2-13-35424/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 16.05.2014.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-13-35424 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu ühisvara jagamise nõudes ja XXX vastuhagi XXXvastu ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind Põhihagi hind 3500 eurot ja vastuhagi hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, XXX) Hageja lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli (Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas, elektronpost ahti.kuusevali@heta.ee)

Kostja XXX(isikukood XXX, XXX) Kostja lepingulised esindajad advokaadid Helen Hääl ja Liis Tedder (Advokaadibüroo Concordia, elektronpost menetlus@concordia.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg 20.03.2014, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXXhagi XXX vastu ühisvara jagamise nõudes osaliselt.

2. Rahuldada XXX vastuhagi XXXvastu ühisvara jagamise nõudes.

3. Jagada Osaühing XXX(registrikood XXX) osa nimiväärtusega 856,42 eurot kaheks reaalosaks nimiväärtusega 428,21 eurot.

4. Jätta XXXomandisse Osaühing XXX(registrikood XXX) osa nimiväärtusega 428,21 eurot, OÜ XXX (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 2556 eurot ja ¼ mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX (registriosa nr XXX).

5. Jätta XXX omandisse Osaühing XXX(registrikood XXX) osa nimiväärtusega 428,21 eurot, 2/4 mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX (registriosa number XXX), XXX Osaühing (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 2876 eurot, XXX OÜ (registrikood

XXX) osa nimiväärtusega 2684 eurot, ¼ mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX(registriosa nr XXX).

6. Määrata, et 09.12.2005.a. AS Swedbank (endine Hansapank) ja XXX vahel sõlmitud laenulepingust nr XXXning selle lisadest ja/või muudatustest tulenevad kohustused jäävad poolte omavahelistes suhetes XXX kanda.

7. Tasaarvestada XXX lahusvara kasutamise hüvitamise nõue summas 6391,16 eurot XXXenamsaadud ühisvara väärtuse eest tasutava hüvitise nõudega summas 7809,22 eurot.

8. Mõista välja XXX XXX enamsaadud ühisvara väärtuse eest hüvitis summas 1418,06 eurot.

Menetluskulude jaotus

9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 30.07.2013.a. kohtule esitatud hagiavalduse (kd I, lk 1-5) kohaselt XXX(hageja) ja XXX (kostja) abielu sõlmiti XXX Tallinna Perekonnaseisuametis ja lahutati 15.11.2012 jõustunud kohtuotsusega. Pooled ei sõlminud abieluvaralepingut ega valinud abieluvara suhet.

Ühisvara koosseisu kuulub: 1) 2/4 suurune mõtteline osa kinnistust asukohaga XXX. Kinnistul asub varasemalt poolte ühiseks koduks olnud elamu, mida hageja alates novembrist 2011 ei kasuta. Kinnistu turuväärtus september 2012 seisuga 64 000 eurot; 2) Osaühing XXX osa tegeliku väärtusega 980 530 eurot (bilansiline väärtus + viie aasta tulevikuväärtus); 3) Osaühing XXX osa nimiväärtusega 2876 eurot. Hageja peab osa nimiväärtust võrdseks osa turuhinnaga; 4) Osaühing XXX osa nimiväärtusega 2684 eurot. Hageja peab osa nimiväärtust võrdseks osa turuhinnaga; 5) OÜ XXX osa nimiväärtusega 2556 eurot. Hageja peab osa nimiväärtust võrdseks osa turuhinnaga.

XXX(hageja) palus jagada hagejale ja XXX (kostja) kuuluv ühisvara järgmiselt:

1) XXX lahusvaraks jääb OÜ XXX (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 2 556 eurot (40 000 krooni); 2) XXX lahusvaraks jääb 2/4 suurune mõtteline osa kinnistust asukohaga XXX (registriosa nr XXX); 3) XXX lahusvaraks jääb Osaühing XXX(registrikood XXX) osa nimiväärtusega 856,42 eurot, osaühing XXX (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 2876 eurot (45 000 krooni) ja Osaühing XXX (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 2684 eurot; 4) XXX kohustub tasuma XXX hüvitist summas 450 000 eurot.

Poolte ühisvara väärtuseks on kokku 1 052 646 eurot. Arvestades kostjale jääva vara väärtust võrreldes hagejale jääva vara väärtusega tuleks kostjal tasuda hagejale hüvitist 523 767 eurot. Hagejale jääva õiguse väärtuseks on 2556 eurot, millest kostjale kuuluv osa moodustab ½ ehk 1278 eurot, millises ulatuses on kostjal õigus saada hagejale jääva vara eest hüvitist 1278 eurot. Seega hageja kohustus kostja ees on 1278 eurot. Kostjale jäävate õiguste väärtuseks on kokku 1 050 090 eurot (osade väärtus 986 090 ja kinnistu väärtus 64 000), millest hagejale kuuluv osa moodustab ½ ehk 525 045 eurot. Seega on kostja kohustus hageja ees 525 045 eurot. Kinnistu tagatisel on abielu kestel võetud laenu. Hageja soovis AS-ga Swedbank detsembris 2005 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest tulenevate kohustuste jätmist täies ulatuses kostja kanda. Pärast laenujäägi täpse suuruse selgumist on hagejal vajalik oma nõuet täpsustada ning seetõttu palus hageja hagiavaldusega kostjalt välja mõista hüvitise summas 450 000 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja oli nõus, et poolte ühisvara koosseis on järgmine: 2/4 mõttelist osa kinnistust asukohaga Rajaniidu 33/35, Maardu linnas, OÜ XXX osa nimiväärtusega 856,42 eurot, OÜ XXX osa nimiväärtusega 2556 eurot, OÜ XXX osa nimiväärtusega 2876 eurot, OÜ XXX osa nimiväärtusega 2684 eurot, 09.12.2005.a. AS Swedbank (endine AS Hansapank) ja XXX vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX) tulenevad kohustused. Ühisvara koosseisu osas pooltel seega vaidlust ei ole, kuivõrd eelnimetatud vara ja kohustused on ühisvarana märgitud ka esitatud hagiavalduses.

Kostja oli seisukohal, et hageja nimetatud OÜ XXX väärtus 980 530 eurot on meelevaldne ega ole kooskõlas OÜ XXX osa tegeliku turuväärtusega. Hageja on lähtunud üksnes bilansist, aga jätnud tähelepanuta OÜ bilansivälised kohustused, mis otseselt mõjutavad ettevõtte väärtust. OÜ XXX sõlmis 2012.a. novembris käenduslepingu tähtajaga kuni 31.12.2014, milles kohustus vastutama käendatava ettevõtte ja panga vahel sõlmitud krediidilepingust või selle lisadest tulenevate kohustuste täitmise eest summas kuni 1 500 000 eurot. Kui bilansiliste kohustuste maht on 31.12.2012 seisuga 290 868 eurot, siis arvestades ka käenduslepingust tulenevat kohustust, on ettevõtte tegelik kohustuste maht 1 790 868 eurot. Omakapitali suurus on 1 176 956 eurot. OÜ XXX osa väärtuse puhul saab maksimaalselt lähtuda nimiväärtusest. Ei saa välistada, et osa reaalne turuväärtus kujuneb tegelikku kohustuse mahtu arvestades negatiivseks.

Kostja oli nõus, et kinnistu turuväärtuse väljaselgitamisel on õige lähtuda eksperthinnangust ning OÜ XXX, OÜ XXX ja OÜ XXX osade puhul nende nimiväärtusest.

Kostja oli nõus, et kinnistu kui ka kinnistu tagatisel võetud laenukohustus jääb kostja lahusvaraks ning ainukohustuseks. Pärast abielu lahutamist on laenu tagastanud ning laenujääki vähendanud kostja oma lahusvara arvelt. Kostja hinnangul on õige võtta aluseks laenujääk abielu lahutamise aja seisuga. 15.11.2012 laenulepingu alusel tagastamata laenusumma oli 51 385,56 eurot.

Kostja nõustus, et OÜ XXX osa jääb hageja lahusvaraks ning OÜ XXX ja OÜ XXX osa kostja lahusvaraks.

Kostja ei nõustunud hageja poolt taotletud OÜ XXX osa jagamise viisiga. Kostja oli seisukohal et kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestav ning kaasomanikke kõige vähem koormav kaasomandi lõpetamise viis on osa jagamine reaalosadeks. Kostjal ei ole võimalik hagejale kompensatsiooni maksta.

Kostja juhtis tähelepanu, et esitatud hagiavalduses ei arvestanud hageja, et kostja on kasutanud ühisvara huvides olulises ulatuses oma lahusvara, mis tuleb talle ühisvara jagamise käigus ühisvara arvel hüvitada. 11.04.2002 müüs kostja ema XXX XXX korteriomandi asukohaga XXX. Korteriomandi ostu-müügi hinnaks oli 220 000 krooni, millest 205 000 krooni kinkis kostja ema kostjale. Nimetatud summas 200 000 krooni kasutas kostja ühisvaraks oleva kinnistu asukohaga Rajaniidu 33/35, Maardu linnas ostuks ning sissemakse tasumiseks. Kuivõrd kostja kasutas poolte ühisvara huvides oma emalt kinkena saadud vara väärtuses 200 000 krooni, so 12 782,32 eurot, nõuab kostja PKS § 34 lg 2 alusel nimetatud vara väärtuse hüvitamist ühisvara arvel.

Kostja oli seisukohal, et poolte ühisvara väärtus on maksimaalselt 73 152,42 eurot, mis moodustub kinnistu väärtusest 64 000 eurot, OÜ XXX osa väärtusest 856,42 eurot, OÜ XXX osa väärtusest 2556 eurot, OÜ XXX osa väärtusest 2876 eurot ja OÜ XXX osa väärtusest 2684 eurot. Lisaks kuulub poolte ühisvara hulka laenulepingust tulenev kohustus summas 51 385,56 eurot. Samuti nõuab kostja, et poolte ühisvara arvel hüvitatakse kostjale tema poolt ühisvara huvides kasutatud lahusvara summas 12 782,32 eurot.

KOSTJA VASTUHAGI SISU 11.11.2013 esitatud vastuhagis (kd II, lk 5-8) ja selle täienduses (kd III, lk 108-110) palus kostja jagada poolte ühisvara järgmiselt: 1) jagada OÜ XXX osa nimiväärtusega 856,42 eurot kaheks reaalosaks nimiväärtusega 428,21 eurot; 2) jätta XXX lahusvaraks: OÜ XXX osa nimiväärtusega 428,21 eurot, OÜ XXX osa nimiväärtusega 2556 eurot ja ¼ mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX; 3) jätta XXX lahusvaraks OÜ XXX osa nimiväärtusega 428,21 eurot, 2/4 mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX, OÜ XXX osa nimiväärtusega 2876 eurot, OÜ XXX osa nimiväärtusega 2684 eurot, ¼ mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX. 4) määrata, et 09.12.2005.a. AS Swedbank (endine AS Hansapank) ja XXX vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX ning selle lisadest ja/või muudatustest tulenevad kohustused jäävad poolte omavahelistes suhetes XXX kanda; 5) tasaarvestada XXX lahusvara kasutamise hüvitamise nõue summas 6391,16 eurot XXX enamsaadud ühisvara väärtuse eest tasutava hüvitise nõudega summas 7809,22 eurot; 6) mõista XXX XXX enamsaadud ühisvara väärtuse eest hüvitis summas 1418,06 eurot.

Kostja oli seisukohal, et kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestav ning kaasomanikke kõige vähem koormav kaasomandi lõpetamise viis on OÜ XXX osa jagamine reaalosadeks. Osa reaalosadeks jagamisel saavad mõlemad pooled osa jagamisel täpselt võrdses ulatuses vara. Olukorras, kus XXX taotleb nimetatud osa omandi kaotamise eest kompensatsiooniks 50% osa väidetavast väärtusest, so 490 265 eurot, on osa reaalosadeks jagamine õiglane ja põhjendatud ka seetõttu, et XXX objektiivselt ei ole võimalik XXX mistahes arvestatavas ulatuses kompensatsiooni maksta. Mistahes takistusi osa reaalosadeks jagamiseks ei ole ning seda võimaldab nii äriseadustik kui ka OÜ XXX põhikiri. Kuigi teiste osanike nõusolek osa jagamiseks vajalik ei ole, rõhutas Valdo Kool, et kõik osanikud on osa jagamisega nõus.

Kostja kasutas poolte ühisvara huvides oma ema poolt kingitud vara väärtuses 200 000 krooni ehk

12 782,32 eurot, nõuab kostja PKS § 34 lg 2 alusel nimetatud vara väärtuse hüvitamist ühisvara arvel.

XXX taotletud viisil jääb XXX ainuomandisse kinnistu väärtusega 64 000 eurot, laenukohustus suuruses 51 385,56 eurot, OÜ XXX osa nimiväärtusega 2876 eurot, OÜ XXX osa nimiväärtusega 2684 eurot ja OÜ XXX osa nimiväärtusega 428,21 eurot. Kokku vara väärtuses 18 602,65 eurot.

Hageja ainuomandisse jääb OÜ XXX osa nimiväärtusega 2556 eurot ning OÜ XXX osa nimiväärtusega 428,21 eurot, kokku vara väärtuses 2984,21 eurot.

Poolte võrdsust arvestades on XXX seega XXX vastu enamsaadud ühisvara väärtuse eest hüvitise maksmise nõue summas 7 809,22 eurot.

XXXl on PKS § 34 lg 2 alusel lahusvara kasutamise hüvitamise nõue ühisvara arvelt summas

12 782,32 eurot. XXX nõuab, et pool nõudest, so 6391,16 eurot täidetakse XXX jääva ühisvara osa arvelt.

XXX tasaarvestab oma lahusvara kasutamise hüvitamise nõude summas 6391,16 eurot XXX enamsaadud ühisvara väärtuse eest tasutava hüvitise nõudega summas 7809,22 eurot. Peale nõuete tasaarvestamist peab XXX tasuma XXX enamsaadud ühisvara väärtuse eest summas 1418,06 eurot.

18.03.2014.a. esitatud vastuhagi täienduses (kd III, lk 108-110) täpsustas XXX poolte ühisvara koosseisu ning palus poolte ühisvara hulka arvata ka ½ mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX linnas. XXX taotles kinnistu jagamist selliselt, et kummalegi poolele jääks ühisvara jagamise tulemusel võrdne osa kinnistust, so ¼ mõttelist osa. Sel viisil saaksid mõlemad abikaasad olema samas positsioonis ning kinnistu jätmine võrdsetes osades mõlemale kaasomanikule on kõige õiglasem ja poolte huve enim arvestav vara jagamise viis. XXX on ka varasemalt kohtule selgitanud, et tema majanduslik olukord ei võimalda XXX mistahes arvestatavas ulatuses hüvitist maksta. Kinnistu võrdsel jagamisel pooltel nimetatud vara osas hüvitisenõuet ei tekiks.

HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE Hageja ei nõustu, et laenulepingust tulenevate kohustuste näol oleks tegemist ühisvaraga, mille eest vastutaks kostja ühisvaraga täies ulatuses. Hageja ei nõustu kostja väitega, et OÜ XXX osa väärtust mõjutaks bilansiväline kohustus-käendus, mis käendab kolmanda isiku kohustust panga ees. Poolte huve enam arvestav oleks osaluse jätmine kostjale, kes on ettevõtte tegevuses olnud siiani reaalselt tegev. Kostja koos teiste osanikega on ettevõtte juhatuse liige alates 2005. aastast. Hageja ei ole ühingu juhtimises kunagi osalenud ning ei ole tegelikkuses võimeline panustama ettevõttesse samaväärselt teiste osanikega ega andma ettevõttele lisaväärtust osanikuna. Hageja osanikuna jätkamine ei ole mõistlik ka seetõttu, et vähemusosanikuna puudub hagejal võimalus ettevõtte otsuseid mõjutada. Teiste osanike senine käitumine näitab, et teised osanikud ei ole valmis hageja huvidega arvestama ega tema õigusi aktsepteerima. Kostjal on teiste XXX osanikega ühised ärihuvid ning ühistes ettevõtmistes ei ole hageja osalemine teretulnud. Kostja ema kinkis 2002. aastal 205 000 krooni oma poja perekonnale kodu soetamiseks, mistõttu olid kingi saajaks hageja ja kostja ühiselt. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata.

Hageja leidis, et XXXkinnistu jagamisel kaasomandi osadeks ühisvara jagamise tegelikku eesmärki ei saavutata. Hagejal tuleks asuda kaasomandit lõpetama kostja ja tema sugulasest kaasomanikuga, tõenäoliselt kohtu kaudu. Hageja leiab, et kinnistu tuleks jagada selliselt, et osa ainuomanikuks saab hageja. XXXkinnistu jätmine hageja lahusvaraks oleks proportsionaalne arvestades, et pooltele kuuluva ½ mõttelise osa kinnistust Rajaniidu 33/35, Maardu linnas on pooled soovinud jätta kostja ainuomandisse.

Hageja palus jagada poolte ühisvara järgmiselt: 1) XXX lahusvaraks jääb OÜ XXX osa nimiväärtusega 2556 eurot; 2) XXX lahusvaraks jääb 2/4 suurune mõtteline osa kinnistust asukohaga XXX; 3) XXX lahusvaraks jääb Osaühing XXX osa nimiväärtusega 856,42 eurot, Osaühing XXX osa nimiväärtusega 2876 eurot ja Osaühing XXX osa nimiväärtusega 2684 eurot; 4) kohustada XXX esitama kõik tahteavaldused, mis on vajalikud XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXX) teise jakku tehtud omaniku kande „XXX– ½ kaasomandist“ kustutamiseks ja selle asemel ½ mõttelise osa omanikuna XXX kinnistusraamatusse kandmiseks; 5) kohustada XXX tasuma XXX hüvitist summas 155 642 eurot.

MENETLUSE KÄIK Harju Maakohus rahuldas 04.02.2014 määrusega (kd II, lk 126-130) hageja taotluse hagi tagamiseks ning seadis XXX kuuluvale ½ suurusele kaasomandi osale kinnistust asukohaga XXX (registriosa nr XXX) esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 200 000 eurot XXX kasuks.

Asjas toimunud kohtuistungitel jäi hageja menetluses esitatud väidete ja kostja vastu esitatud nõuete juurde ning palus hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta hagi rahuldamata. Samuti jäi kostja vastuhagis esitatu juurde ning palus vastuhagi rahuldada.

25.04.2013 toimunud kohtuistungil määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses. Kohus on andnud pooltele lõplike seisukohtade (kohtukõne teeside) esitamiseks tähtaja 14.04.2014.a. ja määranud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 05.05.2014.a.

05.05.2014 kohtumäärusega lükkas kohus kohtuotsuse kuulutamise edasi ja määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 16.05.2014.a.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi kuulub rahuldamisele.

Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjade üle: pooled abiellusid XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis ja poolte abielu lahutati Harju Maakohtu 12.11.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2- 12-39638, mis jõustus 15.11.2012.a. XXX ainuomandisse jäävad 2/4 mõttelist osa kinnistust asukohaga Rajaniidu 33/35, Maardu linnas väärtusega 64 000 eurot, XXX Osaühing osa nimiväärtusega 2876 eurot ja XXX OÜ osa nimiväärtusega 2684 eurot. OÜ XXX osa nimiväärtusega 2556 eurot jääb XXX ainuomandisse.

TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes ise, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Riigikohus märkis tsiviilasjas nr 3-2-1-36-11, et 01.07.2010 jõustunud PKS § 210 lg 1 järgi laieneb see seadus üldjuhul kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, ja alates 01.07.2010 kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele PKS § 211 järgi kehtivas perekonnaseaduses varaühisuse kohta sätestatut, kui abikaasad ei ole abieluvaralepingus enne 01.07.2010 teisiti kokku leppinud. Neid sätteid koosmõjus hinnates saab järeldada, et enne 01.07.2010 tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade ühis-ja lahusvara hulka tuleb kindlaks teha enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, sest uues perekonnaseaduses puudub säte, mille järgi tuleks abikaasade ühis-ja lahusvara määrata pärast 01.07.2010 omandamise ajast sõltumata kindlaks teha kehtiva perekonnaseaduse sätete järgi. Samuti seletas Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, et perekonnaseaduse mõtteks on alates 01.07.2010 abikaasade varasuhtes tekkivatele asjaoludele ja tehtavatele toimingutele kohaldada kehtivas perekonnaseaduses varaühisuse kohta sätestatut ning enne seda tekkinud asjaoludele ja tehtud toimingutele kohaldada toona kehtinud seadust.

Käesoleval juhul on tuvastatud, et hageja ja kostja abielu sõlmiti XXX (kd I, tl 7) ja see lõppes 15.11.2012, kui jõustus Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-12-39638 (kd I, lk 8-10). Abielu lõppemise ajana on PKS § 66 p-s 2 ette nähtud abielu lahutamise korral päev, millal kohtuotsus jõustub. Seega lõppes hageja ja kostja abielu 15.11.2012.a. Eeltoodust lähtuvalt tuleb ühisvara koosseis PKS § 35 järgi kindlaks teha abielu lõppemise aja seisuga (s.o 15.11.2012) lähtudes selle koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud seadusest ning kohaldada ühisvara jagamisele kehtivat perekonnaseadust.

Kehtiva PKS § 37 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 järgi otsustab kohus kaasomandit lõpetades, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Selleks, et kohus saaks ühisvara jagada, tuleb kõigepealt välja selgitada ühisvara koosseis. PKS § 25 kohaselt lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Eseme kuulumine ühisvõi lahusvara hulka tuleb kindlaks teha vastavalt omandamise ajal kehtinud seadusele

Hagi ja vastuhagi kohaselt tuleb kohtul jagada poolte vahel alljärgnev vara:

1) 2/4 mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX(registriosa nr XXX);

2) Osaühing XXX(registrikood XXX) osa;

3) OÜ XXX (registrikood XXX) osa;

4) XXX Osaühing (registrikood XXX) osa;

5) XXX OÜ (registrikood XXX) osa;

6) 09.12.2005.a. AS Swedbank (endine AS Hansapank) ja XXX vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused;

7) ½ mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX(registriosa nr XXX).

Lisaks nõuab kostja hagejalt lahusvara kasutamise eest ühisvara huvides 12 782,32 eurot.

Pooled ei vaidle XXXasuva kinnistu 2/4 mõttelise osa turuväärtuse summas 64 000 eurot (eksperthinnang kd I, lk 11-31) ja jagamise viisi osas ega OÜ XXX, OÜ XXX ja OÜ XXX väärtuse ja jagamise viisi osas. Lähtudes nii hagis kui ka vastuhagis taotletud ühisvara jagamise viisist tuleks nimetatud vara jagada selliselt, et XXX lahusvaraks jääks 2/4 mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX, väärtusega 64 000 eurot, XXX Osaühing osa nimiväärtusega 2876 eurot ja XXX OÜ osa nimiväärtusega 1684 eurot ning XXXlahusvaraks jääks OÜ XXX osa nimiväärtusega 2556 eurot.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas 09.12.2005.a. AS Swedbank (endine AS Hansapank) ja XXX vahel sõlmitud laenulepingust nr XXXtulenevad kohustused kuuluvad ühisvara hulka, kuidas tuleks jagada Osaühing XXXosa ning mis on osa väärtus, kuidas tuleks jagada ½ mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX ning mis on selle väärtus, samuti kas kostjal on hageja vastu nõue ühisvara huvides kasutatud lahusvara hüvitamiseks summas 12 782,32 eurot (200 000 krooni).

PKS §-st 38 tulenevalt täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamisel või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Samal moel kohaldatakse seaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Pooled vaidlevad selle üle, kas laenu tagasimaksmise kohustus kuulub poolte ühisvara hulka.

Kostja on seisukohal, et 09.12.2005 AS Swedbank (endine AS Hansapank) ja XXX vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused kuuluvad poolte ühisvara hulka. Hageja on seisukohal, et laenu andmine OÜ-le XXX ei ole käsitletav perekonna huvides tegutsemisega.

Vaidlust ei ole, et pank ja XXX sõlmisid 09.12.2005 laenulepingu nr XXX(kd II, lk 11-16). Laenulepingust nähtuvalt oli laenulimiit 63 953 eurot, laenulimiidi kasutamise sihtotstarve eluaseme renoveerimine ning äritegevus, laenulimiidi kasutusse võtmise tähtaeg kuni 09.01.2006, laenusumma tagasimaksete alguskuupäev 07.01.2006 ja tagastamise kuupäev 07.12.2025.a. Laenu tagatiseks oli hüpoteek 2/4 suurusele mõttelisele osale kinnistust XXX.

Vaidlust ei ole ka selles, et 15.12.2005 sõlmitud XXX kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingusse oli kaasatud ka XXXkui XXX abikaasa ja XXXoli lepingu sõlmimisega nõus (kd II, lk 73-78).

XXX kohtule esitatud pangakontode väljavõtetest (kd III, lk 6, 8, 9) nähtub, et laenu summas 1 000 007,48 krooni maksis pank XXX Swedbank AS-i arvele 20.12.2005.a. 21.12.2005 anti väljamakstud laenu arvelt XXXOÜ-le laenu summas 634 000 krooni, 30.01.2006 summas 210 000 krooni ja 22.02.2006 summas 1000 krooni. Laen kogusummas 845 000 krooni maksti perioodil 05.05.2006- 04.12.2008 osamaksetena tagasi.

Hageja kinnitusel Osaühingule XXX antud laenust ülejäänud summa 155 007,58 krooni kui ka Osaühing XXXpoolt tagastatud laenusummad 845 000 krooni kasutasid pooled pere igapäevasteks kuludeks nagu eluasemekulud, söögikulud, sideteenused, riided, lastega seotud kulud, kütus, meelelahutus, reis jms. Samuti tehti igakuiseid laenu tagasimakseid pangale. Hageja ei nõustu kostja väitega, nagu oleks laen kulunud ära laenu teenindamisele ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamisele. Enda kulud kandis hageja ise ning samuti kandis hageja olulise osa perekonna igapäevaste vajadustega seotud kuludest. Ehtekunstiga tegelemise ja sellealase täiendamisega seotud kulutusi (materjal ja kütusekulu) kandis OÜ XXX, mitte kostja. Hageja on kandnud raha kostja arvele alates 2006. aastast kokku 5211,50 eurot. Hageja esitas tõenditena hageja pangakonto väljavõtted ja kulude kandmist tõendavad dokumendid (kd II, 83-100). Hageja taotles kostja pangakonto väljavõtet, mille kostja ka esitas (kd II, lk 138-189, kd III, lk 6-99). Kohus leiab, et kostja pangakonto väljavõtetega on tõendatud raha kasutamine pere huvides. Vaidlust ei ole, et Osaühing XXX on poolte ühisvara. Seega kostja ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused on poolte ühisvaraliseks kohustuseks, mis tuleb PKS §

38 lg 2 alusel täita ühisvara jagamise käigus või jagada abikaasade vahel sarnaselt muu varaga.

Swedbank AS tõendist nähtuvalt 15.11.2012.a. seisuga oli laenulepingu nr XXX alusel tagastamata laenusumma 51 385,56 eurot. Kostja on tasunud peale abielu lahutamist laenumakseid ja soovib jätkata laenumaksete tasumist. Kohus leiab, et AS Swedbank (endine Hansapank) ja XXX vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX ning selle lisadest ja/või muudatustest tulenevad kohustused jäävad poolte omavahelistes suhetes XXX kanda.

Pooled vaidlevad ka selle üle, kuidas tuleks jagada Osaühing XXX osa ning mis on osa väärtus.

Hageja soovis jagada Osaühing XXX osalust selliselt, et ühise osa omanikuks jääb kostja üksinda ning kostja kohustub maksma XXX hüvitist summas 155 642 eurot. Hageja põhjendab osa jätmist kostjale sellega, et kostja on osalenud ettevõtte juhtimises, samuti on koostöö teiste osanikega olnud ilmselgelt hagejavaenulik, mida tõendab ka kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-12-54793 (kd II, lk 51-57). Samuti on kostja koos kahe ülejäänud osanikuga asutanud vahetult pärast poolte abielu lahutamist OÜ XXX (kd II, lk 58) ning hagejal on alust arvata, et osanike tegevuse eesmärgiks on varade ja äritegevuse üleviimine Osaühingust XXXOÜ-sse XXX. Hageja hindas Osaühing XXXväärtuseks

340 163 eurot. Väärtuse tõendamiseks esitas hageja Osaühing XXX2011.a. majandusaasta aruande (kd I, lk 32-130) ja Krediidiinfo AS XXXOÜ väärtuse hindamise (kd III, lk 134-155).

Kostja on seisukohal, et Osaühing XXXosa tuleb jagada poolte vahel võrdseteks reaalosadeks. Osa jagamist võimaldab nii äriseadustik kui ka Osaühing XXXpõhikiri (kd II, lk 35-36). Kostjal ei ole objektiivselt võimalik hagejale mistahes arvestatavas ulatuses kompensatsiooni maksta. Samuti ei nõustu kostja hageja nimetatud osa väärtusega. Hageja on jätnud tähelepanuta bilansivälised kohustused, mis otseselt mõjutavad ettevõtte väärtust. Osaühing XXXsõlmis 2012.a. novembris käenduslepingu tähtajaga kuni 31.12.2014, milles kohustus vastutama OÜ XXX ja AS SEB Pank vahel sõlmitava krediidilepingust (laenulepingust) ja/või selle lisadest tulenevate OÜ XXX kohustuste täitmise eest summas kuni 1 500 000 eurot (kd III, lk 4-5).

Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilikku väärtust, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on aga eseme kohalik keskmine müügihind (turuväärtus). Kohus on seisukohal, et arvestades Osaühingu XXXbilansiväliseid kohustusi, ei tõenda Osaühingu XXXmajandusaasta aruanne ja Krediidiinfo AS koostatud XXXOÜ väärtuse hindamine osaühingu osa kohalikku keskmist müügihinda (turuväärtust). Kohus arvestab ka sellega, et kostjal puuduvad vahendid hagejale hüvitise maksmiseks.

Kohus on arvamusel, et Osaühing XXXosa jagamine kaheks reaalosaks koormab kaasomanike huve kõige vähem ja on õiglane.

Pooled vaidlevad poolte ühisvarasse kuuluva ½ kinnistu asukohaga XXX jagamise viisi ja väärtuse osas.

Hageja soovib, et nimetatud mõtteline osa kinnistust jääks hagejale ja kohus kohustaks kostjat esitama kinnistusosakonnale omandi üleminekuks vajalikud tahteavaldused. Hageja leiab, et kinnistu jagamisel kostja soovitud viisil tuleks hagejal asuda kaasomandit lõpetama kostja ja tema sugulasest kaasomanikuga. Hageja soovib raha uue kodu ostmiseks. Hageja on hinnanud kinnistu ½ mõttelise osa väärtuseks 150 000 eurot. Kostja hinnangul on tegemist meelevaldse summaga. Kostja on seisukohal, et nimetatud kinnistu tuleb jätta võrdsetes osades mõlemale poolele. Kostja selgitas, et elab palgatulust ning tema majanduslik olukord ei võimalda hagejale mistahes arvestatavas ulatuses hüvitist maksta.

Kohus leiab, et kuna ½ mõttelist osa XXXkinnistust kuulub kolmandale isikule, tuleks ½ kinnistu hageja ainuomandisse jätmisel hagejal asuda ikkagi kaasomandit lõpetama.

Kuna kostjal puuduvad vahendid hagejale hüvitise maksmiseks, leiab kohus, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanike huve kõige vähem. Kohus leiab, et ½ kinnistu asukohaga XXXtuleb jätta võrdsetes osades mõlemale poolele.

Kostja on seisukohal, et on kasutanud poolte ühisvara huvides oma ema poolt kingitud vara väärtuses 200 000 krooni (12 782,32 eurot), mille väärtus tuleb kostjale PKS § 34 lg 2 alusel ühisvara arvel hüvitada.

PKS § 34 lg 2 sätestab, et kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Varem kehtinud PKS § 15 lg 1 sätestas, et abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara. Kehtiva PKS § 27 lg 2 p 2 kohaselt moodustavad abikaasa lahusvara esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel.

Kohus tuvastas, et 11.04.2002.a. müüs XXXXXXkorteriomandi asukohaga XXXhinnaga 220 000 krooni, millest 205 000 krooni tasus ostja müüjale ülekandega müüja palvel XXX kontole nr 2XXXXXXXXXXXXXX, millega müüja loeb ostuhinnast selle osa tasutuks (kd II, lk 19-24); Aleksei Aust kandis XXX arvelduskontole 205 000 krooni selgitusega „korteri ost“ 09.04.2002 (kd II, lk 25); kostja tasus 15.04.2002.a. kinnistu asukohaga kinnistu XXX ostuks ja sissemaksu tegemiseks (kd II, lk 26-34).

Tunnistajana ülekuulatud XXX kinnitas, et 205 000 krooni oli kingitus pojale suurema elamise ostmiseks, pojal oli raha vaja. XXX ei ole XXX selle kingituse eest midagi vastu andnud.

Kohus on seisukohal, et kostja on kasutanud poolte ühisvara huvides oma ema XXX kingitud vara väärtuses 12 782,32 eurot ning tulenevalt PKS § 34 lõikest 2 on kostjal õigus nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel.

Eeltoodust tulenevalt jääb XXX ainuomandisse 2/4 mõttelist osa kinnistust XXX väärtusega 64 000 eurot, laenukohustus suuruses 51 385,56 eurot, XXX Osaühing osa nimiväärtusega 2876 eurot, XXX OÜ osa nimiväärtusega 2684 eurot, Osaühing XXXosa nimiväärtusega 428,21 eurot ja ¼ mõttelist osa kinnistust asukohaga Maardu linn Keemikute tn 3. Hageja ainuomandisse jääb OÜ XXX osa nimiväärtusega 2556 eurot, Osaühing XXXosa nimiväärtusega 428,21 eurot ning ¼ mõttelist osa kinnistust asukohaga Maardu linn, Keemikute tn 3. Poolte võrdsust arvestades on hagejal kostja vastu enamsaadud ühisvara väärtuse eest hüvitise maksmise nõue summas 7809,22 eurot.

Kostja on vastuhagis oma lahusvara kasutamise hüvitamise nõude summas 6391,16 eurot tasaarvestanud hageja enamsaadud ühisvara väärtuse eest tasutava hüvitise nõudega. XXX tuleb välja mõista XXXenamsaadud ühisvara väärtuse eest hüvitis 1418,06 eurot.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuivõrd kohus rahuldab vastuhagi ja põhihagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta asjas poolte endi kanda. Asjaolu, et hageja ei nõustunud kostja pakutud kompromissiga, ei ole aluseks menetluskulude jagamiseks teisiti. Riigikohus on kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud poolte kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10). Puuduvad mõistlikud põhjused, miks ühisvara jagamise puhul tuleks menetluskulud jaotada teisiti.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik