4-14-3189/14 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-14-3189

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2014, Tallinn Väärteoasja number 4-14-3189 (2315,14,003277, 2316,14,003733) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik E.L, ik XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Kristi Vares, Põhja prefektuuri Ida politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. E.L süüdi tunnistada NPALS § 15

1

ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 12 (kaksteist) päeva.

2. Mõistetud arest 12 (kaksteist) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas

Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära

kantud hiljemalt 01.07.2014. Kui mõistetud arest jäetakse tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.

3. E.L-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel

tekkinud kulu 70 (seitsekümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011

SEB pank või nr EE932200221023778606 Swedbank, või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „E.L , 4-14-3189, joobeekspertiis“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.05.2014. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

2 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

07.04.2014 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1347212

selles, et 07.04.2014 kella 22.15 ajal peeti Tallinnas, Punane 61 maja juures kinni E.L

, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli, zopiklooni, metadooni, alprasolaami ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

12.04.2014 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1374931

selles, et 12.04.2014 kella 19.45 ajal peeti Tallinnas, Lastekodu 14 maja juures kinni E.L

, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli, alprasolaami ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli allkirja vastu kätte saanud menetlusaluse isikuga samal aadressil elav menetlusaluse isiku ema . Kohus leiab, et kuivõrd

kohus ei ole menetlusalusele isikule kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud ja

kohtukutse on piisava ajavaruga kätte saanud menetlusaluse isikuga samal aadressil elav täisealine perekonnaliige, tuleb kohtukutse lugeda kätteantuks ning menetlusalusele isikule on

väärteoasja läbivaatamise aeg ja koht teada. Kuna menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust

väärteoasja läbivaatamise edasilükkamiseks leiab kohus, et väärteoasja võib läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta V™S § 90 lg 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärtegude toimepanemine on tõendatud ning taotleb väärteo toimepanemise eest aresti 12 päeva, kuivõrd eelmine 10 päevane arest oodatud mõju ei avaldanud.

Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakte ja menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid ütlusi kohtuvälisel menetlusel, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü NPALS

§ 151

ettenähtud väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Menetlusaluse isiku

organismist leiti ühel juhul narkootilise aine fentanüüli ja metadooni sisaldus, teisel juhul narkootilise aine fentanüüli sisaldus, samuti tuvastati mõlemal juhul ka psühhotroopsete ainete sisaldus, millest järeldub, et isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilisi aineid, milliste

ainete käitlemine on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku

isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest. Seejuures on menetlusalust isikut väärtegude toimepanemise eest karistatud ka rahatrahvidega, mis kõik on jäetud tasumata. Peale

selle on menetlusalust isikut korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest

vangistusega ning süüksarvatud väärteod on menetlusalune isik toime pannud lühikese aja möödudes vangistusest vabanemisest. Eelnimetatud asjaolu viitab kohtu arvates üheselt sellele,

et menetlusalusel isikul puuduvad legaalsed rahalised vahendid rahaliste mõjutusvahendite

tasumiseks, kuid sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude

toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid ning asjaolu, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud ka samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, asub kohus seisukohale, et

rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja trahvid jäetakse maksmata. Sellest tulenevalt

leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti.

Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et

menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu

täies ulatuses. Arvestades seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse kahe väärteo

toimepanemises, leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb mõista karistus ettenähtud

3

sanktsiooni keskmise määra lähedasena ning kohus ei pea võimalikuks mõista aresti

miinimummääras või selle lähedasena, kuivõrd varasemad pikemaajalised ja lühemaajalised arestid ja vangistused ei ole suutnud teda õiguskuulekusele sundida.

Märt Toming kohtunik