooritulega, seega on OPEL’i juht avarii põhjustamises süüdi. Kaebaja lisas, et ta eeldas, et vastassuunal põles punane foorituli, kuna teised autod pidurdasid, langetasid oma kiirust. Kaebaja märkis toimunud kohtuistungil, et politseiautos istumise ajal ütles OPEL’i juht talle, et sõitis rohelise tulega, kuid hiljem muutis oma ütlusi ja lisas, et võib-olla sõitis hoopis punase või oranži tulega.

Kohus on seisukohal, et kaebaja väited on paljasõnalised, ümberlükatud asjas kogutud ja kohtus vahetult kontrollitud tõenditega. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et ta hakkas rahulikult pöörama vasakule. Väärteomaterjali lisana esitatud CD-plaadilt on näha, et kaebaja sõiduk Skoda

Superb läheneb Pärnu mnt ja Retke tänava ristmikule, vajutab korraks pidurit ja kohe keerab vasakule. Seega ei ole kaebaja väide tõene, kuna vaadeldud videolt on näha, et kaebaja alustab vasaku pöörde sooritamist küllaltki suurel kiirusel.

4-14-2983

Kaebaja poolt kohtuistungil esitatud väide, et kuna teised autod pidurdasid ja langetasid oma kiirust, siis ta eeldas, et fooris põleb punane tuli. Kohtus ei ole antud väide kinnitust leidnud, kuna vaadeldud videolt on näha kahte autot: üks auto keerab Retke tänavale ja teine on liiklusõnnetuses osalenud OPEL. Kohus ei saa aru, kust on kaebaja võtnud väite, et autod pidurdasid, sest vaadeldud videost seda ei nähtu.

Kaebaja kohtuistungil avaldatud väide, et alguses rääkis OPEL’i juht, et sõitis rohelise tulega ja hiljem muutis oma ütlust, et võib-olla sõitis hoopis punase või oranži tulega on kohtuhinnangul paljasõnaline ja antud soovist vabaneda vastutusest. Toimiku materjalides ei leidu ühtegi viidet selle kohta. OPEL’i juht on andnud ütlusi, et kui tema hakkas ületama ristmiku põles veel roheline tuli. Seega on kaebaja poolt kohtuistungil antud ütlused paljasõnalised, ennastõigustavad ja antud soovist vabaneda vastutusest.

Kohus märgib, et M.A väide, et OPEL’i juht ületas ristmiku keelava punase fooritulega ei ole leidnud kohtus kinnitust. CD-plaadilt on näha, et enne OPEL’i juhti teeb üks teine auto parem pöörde Retke tänavale ja kohe mõned sekundid peale teda tuleb OPEL. Seega ei saanud kaebaja kuidagi eeldada, et OPEL’i juhile põleb keelav punane foorituli, kui ta alustas oma manöövrit. Kuna kaebaja ei näinud vastassuunas põlevat foorituld, pidi ta eeldama, et

OPEL’i juhile põleb roheline tuli. Kohus märgib, et antud ristmikul ei ole sõidueesõigus reguleeritud fooridega, seega pidi kaebaja enne pöörde sooritama asumist juhinduma LS § 17 kirjeldatud üldistest tee andmise nõuetest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kuna kaebaja ei saanud olla kindlalt veendunud, milline foorituli põleb vastassuunast lähenevale sõidukijuhile, tema suhtes teisel pool sõiduteede ristumisalal paikneva reguleeritava ülekäiguraja ees, seega ei oma liiklusõnnetuse põhjusliku seose tõendamise seisukohalt tähtsust asjaolu, milline tuli põles OPEL’i juhile. Kaebaja oleks pidanud enne manöövri sooritamist kindlalt veenduma, et vastassuunas tulevad sõidukid jäävad seisma ja jalakäijad alustavad sõiduraja ületamist, enne kui ta alustas oma manöövri sooritamist. Antud väärteoasjas kaebaja seda ei teinud.

