2-14-8311/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-8311 Tsiviilasi AS Neiseri Grupp hagi HK (K) vastu töövaidluses Vaidlustatud lahend Harju Maakohtu 06.03.2014 määrus hagi läbivaatamata jätmisest Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad AS Neiser Grupp määruskaebus

Hageja AS Neiseri Grupp (rk 10235129), lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson Kostja HK (ik XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Moonika Järvela

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 06.03.2014 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulud jätta hageja kanda.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud ja hageja nõue

1. 21.02.2014 kell 16.11 (määruses ekslikult 21.01.2014) esitas AS Neiseri Grupp (hageja/tööandaja) Harju Maakohtule hagiavalduse HK (kostja/töötaja) vastu poolte vahel 06.10.2003 sõlmitud töölepingu töötaja poolt 24.01.2014 ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.

2. 24.01.2014 hommikul kell 00.41 esitas töötaja tööandjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p 1 ja 3 alusel.

3. 24.01.2014 kell 11.15 esitas tööandja töötajale töölepingu ülesütlemisavalduse. Tööandja peab kehtivaks enda poolt töötajale esitatud avaldust.

4. Maakohus võttis hagi 26.02.2014 määrusega menetlusse.

5. Tsiviilasja menetluses selgus, et kostja oli esitanud 21.02.2014 kell 0.35 töövaidluskomisjonile avalduse tööandja vastu tööandja poolt töötajale esitatud ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks ja töötasu ning hüvitise saamiseks. Avaldusest nähtub, et töötaja peab kehtivaks enda poolt tööandjale esitatud töölepingu ülesütlemisavaldust.

Maakohtu määrus

6. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 4 lg 3 alusel, kuna kohtule oli esitatud avaldus töövaidluses, mille lahendamiseks oli töötaja juba pöördunud töövaidluskomisjoni. Kostja oli pöördunud töövaidluskomisjoni 21.02.2014 kell 0.35 ja hageja kohtusse 21.02.2014 kell 16.11.. Kohus jättis menetluskulud poolet endi kanda.

Määruskaebus

7. Hageja palub määruse tühistada.

Maakohus kohaldas ITVS § 4 lg 3 valesti, kui järeldas, et töötaja esitas kohtusse ja töötaja Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile samasisulise hagi ja avalduse samas töövaidluses. Tegemist on täiesti erinevate avaldustega, millel on erinev alus ja ese. Hageja hagiavalduse esemeks on kostja ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise nõue.

Avaldused tuleb lahendada nende esitamise järjekorras ja kuna kostja ülesütlemisavaldus oli esitatud varem, tuleb see kohtus enne lahendada. Kui kohus tuvastab, et kostja ülesütlemisavaldus ei ole tühine, siis on see järelikult kehtiv ja pooltevaheline töösuhe sellega lõppeski. Samas kui kohus leiab, et kostja ülesütlemisavaldus oli tühine, siis alles seejärel saab töövaidluskomisjon menetleda kostja avaldust hageja ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Töövaidluskomisjon on hageja taotlusel asja lahendamise peatanud. Juhul, kui kohus tuvastab, et kostja ülesütlemisavaldus on põhjendatud, siis saab töövaidluskomisjon menetluse lõpetada, kuna puudub vajadus hinnata hageja töölepingu ülesütlemisavaldust, kuna tööleping oli selleks ajaks juba üles öeldud. Kui kohus aga tuvastab, et kostja ülesütlemisavaldus ei olnud põhjendatud, saab töövaidluskomisjon asuda menetlema kostja avaldust hageja töölepingu ülesütlemisavalduse tühisuse nõudes.

Kirjalik vastus

8. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

Kostja esitas 21.02.2014 kell 0.35 Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse tööandja vastu tööandja poolt töötajale esitatud ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks, saamata jäänud töötasu ja hüvitise saamiseks. Kostja on oma avalduses p-s 6 palunud tuvastada, kas tööleping on lõpetatud 23.01.2014 töötaja või 24.01.2014 tööandja poolt esitatud teate alusel. Samasisulise hagiavalduse esitas hageja maakohtule. Töövaidluskomisjonile esitatud tuvastamisnõue (avaldus p 6) näitas, et tegemist oli samasisuliste nõuetega, mille alus ja ese on ühed. Kuna töötaja oli juba pöördunud töövaidluskomisjoni, oli kohtul õigus keelduda avalduse menetlusse võtmisest või jätta see läbi vaatamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle muutmiseks. Tulenevalt TsMS §- st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, mille kohaselt ei ole poolte vahel tegemist samast töösuhtest tuleneva vaidlusega. Antud juhul on pooled mõlemad soovinud lõpetada 06.10.2003 sõlmitud töölepingut, esitades vastastikku teineteisele samal päeval kuid erineval kellaajal avalduse töölepingu ülesütlemiseks. Töötaja esitas töölepingu ülesütlemise avalduse ajaliselt varem ja edastas avalduse varem (21.02.2014 kell 0.35) töövaidluskomisjoni. Seda avaldust tuleb menetleda. Maakohus jättis õigustatult hageja 21.02.2014 kell 16.11 esitatud avalduse läbi vaatamata. Hageja poolt määruskaebuses esitatud käsitlus ITVS § 4 lg 3 kohta ei ole õige, kuna tegemist on vaidlusega sama töölepingu lõpetamise õigsuse üle. ITVS § 4 lg 3 kohaselt, kui kohtule on esitatud avaldus töövaidlsues, mille lahendamiseks töötaja või tööandja on juba pöördunud töövaidluskomisjoni, keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest või jätab selle läbi vaatamata. Käesolev töölepingu lõpetamisega seotud vaidlus tuleb lahendada töövaidluskomisjonis, kuhu pöörduti ajaliselt varem ja selles menetluses saab tuvastada töölepingu lõpetamise aja ja aluse. Maakohtul oli TsMS § 423 lg 3 alusel õigus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul ja selleks oli ITVS § 4 lg 3.

Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ja määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse esitaja kanda.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal