3-13-2400/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 16.05.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-2400 Haldusasi I.S.i kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 22.11.2013 otsuse nr 4.2-1/18578-2 tühistamiseks ning Politseija Piirivalveametile ettekirjutuse tegemiseks asi uuesti läbi vaadata. Menetlusvorm Kirjalik menetlus. Menetlusosalised Kaebuse esitaja I.S. ning vastustaja Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Sandra Raudsepp. Resolutsioon

1. Jätta I.S.i kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politseija Piirivaveameti (PPA) Põhja Prefektuuri poolt on I.S.i nimele väljastatud relvaload nr RL0723189 kehtivusega 08.12.2014, RL0737006, RL745224, RL745591, RL748186 kehtivusega 11.03.2015 ja Euroopa tulirelvapass nr 002486 kehtivusega 08.12.2014, millede alusel on tal õigus omada ja kanda enese ja vara kaitse eesmärgil ning laskespordiga tegelemisel vintraudset püstolit STI- GP-6, kal 9x19, nr F004855, sileraudset püssi Toz-87-03, kal 12, nr 992741, vintraudset püssi IŽ-18-MN, kal 7,62x54R, nr 031809914, vintraudset püstolit Walther-PPK, kal 7,65 mm Br, nr

510335, vintraudset püstolit Walther-PPK, kal 22LR, nr 34370, vintraudset püstolit Grand-Power-K- 100, kal 9x19, nr I040421 ja vintraudset püstolit Mauser-C-96, kal 7,63 mm Mauser, nr 325422 ning paralleelrelvaluba nr PL08327 kehtivusega 26.01.2015, mille alusel on tal õigus enese ja vara kaitseks ning laskespordiga tegelemise eesmärgil kasutada vintraudset revolvrit Taurus-85-CH, kal 38spl, nr MH73042.

Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo menetluses on kriminaalasi nr 13,2301,13065, mille käigus on I.S. kahtlustatavaks tunnistatud Karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises (kehaline väärkohtlemine), mis on isikuvastane kuritegu. 31.08.2013 toimunud sündmuse kirjelduse kohaselt tekkis I.S.il tüli mitme isikuga ning rüseluse käigus lõi I.S. ühte isikut püstolitaolise esemega vastu silma, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu.

PPA 22.11.2013 otsusega nr 4.2-1/18578-2, tulenevalt Relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 1 p-st 2, peatati I.S.ile Põhja prefektuuri poolt väljastatud relvaload, paralleelrelvaluba ja Euroopa tulirelvapass kuni peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemiseni. Samuti otsustati I.S.ile väljastatud relvaload hoiustada Põhja prefektuuri lubadetalituses relvaomaniku toimikus ja isikule kuuluvad tulirelvad võtta hoiule Põhja prefektuuri relvahoidlasse.

I.S. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 22.11.2013 otsuse nr 4.2-1/18578-2 tühistamiseks ning PPA-le ettekirjutuse tegemiseks asja uuesti läbivaatamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja Praeguseks Põhja prefektuuri käsutuses olevad I.S.ile kuuluvad tulirelvad on ette nähtud laskespordiga tegelemiseks ja osaliselt ka enese ja enda vara kaitseks. Ilma nendeta ei ole võimalik laskespordiga tegeleda, seega sai õigus vabale eneseteostusele laskespordiga tegelemise eesmärgil riivata relvaloa kehtivuse peatamisel, kuna selle tagajärjena võeti kõik relvad ära. Ühtlasi, Riigikohtu 26.03.2009 otsuses nr 3-4-1-16-08 tuuakse, et turvalisuse tagamine ei eelda küll alati relva kasutamist, kuid siiski on relvaga turvalisuse tagamine enese ja vara kaitsmise üks lubatud viise.

Pärast relvalubade peatamist pidi I.S. järgmisel tööpäeval tulirelvad prefektuurile üle andma ja tal ei ole enam õiguslikku vabadust laskespordiga tegeleda ja relvaga turvalisust tagada. Põhiseaduses (PS) küll ei nimetata õigust soetada või omada relva igaühe põhiõigusena, kuid isiku õigus soetada ja omada relva on Riigikohtu hinnangul hõlmatud PS § 19 lg-s 1 nimetatud õigusega vabale eneseteostusele. Põhiõiguse riive kujutab endast põhiõiguse rikkumist juhul, kui see riive on eesmärgi saavutamiseks mittesobiv, mittevajalik ja ebamõõdukas.

Relvaloa peatamise ja relvade äravõtmise piirangute kehtestamisel on seaduseandja järginud eesmärki ennetada ohtu inimeste elule ja tervisele. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et antud juhul on absoluutselt välistatud kaitstavate õigushüvede (teiste isikute elu ja tervis) kahjustamine I.S.i poolt. Kõnealune intsident toimus 31.08.2013, s.o peaaegu 3 kuud pärast vaidlusaluse otsuse tegemist. Kogu aja vältel olid tulirelvad I.S.i käsutuses. 25.11.2013 toimetas I.S. relvad (6 tk) kodust prefektuuri iseseisvalt ja andis need politseiametnikule üle, nagu 22.11.2013 haldusaktiga nõuti.

Relvaloa peatamine saaks olla eesmärgi saavutamiseks sobiv juhul, kui kuriteos kahtlustatav võib olla ohtlik ja kasutada relva kuritegude toimepanemise jätkamiseks või kriminaalmenetluse takistamiseks ning see omakorda võib kujutada ohtu inimeste elule ja tervisele. I.S.it kahtlustatakse teise astme kuriteos, mis ei olnud seotud relvade või laskemoona omamise või kasutamise süüteoga ega ohuga ühiskondlikule julgeolekule. Ühtlasi arvestades I.S.i iseloomustavate andmetega, suhtumist õiguskorda, tööja eluhoiakuga, oleks mittevajalik rakendada tema suhtes sellist tüüpi piirangut.

Põhiseadusega vastuolus olevale ja kohaldamata jäävale materiaalõigusele tuginevad haldusaktid on õigusvastased ja kaebaja õigusi rikkuvad. Vaidlustatud haldusakti andmine vastustaja poolt ei ole vajalik ning, arvestades isikut ja tema toimepandud tegu, ei ole ka mõõdukas. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et kaalutlusõigust on täitevvõimul vaja selleks, et tagada proportsionaalsuse põhimõtte rakendamine. Pädeval võimuorganil lasub üldjuhul kohustus hinnata, kas isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus, st kas põhiõiguste kitsendused on proportsionaalsed.

Hindamaks langetatava otsuse vastavust proportsionaalsuse põhimõttele, tuleb arvesse võtta konkreetseid asjaolusid (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus nr 3-4-1-9-04). Tuginedes Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav, kusjuures mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb ühelt poolt kaaluda vaba eneseteostuse piiramise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärki kaitsta teiste isikute elu ja tervist, riigi julgeolekut (RKPJKo 3-4-1-1-99 p 13, RKPJKo 3-4-1-10-10). 20.11.2013 kasutas I.S. enda ärakuulamisõigust haldusmenetluses ja esitas selgituse.

Vaidlustatud otsuses puudub teave, kas selgitustega on arvestatud või mitte ja põhjendused. Kui haldusakt ei sisalda põhjendavas osas põhimotiive ja detaile, tuleb pidada see puudulikult põhjendatuks. Eelnevast tulenevalt asub kaebaja seisukohale, et vastustaja on otsuse tegemisel teinud menetlusning vormivigu, mis võisid mõjutada asjas sisulist otsustamist. Riigikohus on korduvalt enda otsustes märkinud, et haldusakti motiveerimine on haldusakti õiguspärasuse oluline eeldus (3-3-1-39-07). Juhul kui haldusorganile jäid asjaolud arusaamatuks, on alati võimalik kasutada Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 uurimispõhimõtet.

Haldusmenetluse läbiviimisel peavad olema järgitud uurimispõhimõte, selgitamiskohustus ning ärakuulamiskohustus. Sellise menetluse läbiviimine ei ole aga mis tahes juhul õigusriigis lubatav ning ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega, mis lõppkokkuvõttes sisuliselt näitab pealiskaudset suhtumist I.S.i suhtes läbiviidud haldusmenetlusse. Vastustaja selgituse kohaselt puudub PPA-l RelvS § 43 lg 1 p 2 rakendamisel relvaloa omaja suhtes haldusotsuse langetamisel kaalutlusõigus, haldusorgan ei saa jätta mõnda seadust või selle osa kohaldamata oma äranägemisel isegi juhul, kui haldusorgani hinnangul ei pruugi kehtiv seadus vastata kaasaja nõuetele.

Vastustaja arvamusel ei ole ametnikul õigust kaaluda relvalubade, paralleelrelvaloa ning Euroopa tulirelva passi kehtivuse peatamist või nende kehtivuse säilitamist. Ühtlasi märgib vastustaja, et kuna kaebajat kahtlustatakse väga tõsise rikkumise toimepanemises, siis on kohaldatud piirang ka igati eesmärgipärane ja antud juhul täielikult põhjendatud. Seega saab teha järelduse, et siiski on otsuse langetamisel kaalutlusõigust kasutatud. Vaidlustatud otsus on ebapiisavalt motiveeritud ning kirjades märgitud õiguslikud põhjendused ei võimalda kontrollida kaalutlusõiguse õiguspärasust.

Otsus on kaalutlusvigadega ning selle andmisel on rikutud õiguse üldpõhimõtteid. Vastustaja seisukoha, et kaebajat kahtlustatakse väga tõsise rikkumise toimepanemises, all mõeldakse antud juhul ründe tõrjumist. Vastustaja ei ole välja selgitanud asjas olulise tähtsusega asjaolusid. Vastustajal polnud võimalik teha õigeid järeldusi ja esitada vajalikke põhjendusi. Asjassepuutuvad asjaolud on avaldanud kaalutlusotsuse tegemisele olulist mõju, mistõttu oli tehtud vale otsus. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve.

Riigikohtu halduskolleegium on 17.03.2003 otsuses asjas nr 3-3-1-11-03 (p-d 41-43) märkinud, et proportsionaalsuse põhimõte seondub kaalutlusõigusega. Haldusmenetluse seaduse § 4 järgi on kaalutlusõigus haldusorganile antud volitus kaaluda otsuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel ning seda tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaebaja palub tühistada PPA 22.11.2013 relvaloa kehtivuse peatamise otsus nr 4.2-1/18578-2 ja suunata asja materjalid uuesti otsustamiseks.

Vastustaja: Vastustaja PPA algatas kriminaalasja nr 1302301,13065, mille käigus on kaebaja tunnistatud kahtlustatavaks KarS § 121 järgi kvalifitseeritava teo (kehaline väärkohtlemine) toimepanemises. RelvS § 43 lg 1 p-s 2 sätestab, et PPA peatab relvaloa kehtivuse, kui loa omaja on kriminaalmenetlusest tulenevatel asjaoludel kahtlustatav või süüdistatav mootorsõiduki või trammi joobeseisundis juhtimises, isikuvastases kuriteos, tulirelva ja laskemoonaga seotud kuriteos või kuriteos, mis on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades.

Sellest tulenevalt tegi PPA peadirektor 22.11.2013 otsuse nr 4.2-1/18578-2, millega peatati kaebaja relvalubade, paralleelrelvaloa ning Euroopa tulirelva passi kehtivus. RelvS § 43 lg 1 p 2 rakendamisel puudub PPA-l relvaloa omaja suhtes haldusotsuse langetamisel kaalutluse (diskretsiooni) õigus. PPA on kohustatud peatama relvaloa isikul, kes on kriminaalmenetlusest tulenevatel asjaoludel kahtlustatav või süüdistatav mootorsõiduki või trammi joobeseisundis juhtimises, isikuvastases kuriteos, tulirelva ja laskemoonaga seotud kuriteos või kuriteos, mis on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades.

Nimetatud säte on imperatiivse iseloomuga, kohustades asjaolude ilmnemisel haldusasutust tegutsema ehk relvaloa kehtivust peatama. Haldusorgan ei saa jätta mõnda seadust või selle osa kohaldamata oma äranägemisel isegi juhul, kui haldusorgani hinnangul ei pruugi kehtiv seadus vastata kaasaja nõuetele või relvaloa omajate ootustele. Seega ei olnud ametnikul õigust kaaluda relvalubade, paralleelrelvaloa ning Euroopa tulirelva passi kehtivuse peatamist või nende kehtivuse säilitamist. Lisaks eeltoodule ei ole relvaloa kehtivuse peatamise näol tegemist isikule pöördumatu olukorraga.

Kui kaebuse esitaja suhtes on läbiviidav kriminaalmenetlus lõppenud ning ta on kahtlustusest vabastatud, taastatakse tema relvalubade, paralleelrelvaloa ning Euroopa tulirelva passi kehtivus. Relvaloa omamise õigus ei ole inimese absoluutne põhiõigus, kuna seda saab seadusest tulenevalt ja sellega kooskõlas piirata. Vastustaja on seisukohal, et taoline absoluutne piirang on antud juhul täielikult põhjendatud. Sellise piirangu näol on tegemist nõudega, mille kohaselt peatatakse relvaloa kehtivus isikul, kes on kriminaalmenetlusest tulenevatel asjaoludel kahtlustatav isikuvastase kuriteo toimepanemises, kuna ta võib kehtivat relvaluba omades kujutada ohtu enese ja teiste tervisele.

Kuna isikut kahtlustatakse väga tõsise rikkumise toimepanemises, siis on kohaldatud piirang igati eesmärgipärane. Relvade puhul on tegemist kõrgendatud ohu allikatega, mis vajavad kõrgendatud turvameetmete kohaldamist ning nende soetamine, omamine, hoidmine jms peab olema rangelt kooskõlas seaduse ja selle alamalseisvate õigusaktide nõuetega. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on seaduspärane ja vastab kõikidele õigusaktile kehtestatud nõuetele. Tulenevalt eeltoodust palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud kaebaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel:

Käesolevas asjas poolte vahel ei ole vaidlust selles, et I.S.i suhtes on alustatud kriminaalmenetlust ning isik on tunnistatud kahtlustatavaks Karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi kvalifitseeritava isikuvastase kuriteo toimepanemises (kehaline väärkohtlemine). I.S.it kahtlustatakse selles, et ta tüli käigus tekkinud rüseluses lõi ühte isikut püstolitaolise esemega vastu silma, tekitades sellega kannatanule valu.

Halduskohtul puudub pädevus hinnata kriminaalmenetlusega seonduvaid asjaolusid. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajat kahtlustatakse väga tõsise isikuvastase süüteo toimepanemises, mistõttu vaidlusaluse piirangu seadmine on igati põhjendatud ja eesmärgipärane. Samuti kohus nõustub vastustaja väitega, et PPA on kohustatud peatama relvaloa isikul, kes on kriminaalmenetlusest tulenevatel asjaoludel kahtlustatav või süüdistatav mootorsõiduki või trammi joobeseisundis juhtimises, isikuvastases kuriteos, tulirelva ja laskemoonaga seotud kuriteos või kuriteos, mis on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades.

Relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 1 p 2 sätestab, et Politseija Piirivalveamet peatab soetamisloa või relvaloa kehtivuse, kui loa omaja on kriminaalmenetlusest tulenevatel asjaoludel kahtlustatav või süüdistatav mootorsõiduki või trammi joobeseisundis juhtimises, isikuvastases kuriteos, tulirelva ja laskemoonaga seotud kuriteos või kuriteos, mis on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades.

Relvaloa omamise õigus ei ole inimese absoluutne põhiõigus, mida ei saaks vastavalt seadusele piirata. Seadus on kehtestanud relvaloa osas teatud piirangud, millest üks on relvaloa kehtivuse peatamine seaduses loetletud tingimustel. Kohus on seisukohal, et kaebaja suhtes piirangu seadmine on kooskõlas RelvS § 43 lg 1 p-s 2 sätestatuga. Seejuures kohus märgib, et relvaloa kehtivuse peatamise näol ei ole tegemist isikule pöördumatu olukorraga. Seega kui kaebuse esitaja suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse ning temale süüdistust ei esitata, siis igal juhul taastatakse tema relvalubade, paralleelrelvaloa ning Euroopa tulirelva passi kehtivus. Praegusel ajal kriminaalmenetlus alles kestab ning selle tulemus ei ole teada ega ole ka prognoositav. Seega piirangu seadmise õiguslik alus ei ole ära langenud.

Kohus peab vajalikuks rõhutada, et relvad on oma olemuselt kõrgendatud ohu allikas, mis igal juhul vajavad kõrgendatud turvameetmete kohaldamist ja relva (relvi) omava isiku kõrgendatud vastutust, mis tähendab, et relva(de) soetamine, omamine, hoidmine jms peab olema väga rangelt kooskõlas seaduse ja alamalseisvate õigusaktide nõuetega. Kohus on seisukohal, et enda ja oma lähedaste turvalisuse tagamine ei eelda tingimata just relva kasutamist, selleks on muid ja tunduvalt ohutumaid võimalusi.

Kohus leiab, et isikuvastases kuriteos kahtlustatav isik võib olla ohtlik, kui saab kasutada relva näiteks kriminaalmenetluse takistamiseks, mis omakorda võib kujutada ohtu inimeste elule ja tervisele. Relvaloa kehtivuse peatamine tähendab seda, et isik peab relvaloa ja relva andma üle politseiprefektuurile ega saa seetõttu relva kasutades seada ohtu inimeste elu ja tervise.

Kohus hindab paljasõnalisteks kaebaja väited, et PPA näitas üles pealiskaudset suhtumist kaebaja suhtes läbi viidud haldusmenetlusse ning et vastustajal polnud võimalik teha õigeid järeldusi ja esitada vajalikke põhjendusi. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vaidlustatud haldusakti andmine PPA poolt ei olnud vajalik ning arvestades isikut ja tema poolt toime pandud süütegu, ei olnud ka mõõdukas, kaalutletud ja proportsionaalne, samuti väitega, et vaidlusalune otsus on puudulikult põhjendatud. Kohtu hinnangul on PPA poolt kaebaja suhtes seatud piirang eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik. Kaevatav PPA otsus relvaloa kehtivuse peatamise kohta on kohtu arvates piisavalt motiveeritud, sh kaalutletud ja proportsionaalne, ning õiguspärane.

Kohus ülalöeldut kokku võttes asub seisukohale, et kaebaja nõuded ei ole põhjendatud ning puudub alus nende rahuldamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Elle Kask Kohtunik