Siiski nõustub kohus kaebaja seisukohaga, et üldjuhul punase tulega ei tohi sõita. Samas on siin kohal ka mõned erandid, LS § 7 lg 1 p 3 kohaselt kollane tuli keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata. Kuna antud ristmikul vahelduvad foori kollane ja punane foori tuli väga kiiresti, siis oli OPELi juht kohustatud liiklemist jätkama, kuna antud hetkel viibis ta vaadeldud videosalvestuse põhjal juba ülekäigurajal. Kui OPEL’i juht oleks peatunud, siis oleks ta takistanud nii jalakäijaid kui ka neid autojuhte, kes soovivad Sparta parklast tulles pöörata vasakule.

Kohus on seisukohal, et antud väärteomenetluses ei oma tähtsust, kas OPEL’i katusel oli taksomärk või mitte, kuna antud asjaolu ei mõjuta väärteomenetluse lõpp lahendit. Liikluseeskiri on kohustuslik kõigile ja asjaolu, et OPEL’il oli kaebaja sõnade kohaselt takso märk ei oma antud väärteoasja tõendamiseseme asjaolude seisukohalt tähtsust.

Mis puudutab kaebaja väidet, et politseinikud ütlesid talle, et kas kaebaja saab aru, et väärteomenetluse alustamisega võivad asjad kaebaja jaoks hullemini lõppeda. Kohus on seisukohal, et kaebaja mõistis politseiametnike hoiatust valesti. Politseiametnikud ei soovinud kaebajat mitte ümber veenda, vaid hoiatasid ja seletasid kaebajale kiirmenetluse ja üldmenetluse sanktsioonide erinevusi. Nimelt väärteomenetluse alustamisega võib kaasneda raskem karistus. Vastavalt V™S § 55 lg 2 p 1 saab kiirmenetluse otsusega määrata füüsilisele isikule kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Üldmenetluse korral karistatakse teo toimepanijat kuni 300

4-14-2983

trahviühiku suuruse rahatrahviga või arestiga (kuni 30 päeva). Seega kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et teda üritati ümber veenda süü omaksvõtmise osas.

Kaebaja väitega, et kohtuväline menetleja tegi otsuse materjalide põhjal, mis ei olnud piisavad otsuse tegemiseks, ei saa kohus nõustuda. Kohtuvälisel menetlejal oli olemas kogu asja lahendamiseks vajalikud tõendid sh ka video, mis näitas selgelt ära, et sõiduauto OPEL oli juba ristmikul, kui kaebaja talle ette keeras, leiab kohus, et kohtuvälisel menetlejal ei olnud põhjust nõuda Pärnu mnt 158 maja videosalvestust, kuna see ei oleks näidanud midagi uut, mida juba poleks kogutud tõenditega olnud näha. Pärnu mnt 158 videosalvestused ei oleks andnud väärteoasja tõendamiseseme seisukohalt uut informatsiooni. Kaebaja väide, et sellest tulenevalt ei olnud kohtuväline menetleja erapooletu ei ole asjakohane, kuna väärteotoimiku materjalidest ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks kuidagi olnud oma otsust tehes mõjutatud. Seega on antud kaebaja väide paljasõnaline, mis ei ole kohtus kinnitust leidnud.

Kohus märgib, et M.A karistusregistrist nähtub, et isikut on varasemalt ühel korral juba karistatud liiklusalase süüteo eest. Nimelt karistati M.A 2013.a LS § 227 lg

1 /Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut/ järgi rahatrahviga 80 eurot. Isik sooritas uue liiklusalase süüteo vähem kui aasta pärast eelmise süüteo toimepanemist, seega veel kehtiva karistuse ajal.

Kohus märgib, et kaebaja väide, et üks kehtiv liiklusalane süütegu ei anna alust raskema karistuse mõistmiseks, on väär. Kuna igal aastal hukkub Eestis liiklusõnnetustes sadu inimesi, siis on kõik liiklusalased rikkumised võetud riigi poolt range tähelepanu alla ja rikkumiste korral on tegemist rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Seega on õigustatud kohtuvälise menetleja poolt raskema karistuse määramine M.A-le.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud M.A käitumises süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestatakse KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud isiku käitumises puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab isiku poolt toimepandud teo raskusele ja karistuse tühistamiseks puudub alus.

Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 109, § 110, § 111.

Violetta Kõvask Kohtunik