3-14-50444/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTartu Halduskohtusse saabus 20. veebruaril 2014 Aleksandr Minini kaebus (kirjutatud 18. veebruaril 2014) Tartu Vangla kohustamiseks võtta vastu 10 kaebaja poolt 14. jaanuaril 2014
Legislator headnote
AI generated3-14-50444/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Tartu Halduskohtusse saabus 20. veebruaril 2014 Aleksandr Minini kaebus (kirjutatud 18. veebruaril 2014) Tartu Vangla kohustamiseks võtta vastu 10 kaebaja poolt 14. jaanuaril 2014
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-14-50444
Määruse kuupäev
16. mai 2014
Kohtunik
Tamara Hristoforova
Kohtuasi
Aleksandr Minini kaebus Tartu Vanglat kahju hüvitamiseks
summas 1000 eurot seoses 14. jaanuaril 2014 esitatud 10
taotluse vastuvõtmata jätmisega
Resolutsioon
1. Tagastada Aleksandr Minini kaebus osas, milles taotletakse
Tartu Vangla kohustamist võtta vastu 14. jaanuaril 2014
esitatud 10 kahju hüvitamise taotlust.
2. Jätta rahuldamata Aleksandr Minini taotlus riigilõivu
tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
3. Jätta kaebus käiguta ja anda puuduse kõrvaldamiseks, s.o
30 euro riigilõivu tasumiseks Aleksandr Mininile tähtaeg 10
päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.
4. Saata määruse ärakiri kaebajale.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 ja 2 peale võib esitada
määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu
15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest
Asjaolud
1. Tartu Halduskohtusse saabus 20. veebruaril 2014 Aleksandr Minini kaebus (kirjutatud 18.
veebruaril 2014) Tartu Vangla kohustamiseks võtta vastu 10 kaebaja poolt 14. jaanuaril 2014
koostatud kahju hüvitamise avaldust ning 31. jaanuari 2014 vastusega nr 1-13/110-2 kahju
hüvitamise taotluste menetlusse võtmata jätmisega põhjustatud moraalse kahju hüvitamiseks summas
1000 eurot.
Tartu Halduskohus tagastas 6. märtsi 2014 määrusega A. Minini kaebuse haldusasjas nr 3-14-176
halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 4 alusel.
2. 3. aprillil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Minini pöördumine, milles taotletakse kaebuse
esitamise tähtaja ennistamist haldusasjas nr 3-14-176. Kaebaja märgib, et esitas 6. märtsil 2014 Tartu
Vanglale kahju hüvitamise taotluse vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses 14. jaanuaril 2014
esitatud 10 taotluse vastuvõtmata jätmisega. Pöördumise kohaselt keeldus vangla 27. märtsi 2014
vastusega nr 1-13/391-2 A. Minini taotluste menetlusse võtmisest. Vangla tegevus rikkus
Põhiseadusest tulenevaid õigusi ja Eesti seadusandlust. Kaebaja palub võtta 18. veebruari 2014
kaebus täies mahus menetlusse.
Ühes kaebusega esitas A. Minin taotluse menetlusabi saamiseks, s.o riigilõivust vabastamiseks
kaebuse esitamisel.
Kohtu seisukoht
3. Tartu Halduskohtusse saabus A. Minini pöördumine asjas nr 3-14-176, mille kohus registreeris uue
iseseisva kaebusena.
Kohus märgib, et kaebus haldusasjas nr 3-14-176 on 6. märtsi 2014 määrusega tagastatud ning
määrus on jõustunud 25. märtsil 2014. Halduskohtumenetluse seadustiku § 43 lg 2 kohaselt ei võta
kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti
halduskohtusse. Sellisel juhul registreeritakse kaebus uue haldusasjana.
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud
alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
Kohus on seisukohal, et A. Minini kaebus kuulub kohustamisnõude osas tagastamisele.
HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal
puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 45 lg
4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu
vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib
muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel.
Kaebuse kohaselt on A. Minin esitanud vangla 14. jaanuaril 2014 kümme kahju hüvitamise taotlust,
mida vangla ei ole menetlusse võtnud. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks vanglat tema 14. jaanuaril
2014 esitatud kahju hüvitamise taotlusi menetlema.
5. Kohus leiab, et kohtueelses menetluses tehtud toimingute või otsuste iseseisev vaidlustamine peaks
jääma pigem erandlikuks võimaluseks, mis on põhjendatud üksnes juhtudel, kui kohtueelse
menetluse käigus on rikutud kaebaja õigusi, mis ei ole seotud menetluse esemega. Kohus selgitab
kaebajale, et kohtupraktikas omaks võetud seisukoha järgi on kaebajal võimalik pöörduda kaebusega
otse kohtu poole juhul, kui ta leiab, et tema kahju hüvitamise taotlus on tagastatud või jäetud
menetlusse võtmata õigusvastaselt. Kohtul on sel juhul kohustus kontrollida iga hüvitamiskaebuse
osas eraldi, kas kaebajal on kohtueelne menetlus läbitud, sealhulgas võtab kohus seisukoha kaebaja
taotluste menetlemata jätmise õiguspärasuse osas.
Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebaja nõue kohustada vanglat tema 14. jaanuaril
2014 esitatud kahju hüvitamise taotlusi menetlema ei ole kõnealusel juhul lubatav. Kaebaja ei ole
kaebuses viidanud ka sellele, milliseid õigusi peale kohtusse pöördumise õiguse on tema taotluste
mittemenetlemisega rikutud. Nagu kohus eelnevalt selgitas, on kaebajale kohtusse pöördumise õigus
tagatud ka hoolimata vaide õigusvastasele mittemenetlemisele.
6. Halduskohus ei pea võimalikuks antud haldusasja raames esitatud kaebuse käsitamist või kaebuse
täiendamist selliselt, et kaebaja esitaks kaebuse väidetavalt Tartu Vanglale esitatud 10 kahju
hüvitamise taotluse esemete nõuetes sisuliselt. Oma õiguste kaitseks saab kaebaja esitada iseseisvad
kaebused nende Tartu Vangla haldusaktide ja toimingute peale, mille osas kaebaja kohtuliku kontrolli
teostamist vajalikuks peab.
Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1 ja HKMS § 45 lg-st 4, leiab kohus, et A.
Minini kaebus haldusasjas nr 3-14-50444 kuulub kohustamisnõude osas tagastamisele.
7. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse
tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8. HKMS § 120 lg 3 sätestab, et kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle
käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saates määruse
viivitamata täitmiseks.
Kohus on seisukohal, et A. Minini kaebust ei ole võimalik ilma kaebuses esineva puuduse
kõrvaldamiseta menetleda.
9. HKMS § 104 lg 1 esimese lause järgi kaebuse esitamisel halduskohtule tasutakse riigilõiv seaduse
kohaselt. Riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 2 kohaselt halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse
esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte
alla 15 euro ja mitte üle 750 euro.
Kaebaja taotleb 1000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist Tartu Vanglalt. Sellest tulenevalt on
kaebuselt tasutav riigilõiv 30 eurot.
10. Kaebaja on esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt
võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu
tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei
suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes
osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on
ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev
võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega
ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
HKMS § 112 lg 1 p 1 seab füüsilisele isikule menetlusabi andmisele piirangud sätestades, et
füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja
kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu
keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustusmaksed ja
seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud
eluasemele ja transpordile.
11. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt kaebaja sissetulekud menetlusabi taotluse
esitamisele eelneval neljal kuul kokku olid 97 eurot 33 senti. HKMS §-s 112 lg 1 p 1 nimetatud
väljaminekuid, mida võiks sissetulekutest maha arvata on olnud summas 76 eurot 78 senti. HKMS §
112 lg 1 p 1 sätestatut arvestades on A. Minini kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 10 eurot 28
senti ((97,33-76,78)/4x2). Seega tuleb kaebajat pidada käesolevas asjas maksejõuetuks.
12. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale käesolevas haldusasjas menetlusabi andmine hoolimata tema
maksejõuetusest põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed.
Kohtupraktikast tuleneb, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise
põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja
olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute
kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada,
et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse eesmärk
ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta
kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks (vt RKHKm 3-3-1-40-07, p 11).
13. Kaebaja soovib käesolevas asjas mittevaralise kahju hüvitist seetõttu, et tema poolt vanglale 14.
jaanuaril 2014 esitatud 10 taotlust kahju hüvitamiseks on jäetud vastuvõtmata. Riigivastutuse seaduse
§ 9 lg 1 alusel saab füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse
alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi
saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas
kaebaja 10 taotluse vastuvõtmata jätmisega kaasneda sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks RVastS
§ 9 lg 1 alusel hüvitamisele.
14. Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et kaebaja osalemist menetluses ei ole põhjust hinnata
edukaks. Tuginedes ülaltoodud järeldusele jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks
HKMS § 111 lg 1 alusel rahuldamata. Juhul kui kaebaja soovib kahju hüvitamise nõude vaatamata
kohtu hinnangule esitada, tuleb tal tasuda kaebuselt riigilõiv 30 eurot. Kohus annab kaebajale
riigilõivu tasumiseks 10 päeva käesoleva kohtumääruse kättesaamisest arvates.
Riigilõiv makstakse Rahandusministeeriumi Swedbanki kontole nr EE932200221023778606, SEB
Panga kontole nr EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti Filiaal kontole nr
EE403300333416110002 või
Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali kontole nr
EE701700017001577198. Maksekorraldusele tuleb märkida ka viitenumber 2900072770. Kaebajal
tuleb esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument.
15. Võttes arvesse, et kaebuses esinev puudus võib olla kõrvaldatav ja juhindudes HKMS § 120 lg-st
3, jätab kohus kaebuse käiguta, andes kaebajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Puudus tuleb
kõrvaldada 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Kui kaebaja ei ole määratud
tähtajaks puudust kõrvaldanud, tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale.
16. Kaebaja on kohtule 3. aprillil 2014 esitatud pöördumises taotlenud kaebetähtaja ennistamist
haldusasjas nr 3-14-176. Kohus jätab taotluse tähelepanuta, kuna kaebus haldusasjas nr 3-14-176 on
6. märtsi 2014 kohtumäärusega tagastatud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tamara Hristoforova
kohtunik