1-14-1298/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-14-1298

K O H TU M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

15. mail 2014.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-1298 (13240103052) Kohtunik Mari-Liis Avikson Sekratär

Ljubov Makarenkova Tõlk Irina Galnykina Prokuröri abi Algis Sepp Kriminaalasi Taotlus psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks V S suhtes KarS § 121 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemise eest

Õigusvastase teo toimepanija V S isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, põhiharidus, emakeelvene keel, xxxx Varasem karistatus: puudub Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina

Kohtuistungi toimumise aeg

15. mail 2014.a RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 401 ja 402 lg 1, kohus määras:

KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetada V S suhtes menetlus kriminaalasjas nr 1-14-1298 (13240103052) kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

Kohaldada V S suhtes KarS § 86 lg 1 alusel psühhiaatrilist sundravi kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni.

Suunata V S (xxxxxxxxxxx) sundravile SA Viljandi Haigla psüühiaatriahaiglasse.

2(5)

V S toimetamine SA Viljandi Haigla psüühiaatriahaiglasse teha ülesandeks Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonnale.

Menetluskulud – kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 36 (kolmkümmend kuus) eurot, kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 45 (nelikümmend viis) senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 15.05.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 108 (ükssada kaheksa) eurot ja kohtupsühhiaatria ekspertiisitasu 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot - jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Õigusvastase teo asjaolud

Viru Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 16.07.2013.a KarS § 121 tunnustel, selles et V S lõi 15.07.2013.a kella 20.15 paiku aadressil xxx I L jalaga vastu vasakut puusa, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Oma tegevusega pani V S toime teise inimese löömise, st KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu seisukoht KarS § 121 sätestatud õigusvastaste teo toimepanemise osas

Objektiivsest küljest seisneb KarS § 121 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis neljas teos: tervise kahjustamine, löömine või peksmine ja valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Löömine on inimese keha järsk mehhaaniline mõjutamine, samuti on löömisena käsitatav ka järsk tõukamine.

Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist see, et V S 15.07.2013.a kella 20.15 paiku xxx maja juures kasutas vägivalda I L suhtes, nimelt lõi teda jalaga vastu vasakut puusa, mille tulemusena kannatanu tundis valu.

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimist V S poolt tõendavad kannatanu I L ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad ka teiste avaldatud tõenditega. Kannatanu I L selgitas (tl 1-5), et ta omab korterit aadressil xxx. Sama maja korteris nr X elavad V S ja V S . V S on psüühikahäire, seetõttu on tema hooldaja tema vend V S . 15.07.2013 aastal koos tütre A , sündinud xxx aastal, sõitsid Narva-Jõesuu randa, kus

3(5) olid umbes kella 20:15-ni. Pärast seda läksid koos koju aadressile xxx, et võtta talle vajalikud asjad. Olles tulnud maja juurde, nägid maja ees V S , kes istus pingi peal. Nad läksid temast mööda ja sel hetkel hüppas S üles, hakkas karjuma ja ründas I . Ta püüdis teda lüüa, kuid tal õnnestus tema juurest kõrvale astuda. Siis lõi ta temale jalaga vastu vasakut puusa, millega tekitas kannatanule tugevat füüsilist valu. Siis ta püüdis teda veel kord lüüa, kuid ta ei suutnud jalul püsida ja kukkus maha. Pärast seda, siis kui ta maast tõusis, kannatanul õnnestus ära joosta. Kannatanul ei ole varem V S mingeid konflikte olnud, tema vennaga pole samuti konflikte olnud, neil on V normaalsed suhted. Mingeid kehavigastusi ta ei saanud.

Kannatanu ütluseid kinnitab ka tunnistaja A L oma ütlustes (tl 6-8). Tunnistaja sõnade kohaselt 15.07.2013 sõitis ta ema I L Narva-Jõessu randa. Kell 20:15 paiku tulid tagasi oma korterisse aadressil xxx, kus maja ees nägid naabrit V S korterist X, kes istus pingi peal. Tal oli käes õlu või džinni metallpurk. V rääkis iseendaga ja vehkis enda ees kätega, justkui rääkis kellegagi. Tunnistaja läks ees, ema läks taga. Kui tunnistaja temast mööda läks, hüppas tormakalt pingi pealt ja tõstis ema, kes tema taga läks, peale kätt ja tahtis teda käega lüüa, aga ema tõmbus natuke tagasi ja V ei saanud teda lüüa ja kohe pärast seda lõi V jalaga emale vastu vasaku puusa piirkonda, ja kui ta tahtis veel jalaga lüüa, siis kukkus ta maha, kuna tõstis jala ja liiga kõrgele. Kui V oli maas jooksis ema maja taha, seisis tunnistaja umbes 7 sekundit, vaatas maa olnud V ja jooksis tema juurest maja teisele nurgale ja tagasi vaadates nägi, et V tõusis üles. Tema välimuselt oli näha, et ta oli ärevil, kuid tunnistaja ei tea, mille tõttu see oli. Seejärel kohtus ta emaga ja nad sõitsid bussiga Narva. Enne seda ei olnud neil mingeid konflikte V ja tema vennaga.

Kannatanu ütluseid kinnitab ka tunnistaja V S oma ütlustes (tl 9-23). Tunnistaja selgitas, et elab aadressil xxx kahetoalises korteris oma venna V S . V on xxx ja ta on arvel psühhiaatri juures xxx. 27.08.2013 aastal oli V S tunnistatud xxx Viru Maakohtu poolt ning tunnistaja V S on kohtuotsuse alusel tema hooldaja. Tunnistaja tunneb tema maja korteris nr x elavat I L ja tema tütart A L. Nende vahel on head naabrisuhted, isiklikku vaenulikkust ei ole. Sellest, et V S on tekitanud I kehavigastusi maja juures päeval 15. juulil 2013, teab ta I sõnade järgi, kes helistas talle. Tunnistaja rääkis sellest juhtumist vennaga, kuid vend ütles, et ei mäleta mitte midagi.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Kohtu seisukoht V S süü osas ja sundravi kohaldamise vajalikkuse osas

KarS § 2 lg 2 kohaselt saab isikut karistada teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 32 lg 1 teise lause kohaselt isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. KarS § 33 kohaselt isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. KarS § 34 p 1 kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses vaimuhaigusega.

07.11.2013 a määras kohtuväline menetleja V S ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi.

4(5)

Läbiviidud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 55 kohaselt S kannatab praegusel ajal ja kannatas varem, kuriteo toimepanemise ajal 15.07.2013, psüühilise haiguse paranoidse skisofreenia sügava defektiga tundeelus all. V S on olnud psühhiaatri ravil alates 1973. aastast. Inkrimineeritud kuriteo toimepaneku ajal ei olnud V S suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. Ekspertiisiaktis leitakse, et V S tuleb tunnistada süüdimatuks ning rakendada tema suhtes sundravi psühhiaatriahaiglas.

Kohus leiab, et hinnangu andmine sellele, kas V S oli teo toimepanemise ajal süüdimatus seisundis nõuab eriteadmisi. Käesolevas kriminaalasjas on nimetatud asjaolu välja selgitamiseks koostatud ekspertiisiakt, mille puhul kohus leiab, et see on kasutatav käesolevas kriminaalasjas lubatud tõendina ning kohtul ei ole alust kahelda selles sisalduvate järelduste tegelikkusele vastavuses.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et V S on õigusvastase teo toime pannud süüdimatus seisundis, sest kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.

Kuna V S ei olnud talle inkrimineeritava teo toimepanemise ajal süüdiv, sest ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtima, ei saa teda toimepandud tegude eest karistada ja kriminaalasi tuleb lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel.

KarS § 86 lg 1 sätestab, et kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik iseendale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi.

Kohus leiab, et V S vajab psühhiaatrilist sundravi, kuna tuginedes kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 55 kannatab V S paranoidse skisofreenia all.

Kohtu hinnangul on V S oma teo tõttu ühiskonnaohtlik. Nii kannatanu I L enda kui tunnistaja A L ütlustest tulenevalt lõi V S kannatanut I L jalaga vastu vasakut puusa, millega tekitas viimasele füüsilist valu. Selline käitumine näitab, et V S ei kontrolli oma tegevust ning ta ei saa aru oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida. Kohus leiab, et V S puhul ei ole välistatud, et isik jätkab (isikuvastaste) tegude toimepanemist, isiku võimalikud ründed võivad järgmisel korral olla intensiivsema iseloomuga ning kaasa tuua fataalseid tagajärgi kolmandate isikute elule või tervisele.

Kohtu arvates on antud juhul täidetud kõik sundravi kohaldamise eeldused ning seetõttu rahuldab kohus prokuröri abi taotluse ning kohaldab V S suhtes statsionaarset sundravi kuni isiku tervenemiseni või tema ohtlikkuse äralangemiseni.

5(5) Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-dele 3, 4 ja 5 on menetluskuludeks: kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 36 eurot, kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 15. mail 2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 108 eurot ja ekspertiisitasu 255 eurot

Vastavalt KrMS §-le 183 hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari-Liis Avikson Kohtunik