2-12-30732/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-12-30732

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

16. mai 2014, Tartu kohtumaja kantselei

Hagi ese

Marko Nuuma hagi Piret Pooli vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5141 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Marko Nuuma (isikukood 37710312714,

elukoht XXXXXX)

Kostja:

Piret

Pool

(isikukood

45802164214,

elukoht XXXXXX)

Viimase kohtuistungi toimumise aeg

30. aprill 2014

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Marko Nuuma hagi osaliselt.

2. Välja mõista Piret Poolilt Marko Nuuma kasuks 4828,50 eurot, millest 2900 eurot on

põhivõlg, 290 eurot on intress ja 1638,5 eurot on viivis.

3. Jätta välja mõistmata Piret Poolilt Marko Nuuma kasuks viivis summas 312,50

eurot.

4. Jaotada menetluskulud järgmiselt: Marko Nuuma menetluskuludest jätta 94% Piret Pooli

ja 6% Marko Nuuma enda kanda; Piret Pooli menetluskulud jätta tema enda kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 10-11, 25, 28)

Tartu Maakohtu menetluses on Marko Nuuma (hageja) hagi Piret Pooli (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse ja selle lisade kohaselt sõlmisid 18.06.2011 hageja ja kostja järelmaksulepingu

(edaspidi leping), mille kohaselt müüs hageja kostjale sõiduauto Audi A6. Kostja tasus

hagejale koheselt sissemaksuna 1000 eurot ja ülejäänud 2900 eurot kohustus kostja tasuma

osamaksetena (järelmaksuna) perioodi 18.08.2011-18.04.2012 jooksul (tlk 10).

Kuna kostja on jätnud osamaksed tasumata, palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlg 2900

eurot, kõrvalnõuded (intress 290 eurot ja viivis 1951 eurot) ja riigilõiv summas 225 eurot.

Hageja on kõrvalnõuete arvestamisel lähtunud lepingus kokkulepitud määradest,

järelmaksuintress 1% kuus võlgnevuse algsummalt ja viivis 0,1% päevas võlgnevuse

algsummalt (tk 10-11).

Hageja on seisukohal, et kostjal ei ole õigust esitada hagejale auto seisukorra suhtes

pretensioone. Kokkuleppeid väidetud remondikulude kompenseerimise osas pole osapoolte

vahel olnud. Kostja vastuses esitatud väited on täielikult tõendamata (tlk 25). Hageja teatas

kohtule, et kuna kostja esitab valeväiteid, ei näe hageja võimalust kompromissi sõlmimiseks

(tlk 28).

KOSTJA VASTUS HAGILE (tlk 23, 27)

Kostja ei võta hagi õigeks ning tal puuduvad vastuväited selle kohta, et kohus on asja

menetlusse võtnud. Kostja vastuse kohaselt soovis kostja auto hagejale tagastada ühe kuu

möödumisel, kuna auto ei olnud tehniliselt korras. Hageja väitis, et autot ei saa tagastada,

kuna selline on pooltevaheline leping. Kostja vastuse kohaselt oli hageja alguses nõus

hüvitama auto remondikulud kogu summas, kuid pärast seda, kui selgus, et auto vajab

suuremat remonti, nõustus hageja hüvitama remondikulud vaid osaliselt (tlk 23). Jutuajamist

ja kokkulepet auto remondikulude hüvitamise kohta on kuulnud pealt ka kolmandad isikud

(tunnistajad), kuna kostja kasutab autos telefoniga rääkides käed-vaba seadeid (tlk 27).

Hageja on kasutanud eksitavat kauplemisvõtet – hageja ei andnud auto kohta tõest teavet.

Kostja palus lisaaega, et tõendada auto tehnilist seisundit. Hageja kirja kohaselt on Eestis

27.01.2014 pandud posti hinnapakkumised auto remondi kulude kohta (tlk 27).

Kostja märkis, et on kaalunud ka vastuhagi esitamist. Asja on võimalik lahendada

kompromissiga, kui hageja hüvitab kulutused, mis on tekkinud seoses auto ostuga. Auto on

seisnud alates ajast, kui see osteti. Autol oli liikluskindlustus ainult üks kuu ja auto seisund ei

võimaldanud sellega ülevaatusele minna. Auto asub Soomes (tlk 23).

24.03.2014 kohtuistung

Istungist võttis osa hageja, kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse kättesaamist ei ole

kostja kinnitanud, kuigi kohtukutse saadeti samale e-mailile, millega on kostja varasemalt

kohtuga suhelnud (tlk 34-35). Hageja oli jätkuvalt seisukohal, et kostja väited on tõendamata.

Tehing ei ole lõpuni viidud, kuna kostja pole raha maksnud. Kostja ei ole autot tagasi võtnud,

kuna seda ei ole kokku lepitud ja kostja ei ole autot tagastanudki.

30.04.2014 kohtuistung

Istungile ilmus hageja, kostja istungile ei ilmunud. Kostjale saadeti eelmise istungi protokoll ja

kohtukutse samale meilile, mille kaudu on kostja varasemalt kohtuga suhelnud. Kohus

edastas teate istungi toimumise kohta kostja tütrele, kes vastas kostja telefoninumbrile

tehtud kõnele. Kostja ise ei ole meilidele ega telefonikõnedele vastanud. Kohus luges teate

istungi kohta edastatuks kostjale läbi kostja tütre ning luges, et kostja on istungi toimumisest

teadlik. Hageja avaldas, et lepinguga lepiti kokku, et auto ümbervormistamine toimub siis, kui

kõik on makstud. Hageja on saanud kätte sissemaksuna ainult 1000 eurot. Kostjal ei olnud

1000 eurot sularahas anda, mistõttu kanti 250 eurot üle hageja isa pangaarvele. Hageja jäi

hagiavalduses esitatud nõude juurde.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kohtule esitatud hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

2. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

- hageja ja kostja sõlmisid 18.06.2011 järelmaksulepingu, mille kohaselt müüs hageja

kostjale sõiduauto Audi A6 hinnaga 3900 eurot;

- hageja andis kostjale auto valduse üle;

- kostja tasus ettemaksuna 1000 eurot ja jäi võlgu 2900 eurot, mille kohustus tasuma

maksegraafiku alusel;

- kostja ei ole enda lepingust tulenevaid kohustusi täitnud.

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning

tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja

ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 233 lg 1 sätestab, et kui vallasasja müügi puhul

on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et

omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon).

Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja müüs sõiduauto omandireservatsiooniga.

Hageja andis sõiduauto valduse kostjale üle, kuid kostja pidi saama omanikuks pärast

ostuhinna täielikku tasumist. Hageja on enda kohustuse täitnud, sõiduauto valdus on kostjale

üle antud, ning tal on õigus nõuda kostjalt lepingust tulenevate kohustuse täitmist.

4. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kuna kostja ei ole järelmaksuga tasumisele kuulunud summa katteks midagi tasunud, palub

hageja mõista kostjalt enda kasuks välja 2900 eurot. Kostja vastuväite kohaselt ei esitanud

hageja auto kohta tõest infot ning ostetud auto ei ole tehniliselt korras.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 373 lg 1 näeb ette, et kostjal on õigus esitada

kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja

möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga

(vastuhagi), kui: 1) vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele; 2) vastuhagi

rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise; 3) vastuhagi ja põhihagi

vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja

kiiremat läbivaatamist. Kostja ei ole vastuhagi esitanud. Kostja väited selle kohta, et

sõiduauto ei olnud tehniliselt korras, on paljasõnalised ning tõendamata. Kostja poolt

väidetavalt saadetud hinnapakkumised sõiduauto remondi kulude kohta ei ole kohtuni

jõudnud. Kostja ei ole vaidlustanud põhinõuet ega esitanud vastuväidet põhivõla suurusele.

Arvestades eeltoodut, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhisummana 2900 eurot.

5. VÕS § 396 lg 2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul

õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse

laenuna. VÕS § 397 lg 1 teise lause kohaselt tuleb muu kui majandus-või kutsetegevuses

sõlmitud laenulepingu korral maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Pooled leppisid lepingus kokku, et kostja kohustub võlgnevuse 2900 eurot tasuma

järelmaksuna kuise intressiga 1% võlgnevuse algsummalt. Hageja palub kostjalt välja

mõista intressi summas 290 eurot perioodi eest 18.06.2011 kuni 18.04.2012 (10 kuud; tlk

10). Kostja ei ole hageja intressinõudele vastuväidet esitanud.

Leping sõlmiti 18.06.2011 ning võlgu jäänud 2900 eurot pidi kostja tasuma maksegraafiku

alusel: 18.08.2011 600 eurot, 18.10.2011 600 eurot, 18.12.2011 600 eurot, 18.02.2012 600

eurot ja 18.04.2012 500 eurot. Seega leppisid pooled kokku, et kostja võlgneb sõiduauto

ostusummast maksmata jäänud osa laenuna. Lepingu kestvus oli 10 kuud. Kuna pooled

leppisid kokku, et intressi arvestatakse võlgnevuse algsummalt, tuleb väljamõistetava intressi

arvutamisel lähtuda järgmisest valemist: 2900 x 0,01 (ehk 1%) x 10 = 290 eurot. Kostja ei ole

intressinõudele vastuväidet esitanud.

Kohus leiab, et hageja intresside arvestus on esitatud arusaadavalt ning mõistab kostjalt

hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud tasumata intressi summas 290 eurot.

6.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Lepingu kohaselt kohustus ostja (kostja) maksma maksetähtaja ületamisel viivist 0,1%

päevas võlgnevuse algsummast. Hageja palub kostjalt välja mõista perioodi eest

18.08.2011 kuni 01.07.2013 (hagiavalduse esitamiseni, hagiavalduses märgitu kohaselt

kokku 673 päeva) viivist summas 1951 eurot (tlk 10). Hagiavalduses toodud viivisearvestuse

kohaselt on summalt 2900 eurot (viivisemääraga 0,1% päevas) ühe päeva viivise suurus 2,9

eurot. Kostja ei ole hageja viivisenõudele vastuväidet esitanud.

Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma 2900 eurot maksegraafiku

alusel: 18.08.2011 600 eurot, 18.10.2011 600 eurot, 18.12.2011 600 eurot, 18.02.2012 600

eurot ja 18.04.2012 500 eurot. Lepingu kohaselt võib hageja nõuda kostjalt esimese

osamakse (summas 600 eurot) tähtaegselt tasumata jätmisel viivist võlgnevuse algsummalt

ehk 2900 eurolt.

Kohus on seisukohal, et selline lepingust tulenev viivisearvetus on kostjat ebamõistlikult

kahjustav ning vastuolus VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise arvestamise põhimõttega. Viivise

eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju hüvitamist. VÕS § 113

kohaselt arvestatakse viivist protsendina võlgnetavast summast. Eeltoodust tulenevalt on

kohtu hinnangul hageja viivisenõue vastuolus ka hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 1

kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest

lähtuvalt. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kohus saab teha

TsMS § 436 lg 7 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest.

VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on

õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel. Kuna ülejäänud summa, 2300 eurot, ei ole 19.08.2011 seisuga sissenõutavaks

muutunud, saab hageja viivise arvestamise eesmärgist ja põhimõtetest lähtuvalt nõuda viivist

alates 19.08.2011 ainult esimeselt osamakselt ehk 600 eurolt. Kuna kostja ei ole

lepingujärgseid osamakseid tasunud ning lepingu järgi muutusid osamaksed sissenõutavaks

vastavalt 19.08.2011 (600 eurot), 19.10.2011 (600 eurot), 19.12.2011 (600 eurot),

19.02.2012 (600 eurot) ja 19.04.2012 (500 eurot), on hagejal eeltoodut arvesse võtted õigus

nõuda viivist määraga 0,1% päevas võlgnetavalt summalt. Kuna hageja on hagiavalduses

nõudnud viiviste väljamõistmist 01.07.2013 seisuga, tuleb viiviseid arvestada vaid selle

kuupäeva seisuga.

1. 19.08.2011 – 01.07.2013 (683 päeva), 0,1% summalt 600 eurot x 683 =409,8 eurot.

2. 19.10.2011 – 01.07.2013 (622 päeva), 0,1% summalt 600 eurot x 622 = 373,2 eurot.

3. 19.12.2011 – 01.07.2013 (561 päeva), 0,1% summalt 600 eurot x 561 = 336,6 eurot.

4. 19.02.2012 – 01.07.2013 (499 päeva), 0,1% summalt 600 eurot x 499 = 299,4 eurot.

5. 19.04.2012 – 01.07.2013 (439 päeva), 0,1% summalt 500 eurot x 439 = 219,5 eurot,

kõik kokku 1638,5 eurot.

Kuna kostja ei ole hageja ees oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mõistab kohus kostjalt

hageja kasus välja viivise summas 1638,5 eurot.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

4828,50 eurot, millest 2900 eurot on põhivõlg, 290 eurot on sissenõutavaks muutunud

tasumata intress ja 1638,5 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis.

Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude summas 312,5 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas

hageja nõude (5141 eurot) 94% ulatuses (4828,50 eurot), tuleb hageja menetluskulud jätta

94% ulatuses kostja kanda ja 6% ulatuses hageja enda kanda, kostja kulud tuleb jätta tema

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik