2-14-12477/8 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

19. mai 2014. a Tartu Tsiviilasja number 2-14-12477 Tsiviilasi Kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemääruse nr 292172014 peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 17. märtsi 2014. a kandemäärus nr 292172014 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: kohtutäitur Oksana Kutšmei (isikukood: XXXX; aadress: Jakobi tn 23, Tartu; e-post: info@tartutaitur.ee); Kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei; Puudutatud isik: Swedbank AS (registrikood: 10060701; aadress: Liivalaia 8, Tallinn); Puudutatud isiku esindaja: Külli Reinfeld RESOLUTSIOON 1. Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi 17. märtsi 2014. a kandemäärus kinnistamisasjas nr 628201441 muutmata. 2. Jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD 1. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei esitas 11. märtsil 2014. a Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnistusregistriossa nr 1707941 kolmandasse jakku kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks Swedbank AS kasuks. Kohtutäitur palus seada keelumärge T.R. e, K.R. le ja R.R. le kuuluvale kinnisasjale ning keelata T.R. käsutada pärandvara ühisusse kuuluvat kinnisasja. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis 17. märtsil 2014. a määrusega kandeavalduse rahuldamata. Määruse kohaselt on samasse kinnistusregistriossa III jakku

29. augustil 2013. a sisse kantud Maksuja Tolliameti avalduse alusel keelumärge Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) kasuks, millega on T.R. keelatud käsutada ühisomandis olevat kinnistut. Kuivõrd T.R. osale ühisomandist on juba kantud keelumärge Eesti Vabariigi kasuks, ei ole Swedbank AS-i kasuks keelumärke kandmine tulenevalt AÕS §

63 lg-st 2 ja TsÜS § 88 lg-st 1 enam lubatud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 2. Kohtutäitur esitas kohtunikuabi määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja kandeavalduse rahuldamist. Määruskaebuse kohaselt: 1) on kinnisasja käsutamine keelatud üksnes T.R. , mitte aga kohtutäitur Oksana Kutšmeil T.R. suhtes toimuvas täitemenetluses. Maksuja Tolliameti poolt antud käsutuskeeld ei keela T.R. e kuuluva mõttelise osa pärandvara ühisusest käsutamist teiste selleks seadusega õigustatud isikute poolt (antud juhul on selliseks isikuks kohtutäitur Oksana Kutšmei); 2) lasi kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda pärimisregistrisse märke võlgnikule kuuluva mõttelise osa pärandvara ühisusest käsutamise keelamise kohta. Kohtutäituril on võimalik T.R. suhtes toimuva sundtäitmise raames kehtivalt võõrandada (täitemenetluse seadustikus sätestatud korras) T.R. e kuuluva mõttelise osa pärandvara ühisusest. Eelnimetatud pärandvara mõttelise osa ostjale läheb üle ka omandiõigus pärandvara ühisusse kuuluvale kinnisasjale. Ilma kohtutäituri poolt seatud käsutamise keelumärketa võib pärijate ühise käsutuse tulemusena (nt Maksuja Tolliameti nõusolekul) kinnisasja omandiõigus üle minna. Võlgnikule kuulub mõtteline osa pärandvara ühisusest (mille hulka kuulub ka eelnimetatud kinnisasi) ning selle käsutused on keelatud sellel lasuva kohtutäitur Oksana Kutšmei keeluga. Seetõttu on võlgnikule pärandvara ühisusest kuuluva mõttelise osa käsutamise tehingud tühised. 3. Võlausaldaja Swedbank AS nõustus kohtutäituri seisukohtadega, rõhutades, et kinnistul lasuv keelumärge keelab kannete tegemise vaid T.R. avalduste alusel, kuid ei keela kohtutäituril kinnisasja käsutamist T.R. suhtes käimas olevas täitemenetluses. Keelatud ei ole käsutada T.R. e kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Keelumärke seadmata jätmine võib õigustamatult põhjustada võlausaldaja õiguste kahjustamise.

4. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle kohtunikule. Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et kandemäärus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kohtutäitur Oksana Kutšmei seisukoht, et kinnistusraamatusse juba sisse kantud keelumärge keelab kinnisasja käsutamist vaid T. R endal, mitte kohtutäituril T. R suhtes läbiviidava täitemenetluse raames, on ekslik. Selline käsitlus on vastuolus AÕS § 63 lg-ga 2 ja TsÜS § 88 lg-ga 1. TsÜS § 88 lg 1 teine lause täpsustab, et sarnaselt eseme omaja enda poolt tehtud käsutusega on tühine ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutustehing, mis rikub kohtu vm ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu.

Seega oleks olukord, kus kinnisasja omanikul on kinnisasja käsutamine keelatud, kuid kohtutäituril vaatamata keelumärkele, kinnisasja käsutamise lubamine, seadusega vastuolus. Vastupidise tõlgendamise korral muutuks käsutuskeeld sisutühjaks, kuivõrd sellisel juhul oleks õigustatud piiramata arvu keelumärgete seadmine. Kord juba sama vara käsutamise keelamise tagajärjeks on mh see, et hilisemad käsutamise keelud on tagajärjetud. Keelumärkega tagatud käsutuskeelu näol on tegemist absoluutse käsutuskeeluga, mis omab toimet kõigi õiguskäibes osalejate suhtes.

Absoluutse toimega käsutuskeeldu väljendav keelumärge blokeerib edasiste kannete tegemise ja „lukustab“ selliselt kinnistusraamatu keelumärkes väljendatud ulatuses. Käesoleva asja raames tuleb keelumärget mõista selliselt, et see keelab täielikult T. R kuuluva mõttelise osaga tehingute tegemise, kuid see ei piira ülejäänud kaaspärijate käsutusõigust. Riigikohus on mitmel korral rõhutanud, et mitme keelumärke kandmine kinnistusraamatusse erinevate isikute kasuks ei ole TsÜS § 88 lg-st 1 ja AÕS § 63 lg-st 2 tulenevalt võimalik (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-48-04, nr 3-2-1-79-06, nr 3-2-1-140-07, nr 3-2-1-8-10).

Mitme keelumärge kinnistusraamatusse kandmine on õigustatud vaid sama sissenõudja kasuks (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-140-07 ja nr 3-2-1-8-10), samuti on tunnustatud nn täitemenetluse keelumärke sissekandmist käsutuskeeldu mitte rikkuva varemseatud hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetluse läbiviimisel (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-8-10). Seega mitme keelumärke seadmine on lubatud vaid konkreetsetel juhtudel, kuid käesoleva vaidluse asjaolud ei kuulu nende erandjuhtumite alla. Kohtunikuabi seisukoht vaidlustatud määruses on kooskõlas Riigikohtu praktikaga.

6. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Kai Kullerkupp Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/