1-14-3654/20 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-3654

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. mai 2014 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number

1-14-3654 (14230102004)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Kriminaalasi

T.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7 ja §

424 järgi ning S.M-i süüdistuses KarS § 199 lg

3 järgi kokkuleppemenetluses

Kohtuistungi toimumise aeg 12.05.2014

Prokurör Rita Siniväli

Süüdistatavad

1. T.H

– isikukood: XXX; Eesti kodanik; keskharidusega; elukoht: XXX(viibib vahi all Vanglas); töökoht: XXXOÜ; 4 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud Harju Maakohtu

27.10.2011 otsusega KarS § 331 järgi – 3 kuud vangistust; liitkaristus KarS § 65 lg 2 järgi 2 aastat 2 kuud ja 5 päeva vangistust (vabanes karistuse kandmiselt

10.01.2014); tõkend – vahistamine alates 15.02.2014

(kahtlustatavana oli kinni peetud 14.02.2014 ning eelnevalt oli kinni peetud ja vangistatud 09.06. - 29.08.2013, s.o 2 kuud ja 21 päeva)

Kaitsja advokaat Rein Kiviloo

2. S.M

– isikukood: XXX;

Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXX; töökoht:

XXXOÜ; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 15.04.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 8,

9 järgi vangistusega 2 aastat, millest 1 aasta 4 kuud 19 päeva jäi kanda tingimisi 2-aastase katseajaga; tõkend puudub

Kaitsja advokaat Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada T.H KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust; KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust

.

Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud vangistuse ärakandmiseni.

KarS § 68 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg: 09.06.-

29.08.2013, s.o 2 kuud 21 päeva ning kandmisele kuulub 9 (üheksa) kuud ja 9 (üheksa)

päeva vangistust algusega 14.veebruar 2014.a.

2. Süüdi tunnistada S.M KarS § 199 lg 3 järgi ja karistuseks mõista 2

(kaks) aastat ja 1(üks) kuu vangistust.

KarS 74 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui S.M 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s

1 nimetatud kontrollnõuded ja KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetava karistusega kaetuks kergem karistus, s.o. Harju Maakohtu 15.04.2013.a. otsusega mõistetud karistus 2 aastat vangistust ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 1 (üks) kuu vangistust, millest maha arvata eelmise otsusega kantud karistus – 7 kuud ja 11 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista 1(üks) aasta 5 (viis) kuud ja 19 (üheksateist) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel ei pöörata vangistust (1 aasta 5 kuud ja 19 päeva) täitmisele, kui

S.M

3 (kolme)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja KarS § 75 lg 2p 2 ja 8 alusel kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest

.

3. VÕS § 127 lg 4, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista õigusvastaselt tekitatud kahjude katteks:

3.1. T.H-lt - AS Sanserv kasuks (arveldusarve nr XXXXXXXXXX SEB pangas) (üks tuhat ükssada seitsekümmend kuus eurot 43 senti) ning 1176,43 eurot

- kasuks (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXX Swedbank pangas) Adven Eesti AS 310,72 eurot (kolmsada kümme eurot 72 senti);

3.2. S.M-ilt - Elme Trans OÜ kasuks (arveldusarve nr XXXXXXXXX Swedbank pangas) (kakskümmend kaheksa tuhat kuussada kaks) ;

28 602 eurot

4. Välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse

:

4.1. T.H-lt eurot, määratud kaitsjale makstud tasu (kakssada seitsekümmend) kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu (üks) euro ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (viissada kolmkümmend kaks eurot 50 senti). 532,50 eurot

4.2. S.M-ilt

määratud kaitsjale makstud tasu (kakssada viiskümmend kaks) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel ohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult

12 kuu jooksul võrdsetes osades

alates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas või arvele

EE932200221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-14-3654 ja süüdimõistetu nimi.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju

Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUSED T.H süüdistatakse selles, et tema, olles varem vargusi toimepannud isikuks, taas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 09.06.2013 kella 23:25 paiku isikute grupis koos Raido Rosenthali, Rauno X ja Vassili Slübergiga, R. Rosenthali ettepanekul ja juhtimisel, püüdsid ära võtta s Kassi 9/13 territooriumil seisnud AS-le Nordea Finance

Estonia’le kuuluvat ja AS Sanserv vastutavas kasutuses olnud ekskavaatorit Komatsu

WB97S-5, r/nr XXX, VIN: XXX, väärtusega 42 000 eurot, millel S.M lõhkus juhtpaneeli, kuid tal ei õnnestunud ekskavaatorit käivitada ning seejärel võtsid ära samal territooriumil seisnud Baltem AS-le kuuluva ja Sanserv AS kasutuses olnud ekskavaatori Komatsu WB93S-5E0, r/nr XXX, VIN: XXX, väärtusega 88 800 eurot.

Kuna väravad olid lukustatud, siis sõitis V. Slüberg ekskavaatoriga territooriumilt lahkumiseks maha Kassi 15 taga metallaia ühe paneeli, mistõttu said kannatada ka mõlemal pool kõrval olevad paneelid ning nendevahelised tugipostid. S.M sõitis Kassi tänavalt Kadaka teele ja keeras Tähetorni tänava suunas, et viia ekskavaator eelnevalt Rosenthaliga kokkulepitud kohta Tähetorni metsas. T.H, kes oli V.Slübergi sündmuskohale toonud sõiduautoga Mercedes Benz E290 (reg nr XXX), ootas teda varguse ajal parkimisplatsi juures ja seejärel sõitis tema poolt varastatud traktorile järgi.

Kuna vargust märkas Kassi tn 15 asuva firma töötaja, helistas ta politseisse ja V.Slüberg ning

T.H peeti kinni Kadaka tee ja Trummi tn ristmiku juures, kusjuures tuvastati, et mõlemad olid alkoholijoobes. Ekskavaator tagastati kannatanule. Slüberg ja T.H tunnistasid vargust. Seega pani T.H taas isikute grupis korduvalt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kus teo objektiks oli vara suures ulatuses, mis on kvalifitseeritav kuriteona järgi. KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7

Samuti süüdistatakse T.H selles, et tema, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust,

09.06.2013 kella 23:00-23:37 paiku juhtis s, sealhulgas Kadaka pst 155 juures liikudes

Tähetorni tänava suunas, mootorsõidukit Mercedes Benz E290, reg nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,94mg/l kohta laiendmääramatusega ±0.09mg/l kohta, lõplik lugem 0,85mg/l kohta), millega rikkus liiklusseaduse § 69 nõudeid - juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. T.H tunnistas süüd ja avaldas, et enne mootorsõiduki juhtimist jõi 5-6 õlut ja tarbis eelneval nädalal alkoholi.

Samuti T.H, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 13.02.2014 kella 23:29 paiku s Pärnu mnt 542 suunaga Pärnu mnt 546 mootorsõidukit Chrysler PT Cruiser, reg nr

XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,85mg/l kohta laiendmääramatusega ±0.07mg/l kohta, lõplik lugem 0,78mg/l kohta, millega rikkus liiklusseaduse § 69 nõudeid. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides). Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. T.H tunnistas süüd ja avaldas, et enne mootorsõiduki juhtimist 13.02.2014 kella 16:00-22:00 oli tema ära joonud 5 pudelit õlut. T.H on varem korduvalt karistatud KarS § 424 järgi ja LS § 17-19 järgi, seega on tema kuriteo toime pannud süstemaatiliselt.

Seega mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani T.H toime järgi KarS § 424 kvalifitseeritavad kuriteod.

S.M-i (sünd. XXX) süüdistatakse selles, et tema kuulus koos Raido Rosenthali ja tuvastamata isikutega alates 02.08.2012 vähemalt kolmest isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud süstemaatiliselt suures ulatuses rasketehnika - traktorite varguste toimepanemisele, s.o KarS § 199 lg 2 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele, kusjuures tema oli antud kuritegelikus ühenduses isikuks, kelle ülesandeks oli rasketehnika varastamine, sündmuskohalt minema toimetamine, kuna vaid tema oskas traktoreid käivitada ja nendelt eemaldada GPS seadmeid. Nimelt tema, olles varem vargusi süstemaatiliselt toime pannud isikuks, taas korduvalt võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil, Raido Rosenthali ettepanekul ja juhtimisel 02.08.2012 õhtul koos Ero Süvaojaga võtsid ära Harjumaal Saku vallas Saku alevikus Nurme

28 asuvas avatud parklas seisnud OÜ-le Elme Trans kuuluva ja OÜ Sinear kasutuses oleva laadur-ekskavaatori JCB 4CX-4WS, r/nr XXX, VIN: XXX, väärtusega 28 602 eurot, mille toimetasid Saku alevikust Laagri alevikku XXXlähedale Pääsküla jõe äärde, sealt augustis 2012 XXX talu juurde. Seega pani S.M alaealise isikuna, kes on varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud, taas organiseeritud isikute grupis toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav kuriteona järgi. KarS § 199 lg 3

Sõlmitud kokkulepped ning kohtuliku arutamise järeldused

Süüdistatava T.H , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus T.H süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 4, 6 ja 7 järgi ning tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega; KarS § 424 järgi 1-aastase vangistusega. KarS § 64 lg

1 alusel, lugeda kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, taotleb prokurör liitkaristuseks 1 aasta vangistust, mille hulka arvata ka eelvangistusaeg. Hüvitada tuleb tsiviilhagid summades 1 176,43 eurot ja 310,72 eurot.

Süüdistatava S.M-i , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör S.M-i süüditunnistamist KarS § 199 lg 3 järgi vangistusega 2 aastat 1 kuu tingimisi 3-aastase katseajaga. Selle karistusega KarS § 64 lg 1 ja 65 lg 1 lugeda kaetuks eelmise otsusega mõistetud karistus (2 aastat vangistust) ning maha arvata eelmise otsusega ärakantud karistus 7 kuud ja 11 päeva vangistust. Liitkaristuseks jääb 1 aasta 5 kuud ja 19 päeva vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga. Ta on kohustatud täitma kontrollnõudeid ja kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, osaleda sotsiaalprogrammis. Hüvitamisele kuulub tsiviilhagi summas 28 602 eurot.

Kohtuistungil süüdistatavad kahetsesid toimepandut ning kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad nendega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid kohtul kokkulepped otsusega kinnitada.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanute esindajad on andnud nõusolekud kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning oma õigustest on nad teadlikud.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning T.H ja S.M tuleb süüdi tunnistada ja neid karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Välja mõista kokkulepetes näidatud tsiviilhagid. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjatele makstav tasu, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ning nimetatud summa tuleb T.H-lt välja mõista. S.M-ilt sundraha välja ei mõisteta, kuivõrd temale etteheidetav süütegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust.

Arvestades süüdistatavate varalist seisundit ja süüdistatavate resotsialiseerumise väljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o

12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest võrdsetes osades. Kohene ja kõigi menetluskude tasumine käib neile ilmselt üle jõu.

Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg

1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik