3-14-50444/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-50444

Määruse kuupäev

16. mai 2014

Kohtunik

Tamara Hristoforova

Kohtuasi

Aleksandr Minini kaebus Tartu Vanglat kahju hüvitamiseks

summas 1000 eurot seoses 14. jaanuaril 2014 esitatud 10

taotluse vastuvõtmata jätmisega

Resolutsioon

1. Tagastada Aleksandr Minini kaebus osas, milles taotletakse

Tartu Vangla kohustamist võtta vastu 14. jaanuaril 2014

esitatud 10 kahju hüvitamise taotlust.

2. Jätta rahuldamata Aleksandr Minini taotlus riigilõivu

tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

3. Jätta kaebus käiguta ja anda puuduse kõrvaldamiseks, s.o

30 euro riigilõivu tasumiseks Aleksandr Mininile tähtaeg 10

päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.

4. Saata määruse ärakiri kaebajale.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 ja 2 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu

15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest

Asjaolud

1. Tartu Halduskohtusse saabus 20. veebruaril 2014 Aleksandr Minini kaebus (kirjutatud 18.

veebruaril 2014) Tartu Vangla kohustamiseks võtta vastu 10 kaebaja poolt 14. jaanuaril 2014

koostatud kahju hüvitamise avaldust ning 31. jaanuari 2014 vastusega nr 1-13/110-2 kahju

hüvitamise taotluste menetlusse võtmata jätmisega põhjustatud moraalse kahju hüvitamiseks summas

1000 eurot.

Tartu Halduskohus tagastas 6. märtsi 2014 määrusega A. Minini kaebuse haldusasjas nr 3-14-176

halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 4 alusel.

2. 3. aprillil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Minini pöördumine, milles taotletakse kaebuse

esitamise tähtaja ennistamist haldusasjas nr 3-14-176. Kaebaja märgib, et esitas 6. märtsil 2014 Tartu

Vanglale kahju hüvitamise taotluse vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses 14. jaanuaril 2014

esitatud 10 taotluse vastuvõtmata jätmisega. Pöördumise kohaselt keeldus vangla 27. märtsi 2014

vastusega nr 1-13/391-2 A. Minini taotluste menetlusse võtmisest. Vangla tegevus rikkus

Põhiseadusest tulenevaid õigusi ja Eesti seadusandlust. Kaebaja palub võtta 18. veebruari 2014

kaebus täies mahus menetlusse.

Ühes kaebusega esitas A. Minin taotluse menetlusabi saamiseks, s.o riigilõivust vabastamiseks

kaebuse esitamisel.

Kohtu seisukoht

3. Tartu Halduskohtusse saabus A. Minini pöördumine asjas nr 3-14-176, mille kohus registreeris uue

iseseisva kaebusena.

Kohus märgib, et kaebus haldusasjas nr 3-14-176 on 6. märtsi 2014 määrusega tagastatud ning

määrus on jõustunud 25. märtsil 2014. Halduskohtumenetluse seadustiku § 43 lg 2 kohaselt ei võta

kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti

halduskohtusse. Sellisel juhul registreeritakse kaebus uue haldusasjana.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus on seisukohal, et A. Minini kaebus kuulub kohustamisnõude osas tagastamisele.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 45 lg

4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu

vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib

muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel.

Kaebuse kohaselt on A. Minin esitanud vangla 14. jaanuaril 2014 kümme kahju hüvitamise taotlust,

mida vangla ei ole menetlusse võtnud. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks vanglat tema 14. jaanuaril

2014 esitatud kahju hüvitamise taotlusi menetlema.

5. Kohus leiab, et kohtueelses menetluses tehtud toimingute või otsuste iseseisev vaidlustamine peaks

jääma pigem erandlikuks võimaluseks, mis on põhjendatud üksnes juhtudel, kui kohtueelse

menetluse käigus on rikutud kaebaja õigusi, mis ei ole seotud menetluse esemega. Kohus selgitab

kaebajale, et kohtupraktikas omaks võetud seisukoha järgi on kaebajal võimalik pöörduda kaebusega

otse kohtu poole juhul, kui ta leiab, et tema kahju hüvitamise taotlus on tagastatud või jäetud

menetlusse võtmata õigusvastaselt. Kohtul on sel juhul kohustus kontrollida iga hüvitamiskaebuse

osas eraldi, kas kaebajal on kohtueelne menetlus läbitud, sealhulgas võtab kohus seisukoha kaebaja

taotluste menetlemata jätmise õiguspärasuse osas.

Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebaja nõue kohustada vanglat tema 14. jaanuaril

2014 esitatud kahju hüvitamise taotlusi menetlema ei ole kõnealusel juhul lubatav. Kaebaja ei ole

kaebuses viidanud ka sellele, milliseid õigusi peale kohtusse pöördumise õiguse on tema taotluste

mittemenetlemisega rikutud. Nagu kohus eelnevalt selgitas, on kaebajale kohtusse pöördumise õigus

tagatud ka hoolimata vaide õigusvastasele mittemenetlemisele.

6. Halduskohus ei pea võimalikuks antud haldusasja raames esitatud kaebuse käsitamist või kaebuse

täiendamist selliselt, et kaebaja esitaks kaebuse väidetavalt Tartu Vanglale esitatud 10 kahju

hüvitamise taotluse esemete nõuetes sisuliselt. Oma õiguste kaitseks saab kaebaja esitada iseseisvad

kaebused nende Tartu Vangla haldusaktide ja toimingute peale, mille osas kaebaja kohtuliku kontrolli

teostamist vajalikuks peab.

Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1 ja HKMS § 45 lg-st 4, leiab kohus, et A.

Minini kaebus haldusasjas nr 3-14-50444 kuulub kohustamisnõude osas tagastamisele.

7. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. HKMS § 120 lg 3 sätestab, et kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle

käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saates määruse

viivitamata täitmiseks.

Kohus on seisukohal, et A. Minini kaebust ei ole võimalik ilma kaebuses esineva puuduse

kõrvaldamiseta menetleda.

9. HKMS § 104 lg 1 esimese lause järgi kaebuse esitamisel halduskohtule tasutakse riigilõiv seaduse

kohaselt. Riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 2 kohaselt halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte

alla 15 euro ja mitte üle 750 euro.

Kaebaja taotleb 1000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist Tartu Vanglalt. Sellest tulenevalt on

kaebuselt tasutav riigilõiv 30 eurot.

10. Kaebaja on esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt

võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu

tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei

suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes

osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on

ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev

võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega

ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

HKMS § 112 lg 1 p 1 seab füüsilisele isikule menetlusabi andmisele piirangud sätestades, et

füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja

kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustusmaksed ja

seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud

eluasemele ja transpordile.

11. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt kaebaja sissetulekud menetlusabi taotluse

esitamisele eelneval neljal kuul kokku olid 97 eurot 33 senti. HKMS §-s 112 lg 1 p 1 nimetatud

väljaminekuid, mida võiks sissetulekutest maha arvata on olnud summas 76 eurot 78 senti. HKMS §

112 lg 1 p 1 sätestatut arvestades on A. Minini kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 10 eurot 28

senti ((97,33-76,78)/4x2). Seega tuleb kaebajat pidada käesolevas asjas maksejõuetuks.

12. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale käesolevas haldusasjas menetlusabi andmine hoolimata tema

maksejõuetusest põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed.

Kohtupraktikast tuleneb, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise

põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja

olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute

kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada,

et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse eesmärk

ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta

kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks (vt RKHKm 3-3-1-40-07, p 11).

13. Kaebaja soovib käesolevas asjas mittevaralise kahju hüvitist seetõttu, et tema poolt vanglale 14.

jaanuaril 2014 esitatud 10 taotlust kahju hüvitamiseks on jäetud vastuvõtmata. Riigivastutuse seaduse

§ 9 lg 1 alusel saab füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas

kaebaja 10 taotluse vastuvõtmata jätmisega kaasneda sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks RVastS

§ 9 lg 1 alusel hüvitamisele.

14. Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et kaebaja osalemist menetluses ei ole põhjust hinnata

edukaks. Tuginedes ülaltoodud järeldusele jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks

HKMS § 111 lg 1 alusel rahuldamata. Juhul kui kaebaja soovib kahju hüvitamise nõude vaatamata

kohtu hinnangule esitada, tuleb tal tasuda kaebuselt riigilõiv 30 eurot. Kohus annab kaebajale

riigilõivu tasumiseks 10 päeva käesoleva kohtumääruse kättesaamisest arvates.

Riigilõiv makstakse Rahandusministeeriumi Swedbanki kontole nr EE932200221023778606, SEB

Panga kontole nr EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti Filiaal kontole nr

EE403300333416110002 või

Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali kontole nr

EE701700017001577198. Maksekorraldusele tuleb märkida ka viitenumber 2900072770. Kaebajal

tuleb esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument.

15. Võttes arvesse, et kaebuses esinev puudus võib olla kõrvaldatav ja juhindudes HKMS § 120 lg-st

3, jätab kohus kaebuse käiguta, andes kaebajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Puudus tuleb

kõrvaldada 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Kui kaebaja ei ole määratud

tähtajaks puudust kõrvaldanud, tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale.

16. Kaebaja on kohtule 3. aprillil 2014 esitatud pöördumises taotlenud kaebetähtaja ennistamist

haldusasjas nr 3-14-176. Kohus jätab taotluse tähelepanuta, kuna kaebus haldusasjas nr 3-14-176 on

6. märtsi 2014 kohtumäärusega tagastatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova

kohtunik