3-12-1663/35 · 3-12-1663/35 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-1663 Haldusasi SIA Avelija kaebus Politsei- ja Piirivalveameti krimi- naalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo 11.07.2012 ettekirjutuse nr 1-7/3097 õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – SIA Avelija Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 25. juuni 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus SIA Avelija apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 23.04.2014

RESOLUTSIOON Jätta SIA Avelija apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.06.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-1663 muutmata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 16. juuni 2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon- kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime- tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu- se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii- gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh- taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

3-12-1663 2(5) leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel- kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo (RAB) 11.07.2012 ettekirjutusega nr 1-7/3097 kohustati AS SEB Pank vabastama RAB 10.07.2012 ettekirjutusega nr 1-7/3037 piiratud Rahandusministeeriumi (RM) tagatiskonto nr 10220034796011 viitenumbriga 3100081735, kuhu on paigutatud PPA 05.11.2010 määrusega kriminaalasjas nr 09700000987 AS Ateka Resource ja OÜ Instance rahalised vahendid 446 810 eurot (ettekirjutuse p 1) ning PPA-d kehtestama samale kontole summapõhise konto kasu- tamise piirangu 60 ööpäevaks (ettekirjutuse p 2). Ettekirjutuse tegemise õigusliku alusena viidati rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 40 lg-le 3 ning selgitati, et raha legaalset päritolu ei ole õnnestunud kindlaks teha ja esitatud ei ole dokumente või antud ütlusi vara tegeliku päritolu kohta. Ettekirjutus saadeti PPA finantsbüroole, AS-le Ateka Resource, OÜ-le Instance ja AS-le SEB Pank.

SIA Avelija esitas 09.08.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles RAB 11.07.2012 ettekirjutuse nr 1-7/3097 tühistamist, RAB kohustamist viivitamatult lõpetama summapõhise konto kasutamise piirangu ning tagastama AS-le Ateka Resource 1 910 eurot ja OÜ-le Instance 436 485 eurot. Alternatiivselt tühistamisnõudele taotles kaebaja RAB 11.07.2012 ettekirjutuse nr 1-7/3097 õigusvastasuse tuvastamist. 07.06.2013 kohtuistungil loobus kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõuetest ning 07.06.2013 määrusega lõpetas halduskohus nende nõuete osas menetluse; kohtumäärus on jõustunud. Kaebaja jäi alternatiivselt esitatud tuvastusnõude juurde, leides, et 11.07.2012 ettekirjutus nr 1-7/3097 ei ole õiguspärane. Kriminaalasja nr 09700000987 raames 19.10.2010 toimunud läbiotsimise käigus võeti OÜ-lt Instance ära kaebajale väljamaksmisele kuulunud sularaha 190 805 eurot (kokku võeti ära 446 810 eurot ja 24 745 USA dollarit); rahavedu toimus kaebaja ja OÜ Instance vahel 15.10.2010 sõlmitud lepingu alusel ning sularaha vedu teostas AS Ateka Resource. Ära võetud raha kuu- lus väljamaksmisele AS Ateka Resource ja OÜ Instance klientidele, so lisaks kaebajale ka äriühingutele Credotex Systems S.A, Londimex Corporation, Ecohandel Partners LLP ja A.S.C Invest LLP. Ettekirjutuses märgitu, et ei ole õnnestunud kindlaks teha raha legaalset päritolu ja esitatud ei ole dokumente või antud ütlusi vara tegeliku päritolu kohta, on väär. Raha tegelik ja legaalne päritolu on tuvastatav vastustajale esitatud ja tema valduses olevate dokumentaalsete tõenditega. Viidatud läbiotsimise kohta koostatud protokolli lisaks on AS Ateka Resource ja OÜ Instance kassa väljamineku orderid, millest nähtuvad ka raha välja- maksmise aluseks olevad kliendilepingud. Vastustaja valduses olid ka SIA Avelija kontoväl- javõte, SIA Avelija ja SIA Bergval vahel 15.07.2010 sõlmitud leping, OÜ Instance ja SIA Avelija vahel 15.10.2010 sõlmitud leping; peale selle andis 04.07.2012 RAB-s selgitusi kae- baja juhatuse liige J. Salaks. Ettekirjutuse resolutsioonist tuleneb samuti, et vastustaja loeb, et 446 810 eurot kuuluvad AS-le Ateka Resource ja OÜ-le Instance. Kaebaja on teada saanud, et äriühingule A.S.C Invest LLP on välja antud AS-lt Ateka Resour- ce ära võetud 24 745 USA dollarit viimast sellest teavitamata. See raha kuulus AS-le Ateka Resource ja selle oleks saanud vaid talle endale tagastada. RahaPTS § 40 lg 3 sätestab, mis tingimustel võib vara käsutamist lisaks sama paragrahvi lg-s 1 märgitule kuni 60 ööpäevaks veel täiendavalt piirata (ei esitata sättes nimetatud ajal tõen- deid vara legaalse päritolu kohta). Kaebaja on seaduses sätestatud tähtajal raha legaalset päri- tolu tõendavad dokumendid esitanud ning vastustaja on RahaPTS § 40 lg-t 3 vääralt kohalda- nud. Kuna vara legaalne päritolu on tõendatud, on täiendavate piirangute seadmine vastuolus RahaPTS § 40 lg-ga 4.

3-12-1663 3(5) PPA palus jätta kaebus rahuldamata. RAB-l pole puutumust kriminaalmenetluse toimingutega ning ta ei ole kaebuses kirjeldatud 24 745 USD-ga kuidagi seotud. RAB sai uurimisasutuselt materjalid aprillis 2012, nende analüüs toimus osade kaupa perioodil 09.04.-30.05.2012, mil RAB-l tekkis saadud materjalide põhjal põhjendatud rahapesukahtlus. 11.06.2012 ettekirjutu- sega rakendati vaidlusalusele varale piirang RahaPTS § 40 lg 1 alusel. Piirangut seades tugi- nes RAB RahaPTS üldisele eesmärgile, mis lähtub ülekaalukast avalikust huvist tagada riigi ja Euroopa Liidu finantssektori usaldusväärus, et finantssüsteemis ei oleks võimalik teha tehin- guid varaga, mille omanikku ja päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. 11.07.2012 ettekirjutu- sega nr 1-7/2818 pikendati piirangut veel 60 päevaks. Tallinna Halduskohus rahuldas 31.08.2012 määrusega haldusasjas nr 3-12-1849 RAB 31.08.2012 taotluse nr 1-20/3663 ja andis loa 19.10.2010 läbiotsimisel sõiduautost Honda CR-V reg nr XXXXX leitud ja ära võe- tud RM tagatiskontol 10220034796011 asuva 434 900 euro käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseni, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks arvates 09.09.2012. Kohus leidis viidatud määruses, et RAB on teinud piisavalt jõupingutusi vaidlusaluse vara tegeliku omaniku väljaselgitamiseks, kuid seni pole see õnnestunud; kohtumäärus on jõustunud. Selle- ga aktsepteeris kohus ka 11.06. ja 11.07.2012 ettekirjutustega rakendatud piiranguid. Kaebaja versioon vara päritolu kohta ei ole usutav. RAB analüüsis 11 Läti ettevõtte kontosid Tallinna Äripangas ja tuvastas, et kaebaja poolt OÜ Instance kontole kantud summa on pärit suuremast kuritegelikust skeemist – 18.19.2010 tehti läbi selle skeemi 11 ettevõtte kontodel 11 ülekannet läbi internetipanga ühelt ja samalt IP-aadressilt lühikese aja jooksul nii, et nelja Läti ettevõtte kontodelt Läti pankadest skeemi ülekantud summad akumuleerusid lõpuks ette- võtte Credotex Systems S.A. kontole Tallinna Äripangas; järgmisel päeval tehti samalt IP- aadressilt ülekanne Credotex Systems S.A. kontolt Bergvald SIA kontole, sealt edasi Avelija SIA kontole ja sealt edasi kahe ülekandega Avelija SIA kontolt OÜ Instance kontole. Selline sünkroonne rahade liikumine ja asjaolu, et kuritegelikus skeemis osalevate erinevate ettevõte- te kontode üle teostatakse kontrolli ühelt ja samalt IP-aadressilt näitab, et ettevõtete juhtideks ja omanikeks vormistatud isikud on variisikud ja tegelikult tehinguid ei tee. SIA-d Avelija esindanud ja RAB-s selgitusi andnud J. S sai esindusõiguse alles pärast raha võetust krimi- naalmenetluses. Viidatud tehingute tegemise ajal SIA Avelija juhatuse liikmeks ja omanikuks olnud S. Kga ei õnnestunud kontakteeruda ei uurimisasutusel ega RAB-l ning auto läbiotsimi- sel leitud SIA Avelija ja OÜ Instance vahelisel 15.10.2010 lepingul puudus S. K allkiri; mõ- lema poole allkirjadega lepingu originaali pole esitatud. Kaebuses viidatud dokumente on RAB hinnanud ning leidnud, et pangakontodel toimunud reaalsete ülekannete taustal kliendilepingud vaidlusaluse vara tegelikku päritolu ei kajasta ning on tõenäoliselt fiktiivsed. Lepingud ei kajasta majandustegevuse tegelikku sisu ega vara tegelikku päritolu ning dokumentide analüüs näitab, et vähemalt osa neist on uurimisasutuse jaoks hiljem fabritseeritud.

Tallinna Halduskohus jättis 25.06.2013 otsusega SIA Avelija kaebuse rahuldamata. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks. Asjas puudub vaidlus, et kriminaalasjas nr 09700000987 19.10.2010 läbi viidud läbiotsimise käigus AS Ateka Resource ja OÜ Instance valdusest ära võetud ning RM tagatiskontole nr 10220034796011 paigutatud sularaha 446 810 eurot omanikud olid AS Ateka Resource 11 910 euro osas ja OÜ Instance 434 900 euro osas. Need andmed nähtuvad ka Tallinna Ring- konnakohtu 21.12.2012 määrusest haldusasjas nr 3-12-1849. Seega puudub kaebajal vaidlus- tatud ettekirjutusega tema õiguste riivena väljenduv puutumus; ettekirjutusega eelnimetatud kontole kasutamise piirangu seadmine ei puuduta kaebaja seadusega kaitstavaid õigusi ja va- badusi. Seetõttu puudub kaebajal käesolevas asjas halduskohtusse pöördumise õigus. Kuna kaebus jääb rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu, pole alust käsitleda menetlusosaliste muid väiteid.

3-12-1663 4(5) MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES SIA Avelija apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks (HKMS § 200 p 2). Kohus piirdus kaebuse lubatavuse ja kaebeõiguse kontrollimisega ega andnud hinnangut menetlusosaliste väidetele ja vaidlusaluse ettekirjutuse õiguspärasusele. Kaebajal on puutumus vaidlustatud ettekirjutusega ning põhjen- datud huvi tuvastusnõude esitamiseks. Kohtule esitatud faktiliste asjaolude pinnalt on üheselt tuvastatav, et 19.10.2010 toimus OÜ-lt Instance sularaha vedu kaebajale, mida teostas AS Ateka Resource. Kaebaja ja OÜ Instance vahel oli 15.10.2010 sõlmitud leping, millest tulene- valt oli SIA Avelija õigustatud saama OÜ-lt Instance 190 805 eurot. Vaidlusalune 11.07.2012 ettekirjutus avaldas otsest mõju SIA Avelija ja OÜ Instance lepingulisele suhtele, takistades poolte lepinguliste kohustuste täitmist. Ettekirjutusega piirati OÜ Instance õigust 190 805 eu- rot kaebajale välja maksta ja kaebaja õigust seda raha OÜ-lt Instance saada. Kaebaja on kol- mas isik HMS § 11 lg 1 p 3 tähenduses, kelle õigusi või kohustusi võib haldusakt puudutada. Ettekirjutus riivab ebaproportsionaalselt kaebaja ettevõtlus- ja lepinguvabadust, privaatauto- noomiat ning samuti omandiõigust. Kuna kaebuses sai avaldatud, et läbiotsimisel ära võetud 446 810 eurot kuulunuks tagastami- sele AS-le Ateka Resource ja OÜ-le Instance, oleks pidanud kohus juba varem kaaluma kae- buse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus seda ei teinud ning kaebeõiguse puudu- mise põhjendusega kaebuse rahuldamata jätmine on üllatuslik. Lisaks haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele on kaebaja palunud kohtul kohustada RAB-i lõpetama viivitamatult vaidlusaluse ettekirjutuse alusel seatud konto käsutamise piirang ning esitanud ka nõude rahaliste vahendite tagastamiseks. Samuti on kaebuses mh märgitud, et ku- na vastustaja tegevus on selgelt õigusvastane, soovib kaebaja esitada avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõude. Ettekirjutusega seatud piirangu tõttu on kaebaja kandnud majandustegevuses olulist kahju nii otsese varalise kahju kui ka saamata jäänud tulu näol. Seega esineb kaebajal vaidlustatud ettekirjutusega nii faktiline puutumus kui ka õiguste riive ning ta on isikuks, kellele peaks olema tagatud võimalus ettekirjutust vaidlustada.

PPA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. AS Ateka Resource poolt sularaha vedamiseks kasutatavast sõiduautost läbiotsimise käigus ära võetud sularaha oli küll välja võetud AS Ateka Resource ja OÜ Instance kassadest, kuid ei olnud veel väidetavatele klientidele üle antud. Haldusmenetluse käigus ei selgunud, kes raha makseasutuste kontodele kandis. Tegu oli ilmselgelt varjatud skeemiga eesmärgiga varjata raha päritolu ja tegelikke omanikke. Rahaga kaasas olnud dokumentidest ei selgunud üheselt, kellele see tundmatu päritoluga raha taheti üle anda. Fakt on, et läbiotsimisel leiti kaks ek- semplari SIA Avelija ja OÜ Instance vahelist lepingut nr IA-1510/10, 15.10.2010, millel puu- dusid SIA Avelija juhatuse liikme ja omaniku S. K allkirjad, mis näitab, et kaebaja ja OÜ Ins- tance vahel sel hetkel kliendisuhe puudus. Teiseks oluliseks asjaoluks on see, kuidas SIA Avelija poolt väidetavalt OÜ Instance kontole kantud rahad tegelikult liikusid, mida vastustaja on kaebusele esitatud vastuväidetes põhjalikult kirjeldanud. Viidatu seab kahtluse alla Avelija SIA nõudeõiguse OÜ Instance vastu, rääkimata kaebaja otsesest puutumusest makseasutuselt läbiotsimisel ära võetud rahaga. Kogu kuritegelikus skeemis ei ole tehinguid teinud mitte kae- baja seaduslik esindaja, vaid keegi tundmatu, kelle andmeid ei ole ridamisi ettevõtte juhatuses olnud isikud kriminaal- ega haldusmenetluses avaldanud. Seega osutasid pangad maksutee- nust kliendile, kelle nimelt on teenust kasutanud tundmatu isik, mis on RahaPTS § 15 lg 2 järgi keelatud, selline tehing on tühine ega oma õiguslikke tagajärgi (TsÜS §-d 84, 87 ja § 89). Vastustajal on jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et SIA Avelija näol on tegemist variettevõttega suuremas rahapesuskeemis.

3-12-1663 5(5) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Halduskohus jättis SIA Avelija kaebuse rahuldamata, leides, et RAB 11.07.2012 ettekirjutu- sega nr 1-7/3097 vaidlusaluse vara käsutuspiirangu pikendamise vaidlustamiseks puudub tal kaebeõigus, mistõttu pole alust ega vajadust käsitleda poolte kohtumenetluses esitatud väiteid. Halduskohtu see seisukoht on õige ning apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastuseks apel- landi väitele, et kohtumenetluses ei avaldatud kaebusega võrreldes uusi asjaolusid ja kohus oleks pidanud kaebuse tagastamist juba enne selle menetlusse võtmist kaaluma, mitte kaebaja- le üllatuslikult kaebeõiguse puudumisele alles kohtuotsuse tegemisel tuginema, selgitab ring- konnakohus, et HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel saab kaebuse tagastada vaid siis, kui kaebeõiguse puudumine on ilmselge. Kui kaebeõiguse puudumine tuvastatakse pärast kaebuse menetlusse võtmist, saab selle HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata jätta. Kui kaebeõiguse puudu- mine ei ole esmapilgul ilmselge ja see selgub alles kohtumenetluses, siis jätab kohus otsusega kaebuse rahuldamata. Seega asjaolu, et kohus kaebeõiguse puudumise põhjendusega kaebust kohe ei tagastanud, ei välista ega piira kuidagi kohtu õigust ja võimalust kohtumenetluses oma seisukohta kaebeõiguse osas ümber hinnata ja muuta. Ekslik on ka kaebaja arusaam, et teda tuleb käsitleda kolmanda isikuna haldusmenetluses, kelle seadusega kaitstavaid õigusi või vabadusi vaidlusalune ettekirjutus puudutaks. Kaebaja pole vaidlusaluse vara valdaja ning võimalikud lepingulised suhted SIA Avelija ja OÜ Instan- ce vahel ei muuda asjaolu, et piiratud ei ole sellise vara käsutamist, mille suhtes saaks kogutud tõendite pinnalt lugeda tuvastatuks, et see kuulub ettevõttele SIA Avelija. Kaebaja on ka ise leidnud, et 19.10.2010 läbiotsimise käigus ära võetud sularaha omanikuna on tuvastatav OÜ Instance. Oma väidetava nõudeõiguse OÜ Instance suhtes saab kaebaja maksma panna tsivii- lõiguslikus korras. Vastuseks kaebaja väitele, et ta esitas ka kohustamisnõude kõnealuste rahasummade AS-le Ateka Resource ja OÜ-le Instance tagastamiseks, märgib ringkonnakohus, et halduskohtu 07.06.2013 istungi protokollist nähtuvalt loobus kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõuete osas kaebusest. Kohus võttis 07.06.2013 määrusega loobumise vastu ja lõpetas nende nõuete osas menetluse. Eeltoodu alusel jääb halduskohtu otsus muutmata ning kaebaja menetluskulu, so apellatsioon- kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot, jääb HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastus- taja pole menetluskulude taotlust ega kuludokumente esitanud ning PPA võimalikud menet- luskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman…………..

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks…. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask