2-13-21757/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 19. mail 2014

Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-21757

Kohtuasi

XXX, XXX, XXX, XXXja XXX hagid Aktsiaseltsi XXX

vastu

kostja

kehtestatud

hinnakirja

alusel

reovee

ärajuhtimise ja puhastamise teenuslepingute sõlmimiseks

tahteavalduste

andmiseks

kohustamiseks,

kostja

tahteavalduse

asendamiseks

kohtuotsusega

ja

reovee

ärajuhtimise ja puhastamise teenuslepingute sõlmituks

lugemiseks

Hagihind

1 516,98 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja I: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja III: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja

IV:

XXX

(isikukood

XXX,

elukoht

XXX)

Hageja

V:

XXX(isikukood

XXX,

elukoht

XXX)

Hagejate lepinguline esindaja Mehis XXX

Kostja: Aktsiaselts XXX (registrikood XXX, asukoht XXX),

lepinguline esindaja adv. Kalev Aavik

Kohtuistungi toimumise aeg

07.aprill 2014

Resolutsioon

XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX hagid Aktsiaseltsi XXX

vastu

kostja

kehtestatud

hinnakirja

alusel

reovee

ärajuhtimise ja puhastamise teenuslepingute sõlmimiseks

tahteavalduste

andmiseks

kohustamiseks,

kostja

tahteavalduse

asendamiseks

kohtuotsusega

ja

reovee

ärajuhtimise ja puhastamise teenuslepingute sõlmituks

lugemiseks jätta rahuldamata

Tühistada 10.05.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-13-

21757 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati

AS-i XXX taastama viivitamatult reovee takistusteta

ärajuhtimine ja vastava teenuse osutamine XXX vallas,

Harjumaal

kehtestatud

hinnakirja

alusel

hagejatele

kuuluvatel kinnisasjadel kuni tsiviilasjas kohtulahendi

jõustumiseni.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud võrdsetes osades XXX, XXX, XXX,

XXX ja XXX kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud

Hagejad on XXX maaüksusel, XXX külas, XXX vallas Harjumaal asuvate kinnistute omanikud,

kes kinnistute omandamisel tasusid arendajale XXXOÜ-le notariaalsete ostu-müügilepingute

järgi ka liitumistasud vee- ja kanalisatsiooni trassidega liitumise eest. Lepingutes võttis XXXOÜ

kohustuse ehitada kinnistu siseste trasside ühendused vee- ja kanalisatsiooni trassidega valmis

hiljemalt 31.05.2005.

XXX Vallavolikogu 14.10.2003 otsusega nr XXX algatati XXX küla XXX kinnistu maatüki I

detailplaneeringu koostamine. Lähtetingimuste kohaselt tuli veevarustus ja kanalisatsioon

(edaspidi XXX ÜVK) lahendada XXX aleviku ühisvõrkudega ühinemise teel.

19.07.2004 sõlmisid XXX Vallavalitsus ja arendaja OÜ XXX ehitusseaduse (EhS) §-st 13

tulenevate kohustuste üleandmise lepingu detailplaneeringujärgsele väljaehitamisele kuuluvate

avalikult kasutatavate teede ja planeeringualale kavandatud tehnovõrkude ja rajatiste rajamisega

seotud poolte õiguste ja kohustuste kohta. Muuhulgas kohustus arendaja välja arendama

planeeringuala teenindavad detailplaneeringujärgsed vee- ja kanalisatsioonitrassid ning pumplad

ja kindlustama elamukruntide ühinemise us rajatava ühiskanalisatsiooniga.

XXX Vallavolikogu 17.08.2004 otsusega nr XXX kehtestati XXX küla XXX kinnistu maatüki I

detailplaneering, mille seletuskirja kohaselt lähtuti kostja kui piirkonna vee-ettevõtja koostatud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni alastest tehnilistest tingimustest. Planeeringuala veevarustus

toimub XXX aleviku ühisveevärgist.

09.05.2005 sõlmisid OÜ XXX ja kostja ühisveevärgiga liitumislepingu nr 04/05, mille kohaselt

OÜ XXX(liituja) taotleb XXX maaüksuse kinnistu liitumist ühisveevärgiga. Lepingu kohaselt

kohustus liituja OÜ XXX hiljemalt oktoobriks 2005 ehitama välja veetorustiku kuni kinnistuteni.

Liituja tasus lisaks tööde teostamiseks vajalikele kulutustele liitumisega seonduvate kostja

täiendavate kulude katteks liitumistasu kostja esitatud arve alusel 08.06.2005 118 000 krooni.

23.08.2006 sõlmisid XXX Vallavalitsus, OÜ XXX ja OÜ XXX 19.07.2004 lepingu lisa lepingus

ettenähtud arendaja OÜ XXX kohustuste üleandmiseks. 23.08.2006 kokkuleppes nõustus XXX

Vallavalitsus OÜ XXX poolt 19.07.2004 lepingust tulenevate arendaja kohustuste üleandmisega

OÜ-le XXX ning kõik lepingust tulenevad OÜ XXX kohustused loeti lõppenuks.

Lepingus kohustus OÜ XXX ehitama hiljemalt 01.06.2007 välja kinnistu ja XXX ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni vahelised vee- ja kanalisatsioonitrassid ja pumplad ning kandma tööde

teostamisega seotud kulud. OÜ XXX ei pidanud kandma kinnistu vee- ja kanalisatsioonitrasside

ning pumplate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise ega liitumise kulusid.

XXX elamurajooni veetrassid ehitati valmis arendaja ja vee-ettevõtja vahelise lepingu alusel ja

nendega liitumiseks ei tulnud hagejatel esitada eraldi taotlust ega tasutud eraldi liitumistasu.

Veevarustussüsteemi survestamine (toimivuse kontroll) teostati kostja esindaja osavõtul

13.01.2006. Vallavalitsus keeldus veetrasse üle vaatamast, kasutusluba väljastamast ja vee-

ettevõtjat määramast arendaja, vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vaheliste vaidluste tõttu.

XXX vallavalitsuse poolt tellitud OÜ XXX ekspertiisiaktis on märgitud, et XXX elurajooni

veevõrk on faktiliselt töökorras ja AS XXX poolt vastu võetud. Et veetrassidele kasutusloa

andmiseks on olemas lisaks faktilisele ehituse lõpetamisele ka kõik vajalikud dokumendid, on

vallavalitsus kinnitanud 17.06.2008 vastuses nr XXX.

Hagejad on tasunud kinnistute ostmisel müüjatele ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga liitumise

eest. Kostjale tasus liitumistasu arendaja OÜ XXX 08.06.2006 118 000 krooni, OÜ XXX ei ole

XXX vallaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt kohustatud tasuma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

liitumistasusid. Seega on XXX elurajooni haldava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni näol tegemist

avalikus kasutuses oleva süsteemiga, millega on hagejad liitunud. Järelikult on kostja ÜVKS § 7

lg-st 2 ja 3 ning § 8 lg-st 2 ja 3 tulenevalt kohustatud piirkonna vee- ettevõtjana osutama

ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni teenust.

11.11.2010 sõlmisid OÜ XXX ja kostja lepingu, millega OÜ-le XXX kuuluvad XXX elurajooni

veetrass ja kanalisatsioonitrass võõrandati tasuta kostjale ning seati isiklik kasutusõigus kostja

kasuks nende omamiseks ja kasutamiseks OÜ-le XXX kuuluvatel kinnistutel.

Seoses hagejate poolt liitumistasude maksmisega arendajale OÜ-le XXX ja tema ning XXX OÜ

poolt liitumistasu maksmisega kostjale on hagejad seisukohal, et nende kinnistud on ÜVVKS § 6

alusel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga juba liitunud, mistõttu on kostja väited hagejate poolt

liitumistasude tasumata jätmisest ja hagejatelt korduvalt liitumistasu nõuded alusetud.

Hagiavalduse täienduse kohaselt liitusid hagejad XXX elamurajooni ÜVK-ga eri aegadel, kui

ÜVK omanikuks oli selle arendaja XXXOÜ ja tema hilisem õigusjärglane XXXOÜ - XXX

kinnistu liideti ÜVK-ga 2006.aastal, XXX tee 11 kinnistu liideti ÜVK-ga septembris 2008, XXX

kinnistu liideti ÜVK-ga 01.05.2006, Seedri tee 11 kinnistu liideti ÜVK-ga aprillis 2009.a ja

XXX kinnistu liideti ÜVK-ga 31.10.2009. Enne 2010. aastat kehtinud ÜVVKS ei sätestanud

liitumislepingule kindlat vorminõuet, mistõttu said hagejad liituda XXX ÜVK-ga arendaja

seatud tingimustel.

Kostja oli XXX ÜVK-d arendajalt, XXXOÜ-lt, omandades 11.11.2010.a notariaalse lepingu

lisades olevate nimekirjade kaudu teadlik hagejate liitumisest ÜVK-ga alates arendaja perioodist.

Hagejad soovivad kostjaga teenuslepingute sõlmimist XXX vallavalitsuse poolt kehtestatud ja

Konkurentsiameti poolt 29.mai 2012 otsusega nr XXX kostja tegevuspiirkonnas kooskõlastatud

hinnakirja alusel, mille kohaselt on füüsilisele isikule reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse

hinnaks 2,62 eurot koos käibemaksuga.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt ei ole hagejad ühiskanalisatsiooniga liitunud ning

neid ei saa lugeda ühiskanalisatsiooniga faktiliselt liitunuteks. Ühiskanalisatsioon sai valmis ja

sellega liitumine oli võimalik alles alates 2012.a. aastast.

Hagejad ei ole tasunud ühiskanalisatsiooniga liitumise eest. Hagejatele võõrandasid kinnistud

OÜ XXX ja OÜ XXX. Kinnistute omandamise lepingute järgi sisaldus ostu-müügitasus

liitumistasu vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest, kuid nimetatud kokkulepet ei saa

käsitleda liitumistasu maksmisena, vaid kinnistu võõrandaja lubadusena selle kohta, et ÜVK-ga

liitumise korral ostjalt enam liitumistasu ei nõuta. Kinnistute müüjad ei ole oma lubadusi täitnud

ega kanalisatsioonitrasse valmis ehitanud.

XXX elurajooni pooleliolevad ja ebakvaliteetsed ilma kasutusloata kanalisatsioonirajatised ei

kujutanud endast ühiskanalisatsiooni ÜVVKS tähenduses enne, kui kostja need rekonstrueeris

ning XXX valla ühiskanalisatsiooniga ühendas. Kostja omandas poolelioleva ühiskanalisatsiooni

OÜ-lt XXX, mitte OÜ-lt XXXOÜ või OÜ-lt XXX ega võtnud pooleliolevat ühiskanalisatsiooni

omandades kinnistute müüjate eelnimetatud lubadusi üle.

Hagejad ei ole tõendanud, et nendele oleks kunagi osutatud reovee ärajuhtimise teenust.

Hagejatelt liitumistasu nõudmine on kooskõlas ÜVVKS § 6 lõikega 9.

Hagejaid ei vabasta liitumisetasu maksmisest kostja ja OÜ XXX vahelise lepinguga OÜ-le XXX

jäetud ühiskanalisatsiooni väljaehitamise kohustus.

XXX ja XXX ei ole tõendanud ühisomaniku/kaasomaniku nõusolekut hagi esitamiseks.

Kohtuotsuse põhjendused

Pooltel ei ole vaidlust selles, et hagejad on liitunud ühisveevärgiga. Pooled vaidlevad selle üle,

kas hagejad tuleks lugeda liitunuks ka ühiskanalisatsiooniga.

Hagejad on hagiavalduses väitnud, et nad sõlmisid liitumislepingud XXX elamurajooni

arendajatega, XXX OÜ-ga, XXXOÜ-ga ja XXXOÜ-ga, kinnistute notariaalsete ostu-

müügilepingute sõlmimisel.

Hagi täienduses on hagejad väitnud veel seda, et nad liitusid elamurajooni ÜVK-ga eri aegadel -

XXX XXX kinnistu liideti ÜVK-ga 2006. aastal, XXX kinnistu liideti ÜVK-ga septembris

2008, XXX kinnistu liideti ÜVK-ga 01.05.2006, XXX kinnistu liideti ÜVK-ga aprillis 2009,

XXX kinnistu liideti ÜVK-ga 31.10.2009, ning sellel ajal oli ÜVK omanikuks arendaja XXXOÜ

ja tema hilisem õigusjärglane XXXOÜ.

VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS §

11 lõikest 1 tulenevalt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui

seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

Hagejate väidetud lepingute sõlmimise ajal kehtinud ÜVVKS § 5 lg 2 sätestas, et kinnistu

veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi

ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku

või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel.

ÜVVKS § 5 lg 22 järgi tuli liitumisleping sõlmida kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel, kusjuures nimetatud eeskiri pidi

sisaldama: 1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise

tingimusi; 2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja liitumistaotluse

läbivaatamise korda; 3) liitumistasu arvutamise aluseid; 4) liitumistasu tasumise korda.

Nõuded XXX vallas sätestas ÜVVKS § 6 lg 1 alusel XXX Vallavolikogu 21.03.2006 määrusega

nr 16 kehtestatud „XXX valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“ (edaspidi

„eeskiri“).

Eeskirja § 5 lg 2 nägi ette nõuded liitumistaotlusele. Eeskirja § 5 lg 9 järgi sõlmitakse

liitumisleping kirjalikult vastavalt eeskirja lisas 1 kehtestatud vormile ning selles määratakse

kindlaks kõik liitumiseks vajalikud tingimused, sealhulgas liitumistasu suurus, selle tasumise

kord ning liitumise tähtaeg. Eeskirja § 6 lg 3 järgi on liitumistasu arvestamise aluseks ÜVK-ga

eelnevalt katmata alal „ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja ostmiseks tehtud või tehtavate

kulutuste summa, kõigi alal ühisväärgi ja/või –kanalisatsiooniga liituvate kinnistute (kruntide)

pindala ja vastava liituva kinnistu (krundi) pindala“.

Seega said XXX elurajooni arendajad hagejatega liitumislepingud sõlmida lähtudes ÜVVKS-s

ning alates 21.03.2006 XXX Vallavolikogu eeskirjas sätestatust. ÜVVKS-t ei tulene, et

ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga saab liituda ainult samal ajal.

Kohtule esitatud kinnistute müügilepingutest nähtub märkus, et kinnistute ostuhinnas sisaldusid

liitumistasud vee- ja kanalisatsiooni trassidega liitumise eest ning, et arendajad müüjatena

kohustusid ehitama kinnistute vee- ja kanalisatsiooni trassid välja hiljemalt 31.05.2005.

Eelnimetatu ei ole ÜVVKS § 5 lg-le 2 vastavaks liitumislepinguks, kuna sellest ei nähtu ÜVVKS

§ 5 lg 22 sätestatud liitumistasu tingimused, liitumistasu suurus, selle arvutamise alused ega

liitumise aeg ja kord. Hagejatega lepingute sõlmimise aega ei saa pidada liitumislepingute

sõlmimise ajaks ka veel seetõttu, et sellel ajal ei olnud ÜVK trassid välja ehitatud, lepingust

nähtuvalt kohustusid arendajad kinnistute ÜVK-d välja ehitama hiljemalt 31.05.2005. Hagejad ei

saanud ÜVVKS-ist tulenevalt liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga enne nende välja

ehitamist.

Hagejate esitatud tõenditest - kostja 2005.aasta tehnilistest tingimustest nähtub, et need on

väljastatud XXX elurajoonis asuvate kinnistute sisese vee- ja kanalisatsioonitorustiku ning

veemõõdusõlme

projekteerimiseks.

Tehnilistes

tingimustes

on

viidatud,

et

vee-

ja

kanalisatsiooniteenuse ostmiseks tuleb esitada kinnistu omanikel avaldus kostjale ning, et

ehitusprojektid kinnitatakse pärast ÜVK liitumislepingu sõlmimist kostja ja arendaja vahel.

Eeltoodud tõendid ei tõenda hagejate liitumist ühiskanalisatsiooniga.

OÜ XXX ja kostja vahel 01.04.2006 sõlmitud veevarustuse teenuse müügileping tõendab

veevarustuse, mitte kanalisatsiooni teenuse osutamist.

Hagejate ja kostja vahel sõlmitud veevarustuse müügilepingutest ja kostja arvetest hagejatele

nähtub, et tegemist on üksnes veevarustuse müügilepingutega ja arvetega veeteenuste osutamise

eest, mis ükski ei tõenda väidetud ajal hagejate liitumist ühiskanalisatsiooniga ega reovee

ärajuhtimise teenuse saamist.

XXXOÜ sõlmitud kommunaalteenuste vahendamise lepingutest ja arvetest nähtuvalt on

XXXOÜ ajavahemikul 2007 - 2009 hagejatele veevarustus- ja kanalisatsiooniteenust küll

osutanud, kuid mitte liitumislepingute alusel, sest 11.11.2010 kostjaga sõlmitud lepingu punktis

3.1.8 on märgitud, et lepingu lisas 4 märgitud kinnistud on tehnovõrguga ühendatud, kuid

liitumislepingud on sõlmitud ainult veevarustuse osas, kanalisatsiooniga liitumise lepingud

puuduvad.

Hagejatele aprillis 2009 saadetud lepingute lõpetamise teates märgib XXXOÜ, et ta ei ole

ühisveevärgi ja – kanalisatsioonitrasse ÜVK-ga ühendamiseks XXX Vallale üle andnud.

Kostja ja OÜ XXX 09.05.2005 sõlmitud liitumislepingu nr 04/05 punktist 4 nähtuvalt puudutas

liitumine ühisveevärki, mitte aga ühiskanalisatsiooni. Lepingu punktidest 5,3, 5.1, 4.2.1 ja 1.1.2

tuleneb, et kostjale tasuti 100 000 krooni + 18% käibemaks ühisveevärgiga liitumiseks vajaliku

veetorustiku väljaehitamiseks. Ühiskanalisatsiooni osas on lepingu punktis 5.2 märgitud vaid, et

selle väljaehitamisel ja kasutuslao saamisel antakse see tasuta üle kostjale. Järelikult ei ole OÜ

XXX selle liitumislepingu alusel tasunud kostjale ühiskanalisatsiooniga liitumise eest

liitumistasu.

Kostja omandas XXX elurajooni veetrassi ja poolelioleva kanalisatsioonitrassi OÜ-lt

XXX11.11.2010.

Lepingu punktidest 3.1.7. ja 3.1.9 nähtub, et tehnovõrk on lõpuni välja ehitamata ja defektne

kanalisatsioonitorustik põhjustab lekete teel keskkonnale kahju. Punkti 6.1 kohaselt kohustus

tehnovõrgu puudused kõrvaldama OÜ XXX omal kulul 6 kuu jooksul. Ühiskanalisatsiooni

väljaehitamise kohustus tulenes XXX Vallavalitsuse ja OÜ XXX vahel 19.07.2004 sõlmitud

ehitusseaduse §-st 13 tulenevate kohustuste üleandmise lepingust. 23.08.2006 sõlmisid XXX

Vallavalitsus, OÜ XXX ja OÜ XXX lisa arenduslepingule, millega XXX Vallavalitsus nõustus,

et OÜ XXX arenduslepingu järgsed kohustused lähevad üle OÜ-le XXX.

Juba eelpool viidatud lepingu punktis 3.1.8 on märgitud, et kanalisatsiooniga liitumise lepingud

puuduvad. Punktist 3.2.3 nähtub, et kostjal tuli ühiskanalisatsiooni teenuse pakkumiseks teha

ulatuslikke investeeringuid kanalisatsioonitorustiku lõpuni väljaehitamiseks, parandamiseks ning

talle kuuluva ühiskanalisatsiooniga ühendamiseks, samuti sõlmida ühiskanalisatsiooniga

liitumise lepingud XXX elurajooni kinnistutega. Antud lepingu punktist ega lepingust tervikuna

ei tulene kostjale kohustust liita hagejad ühiskanalisatsiooniga tasuta, samuti ei tulene, et OÜ

XXX oleks kostjale üle andnud müügihinnas sisaldunud liitumistasud.

Järelikult ei ole kinnistute müügilepingutes märgitud arendajate ja hagejate vahelised

kokkulepped, mille kohaselt on vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest tasutud, kostjale

üle läinud. Seega ei saa ka müügilepingutes kokkulepitud tasuta liitumise lubadust käsitleda

liitumistasu maksmisena kostjale ning see ei välista kostja õigust küsida hagejatelt

ühiskanalisatsiooniga liitumise eest ÜVVKS § 6 lg 9 sätestatud tasu kulutuste eest, mis olid

vajalikud poolelioleva kanalisatsioonitrassid lõpuni välja ehitamiseks ja ühiskanalisatsiooni

trassidele kasutusloa saamiseks. Kuna müügilepingutes ei ole esile toodud liitumistasude suurust,

siis ei ole võimalik ka hinnata, kas müügihinnas sisaldunud liitumistasu vastas ÜVVKS § 6 lg 9

sätestatud suurusele ja kas arendajad kasutasid seda kanalisatsioonitrasside ehitamiseks.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejad ei ole tõendanud, et nad oleksid

ühiskanalisatsiooniga liitunud ja liitumise eest kostjale ÜVVKS § 6 lg 9 sätestatud suuruses tasu

maksnud.

ÜVVKS § 5 lg 4 sätestas, et liitumise taotlust ei rahuldata, kui liituda soovija: 1) veevajadust ei

ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata; 2) tahab

juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele; 3) reovee

kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.

XXX Vallavalitsuse ja OÜ XXX kirjavahetusest nähtuvalt ei sõlminud XXX Vald OÜ-ga XXX

vee-ettevõtja halduslepingut ega väljastatud viimasele ÜVK trasside kasutusluba. Keeldumise

põhjusena on XXX Vallavalitsus välja toonud, et ÜVK trassid on ehitatud ebakvaliteetselt ja

lõpuni väljaehitamata.

Kohtule esitatud kasutuslubadega nr XXX 04.09.2012 ja nr 2803K 28.01.2013 ning XXX

Vallavalitsuse korraldustega 04.09.2012 nr XXX ja 22.01.2013 nr 75, on tõendatud, et

vaidlusalune ühiskanalisatsioon sai kasutusloa kahes osas - 04.09.2012 ja 28.01.2013.

OÜ XXX 21.04.2008 eksperthinnanguga XXX elurajooni vee- ja kanalisatsiooni ning sadevee

magistraal-välistehnovõrkude senise väljaehituse valmidusastme kohta, on tõendatud, et kuni

2012. aastani oli XXX ühiskanalisatsioon ehitatud ebakvaliteetselt, pooleliolev ja kuulus suures

osas väljavahetamisele.

OÜ XXX ekspertiisiaktist nähtuvalt ei olnud ekspertiisi käigus võimalik kindlaks teha, kuhu

suunati alates 2006. aastast elamurajoonides tekkinud reovesi, kas ülepumpamisel 150m2

reoveemahutitesse või voolas reovesi isevoolselt lahtisesse korrastamata kraavi. Ekspert märkis,

et arendaja ei ole reoveekanalisatsiooni süsteemi väljaehitamisel arvestanud XXX Vallavalitsuse

nõuet ja ehitusprojekti nr. XXX, kus on ette nähtud reoveed koguda 150m3 kogumiskaevu.

Tulemuseks on elamurajoonis ulatuslik reovee avarii, reoveekanalisatsiooni ei saa enne lõplikult

välja ehitada – reovee suunamisega elamurajoonist XXX aleviku puhastisse – kui on valminud

elamurajooni sadeveekanalisatsiooni võrk. Ekspertiisi läbiviimise ajal 2008.a, märkis ekspert, et

reovesi valgub isevoolselt läbi tänavatorustike kaevude lahtisesse kraavi. Kohalik reoveepumpla

on pinnavetest üle ujutatud ja tekkimas on reoveest nakkusoht.

Kostja

poolt

läbi

viidud

lihthanke

„XXX

ühiskanalisatsiooni

rekonstrueerimine

hankedokumentide lisaga 1 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“, AS-i XXX ja AS-i XXX

vahel 22.11.2011 sõlmitud projekteerimise-ehituse töövõtulepinguga nr 1-8/30, mille objektiks

oli vaidlusaluse ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine, sama töövõtulepingu lisaga 4 „XXX

elurajooni kanalisatsiooni uuringu koondraport“ ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimise

üleandmise-vastuvõtmise aktidega perioodil detsember 2011 kuni detsember 2012, on tõendatud,

et töövõtjal tuli hanke lepingu mahus koostada torustike rekonstrueerimise, kahe olemasoleva

pumpla automaatika ja uue XXX pumpla, pumpla automaatika ja elektriliitumise ning vajalike

ühendustorustike projekt, seada projekteeritud torustikele ja pumplatele kaitsevööndi ulatuses

puuduvad kasutusõigused kostja kasuks, taotleda ehitusluba, rekonstrueerida torustikud, välja

ehitada kahe olemasoleva pumpla juhtimiskilbid ja uus XXX pumpla koos vajalike

ühendustorustikega, koostada teostudjoonised, spetsifikatsioon olemasolevate pumplate

materjalide seadmete kohta ja taotleda kasutusluba XXX reoveekanalisatsiooni ärajuhtimise

kogu süsteemile (kaasa arvatud ka rekonstrueerimist mitte vajavad XXX isevoolese ning

survetorustikud kuni KK 8-3 Pargi tänaval; et teostatavate tööde maksumus on kokku

298 384,00 eurot ning et tööd on üleantud ja vastuvõetud.

XXX arendusala 23.05.2006 ülevaatuse protokolliga ja Eesti Päevalehe artikliga „Argipäev

uuselamurajoonis – vihmaga uputus, kuivaga tolmupilved“ on tõendatud kostja vastuväited, et

OÜ XXX ühiskanalisatsiooni väljaehitamise kohustuse täitmata jätmise ja ebakvaliteetse

kasutusloata kanalisatsioonirajatite tõttu toimusid piirkonnas reovee lekked, mistõttu ei vastanud

trassid ühiskanalisatsioonile ÜVVKS tähenduses.

Järelikult ei saanud hagejad pooleliolevat, ebakvaliteetselt ehitatud ning kasutusloata

kanalisatsioonitorustikku aastatel 2006 - 2009 ÜVVKS alusel kasutama asuda, sest sellega oleks

rikutud samal ajal kehtinud ÜVVKS § 5 lg 4 p 3 nõudeid.

ÜVVKS regulatsioon ei näe ette ka kinnistu omaniku faktilist liitumist ühiskanalisatsiooniga

selliselt, et ÜVVKS § 5 lg 22 ja kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud eeskirjas sätestatud

tingimustes kokku ei lepita.

Hagejad leiavad, et ÜVVKS § 6 lg 10 ja 11 välistavad neilt liitumistasu nõudmise. Eelnimetatud

hagejate seisukoht ei ole õige, kuna ÜVVKS § 6 lõiked 10 ja 11 on kohaldatavad juhtudel, kus

liitumine ÜVK-ga on juba toimunud. Kuna kohus tuvastas eelpool, et hagejad ei ole liitunud

ühiskanalisatsiooniga ega selle eest kostjale liitumistasu maksnud ning, et kohus ei pea

ühiskanalisatsiooniga liitumiseks pooleliolevasse kasutusloata torustikku reovee juhtimist, siis

ÜVVKS § 6 lg 10 ja 11 hagejatele ei kohaldu. Kuna hagejad ei ole kostjale ühiskanalisatsiooniga

liitumise eest liitumistasu maksnud, siis ei nõua kostja neilt liitumistasu teistkordselt.

Tähtsust ei oma, et hagejad XXX ja XXX ei ole tõendanud ühisomaniku/kaasomaniku

nõusolekut hagi esitamiseks, kuna AÕS § 71 lg 4 tulenevalt on kaasomanikul ühise asja suhtes

kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused.

Kohus jätab tähelepanuta käesoleva asja juurde esitatud maa- ja halduskohtute kohtuotsused,

kuna need ei ole tehtud samade poolte vahel ega ole seega asjakohasteks tõenditeks käesoleva

vaidluse lahendamisel. Asjakohasteks tõenditeks ei ole ka väljavõte KIK kodulehelt ja

ühtekuuluvusfondi projekti raames sõlmitud lepingute nimekiri, kuna need ei tõenda

pooltevahelise vaidluse asjaolusid ning OÜ XXX esitatud arved MTÜ-le XXX , kuna tegemist

on kolmandate isikute vaheliste arveldustega.

Asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust XXX, XXX ja XXX vaheline elektronkirjavahetus,

mis kajastab vaid nende isikute seisukohti probleemide lahendamiseks ega ole pooltele

õiguslikult siduv.

Seega tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata ja 10.05.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-13-

21757 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati AS-i XXX taastama viivitamatult

reovee takistusteta ärajuhtimine ja vastava teenuse osutamine XXX vallas, Harjumaal

kehtestatud hinnakirja alusel hagejatele kuuluvatel kinnisasjadel kuni tsiviilasjas kohtulahendi

jõustumiseni tühistada.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja

menetlenud esimese astme kohtule.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt

võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või

kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea

menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt

arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa

muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või

menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust

suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet

kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik