3-14-50766/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 16.05.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50766 Haldusasi A.B. kaebus Menetlusosalised Kaebaja — A.B. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon 1. Tagastada A.B. kaebus. 2. Määruse ärakiri saata kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

1. A.B. on Tallinna Halduskohtule esitanud kaebuse (tl 1–2; tõlge tl 15), milles palub kohtul: tuvastada Tallinna Vangla toimingute, sealhulgas tõlketeenuse mittevõimaldamine, õigusvastasus; tuvastada kaebaja suhtes diskrimineerimine keelelise kuuluvuse alusel; tuvastada kaebaja väärikuse alandamine; kohustada Tallinna Vanglat tõlkima edaspidi kaebaja kõik venekeelsed taotlused ja kaebused vastavalt seadusele; kohustada Tallinna Vanglat tegema kambrisse nr 35 adekvaatne tehisvalgustus. Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja 22.04.2014 venekeelse kaebusega Tallinna Vangla direktori poole. Vanglale esitatud kaebusele lisas kaebaja vastaval blanketil taotluse tõlketeenuse osutamiseks. 28.04.2014 vastusega nr 5-8/14/12245-2 keeldus vangla kaebaja pöördumise tõlkimisest vene keelest eesti keelde. Kaebaja märgib, et kannab karistust kambris nr 35, milles on halb valgustus. Kaebajal on aga halb silmanägemine, mistõttu ei saa kaebaja ööpäeva pimedal ajal normaalselt lugeda ega kirjutada. Vangla sisekorra eeskirja (VSkE) § 491 lõikest 1 tuleneb, et vangla saadab võõrkeeles koostatud vaided koos lisadega enne nende menetlusse võtmist tõlgile, kellega on sõlmitud vastav leping. Sama sätte lõikega 4 sätestatakse, et kui kinnipeetava vanglasisesel isikukontol puudub raha, saadab vangla tõlgile

2 kinnipeetava võõrkeeles koostatud dokumendi ning vangla tasub tõlketeenused. Keeldumisega kaebajale tõlke osutamisest eesti keelde, rikkus vangla kaebaja õigust kasutada seadusele vastavalt tõlkija teenust takistades kaebuse esitamist kohtule. Ühes kaebusega esitas kaebaja ka menetlusabi taotluse kaebuse esitamiselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, põhjendusel, et ta ei oma sissetulekut ja on täielikult maksejõuetu (tl 3, 5–9; tõlge tl 15 pöördel kuni tl 16). 2. Esmalt märgib kohus esitatud tuvastamisnõuete osas järgmist. HKMS § 45 lõikega 2 sätestatakse kaebeõiguse piirang, mille kohaselt saab kaebuse õigusvastasuse tuvastamiseks esitada vaid juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. See tähendab, et kaebajal peab olema subjektiivne avalik õigus, mida ta kaitsta soovib, ning selle kaitseks ei ole võimalik kasutada tõhusamaid vahendeid. Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada vangla toimingute, sealhulgas tõlketeenuse mittevõimaldamine, õigusvastasus. Kohus leiab, et antud juhul on kaebaja õiguste tõhusamaks vahendiks kohustamisnõue, kohustamaks vanglat osutama tõlketeenust. Seega ei ole viidatud tuvastamisnõude esitamine HKMS § 45 lõike 2 valgel lubatud. Kuna kaebaja on tõlketeenuse osutamiseks vangla kohustamiseks käesolevas kaebuses nõude esitanud, loeb kohus tuvastamisnõude kohustamisnõudega hõlmatuks. Kaebaja nõudeid tuvastada kaebaja suhtes diskrimineerimine keelelise kuuluvuse alusel ja tuvastada kaebaja väärikuse alandamine, ei pea kohus samuti lubatavateks nõueteks. Avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemise kaebuse esitamisel saab kohus tuvastada, kas konkreetsest haldusaktist või toimingust tulenevad isikule mingid konkreetsed õigused või kohustused. Nimetatud seisukohta toetab ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-70-10. Nimetatud lahendis asuti seisukohale, et isikul võib olla põhjendatud huvi saada kohtulik hinnang selle kohta, kas halduse tegevusest tekivad talle olemuselt avalik-õiguslikud õigused ja kohustused. Käesoleval juhul selliste vaidlusküsimustega tegemist ei ole, mistõttu ei ole põhjendatud ka vastavate tuvastamiskaebuste esitamine. Teoreetiliselt on kõnealused nõuded käsitletavad keelamiskaebustena (HKMS § 37 lg 2 p 3), kuid keelamiskaebuse esitamisele on seadustikus sätestatud selged piirangud. HKMS § 45 lõike 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega on keelamiskaebuse lubatavuse eeldusteks järgmised tingimused: 1) akt või toiming oleks isiku õigusi rikkuv (esineks riive); 2) õiguste rikkumist pole võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida; 3) on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole keelamiskaebuse esitamiseks täidetud teine eeldus, mille kohaselt õiguste rikkumist pole võimalik hiljem kohase kaebusega ära hoida. Kohus on seisukohal, et kaebajal on võimalus esitada kohtule kohustamiskaebus, kohustamaks vanglat rajama kambrisse nr 35 nõuetekohane tehisvalgustus või kohustamaks vanglat tõlkima kaebaja võõrkeelsed pöördumised. Märgitud kohustamisnõuded on kaebaja kohtule käsiloleva kaebusega juba ka esitanud. 3. Eeltoodu valgel ei ole esitatud tuvastamisnõuded ega ka keelamisnõuded lubatavad. HKMS § 121 lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb esitatud tuvastamisnõuetes HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada. 4. Kohustamisnõuete osas selgitab kohus kaebajale, et HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Esitatud kohustamiskaebuste lahendamise eelduseks ongi kinni peetavale isikule vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lõikega 5 ette nähtud vaidemenetlus. Kaebuse halduskohtule võib kinni peetav isik esitada alles peale vaidemenetluse läbimist, ning sedagi üksnes juhul, kui vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Sellisel juhul võib kaebuse esitada vaid ulatuses, milles kaebaja nõuet ei ole vaidemenetluse korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 1 ls 2).

3 VSkE § 491 lõigetest 1, 2, 3, 4 ja 6 tuleneb, et vangla peab saatma vangla direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale, kes põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. Kui kinnipeetaval aga puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla. Tõlkija edastab dokumendid koos eestikeelse tõlkega määratud menetlejale. Eelnevast nähtub, et vangla ei saa võõrkeelseid vaideid tagastada, vaid vanglal tuleb korraldada nende tõlkimine kas siis kinnipeetava enda või vangla arvel. Antud juhul nähtub kaebuse materjalidest, et kaebaja on esitanud Tallinna Vangla direktorile taotluse kambris nr 35 tehisvalgustuse mõõdistuste tegemiseks ja ebapiisava valgustuse korral valgustuse parandamiseks (tl 11; tõlge tl 15 pöördel). Tallinna Vangla tagastas 28.04.2014 kirjaga nr 5-8/14/12245-2 (tl 10) kaebaja võõrkeelse pöördumise Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 6 ja § 52, keeleseaduse (KeeleS) § 12 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lõike 1 alusel. Samuti nähtub võõrkeelse pöördumise tagastamisest, et tagastamisel on tuginetud muuhulgas märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 5 lg 9 punktile 5, millest tulenevalt võib vastamisest loobuda, kui märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles. Keeldumist on vangla põhjendanud muuhulgas asjaoluga, et võõrkeelne pöördumine ei ole seotud õiguskaitsemenetluse ega süüteomenetlusega ning vangla on kaebajale võimaldanud keeleõpet. Ülaltoodust nähtuvalt ei ole vangla pidanud kaebaja esitatud võõrkeelset pöördumist vaideks, vaid märgukirjaks või selgitustaotluseks. Kuivõrd kaebaja ei vaidlusta võõrkeelses pöördumises vangla haldusakte ega toiminguid ega esita ka kahjunõude taotlusi, leiab kohus, et vangla määratles õigesti kaebaja võõrkeelse pöördumise märgukirjaks või selgitustaotluseks ning vanglal ei tulnud kaebaja võõrkeelse pöördumise osas omal kulul tõlkimist korraldada. 5. Seetõttu tuleb praegusel juhul tuleb lugeda, et kaebaja ei ole kohtule esitatud kohustamisnõuete osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud ning seepärast ei ole esitatavad kohustamiskaebused antud juhul lubatavad ning need tuleb HKMS § 121 lg 1 punkti 4 alusel nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast kinni pidamata jätmise tõttu tagastada. 6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 punkti 4 ja lõike 2 punkti 1 alusel, s.o kohustamisnõuete osas kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast kinni pidamata jätmise, tuvastamisnõuete osas aga kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Et kohus kaebuse tagastab, puudub vajadus hinnata menetlusabi taotluse põhjendatust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik