Legislator Case Law & Legislation
2-14-7246/10 AI generated

2-14-7246/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

Case Number 2-14-7246/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

mai xxxx.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-14-7246 Tsiviilasi M. hagi M. M. elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. M. - isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxx-xxx xxxxx Seaduslik esindaja: D. K. xxxxxxxxxxxxx xxxxx-xxx xxxxx; epost: Kostja: M. M. xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx; e-post: Kirjalik menetlus

Legislator headnote

AI generated

2-14-7246/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas: Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna hageja on hagiavalduses (tl 2) ja kostja vastuses hagile (tl 9) nõustunud kirjaliku menetlusega. Kuna kostja on elatise nõude sisuliselt õigeks võtnud ning käesolevas menetluses ei menetle kohus lapsega suhtlemise korra määramist, teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Tulenevalt TsMS § 444 lg 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

16. mai xxxx.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-14-7246 Tsiviilasi

M. M. hagi M. M. elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. M. - isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxx-xxx xxxxx Seaduslik esindaja: D. K. xxxxxxxxxxxxx xxxxx-xxx xxxxx; epost: Kostja: M. M. xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx; e-post: Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista M. M. M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks alates xx. xxxxxxxxxxx xxxx kuni xxxxxxxxxx.a (kaasa arvatud) ühekordse summana 606 (kuussada kuus) eurot 67 senti.

3. Välja mõista M. M. 17. maist xxxx elatis M. M. kasuks igakuiselt 200 (kakssada) eurot kuni M. M. täisealiseks saamiseni või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja D. K. EE822200221029976813 Swedbank, selgitusega „Elatusraha“.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 16. mail 2013.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on M. M. D. K. .xxxxxxxx M. M. vanemad. Kostja on keeldunud elatise maksmisest seoses vanemate erimeelsustega lapsega suhtlemise korra osas. Seetõttu on lapsega koos elav vanem D. K. kohtu poole elatise väljamõistmise nõudega.

Kostja seisukohad

Kostja oma vastuses hagile (tl.9) tunnistab hagi osaliselt õigeks ja on nõus hagejale tasuma

200 eurot kuus elatist tingimusel, et saab last viia ka oma elukohta.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna hageja on hagiavalduses (tl 2) ja kostja vastuses hagile (tl 9) nõustunud kirjaliku menetlusega. Kuna kostja on elatise nõude sisuliselt õigeks võtnud ning käesolevas menetluses ei menetle kohus lapsega suhtlemise korra määramist, teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Tulenevalt TsMS § 444 lg 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 108. Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p. 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21- aastaseks saamiseni. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 alusel on töötasu alammäär xxxx. aastal 355 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu nõude elatise saamiseks summas 200 eurot kuus alates xx.02.xxxx. Kuna kostja on hagi elatise tasumise kohustuse ja ulatuse osas õigeks võtnud, siis kuulub hagi rahuldamisele ja elatis summas 200 eurot kuus tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Juhul kui kostja on tasunud kohtumenetluse ajal hagejale elatist, tuleb lugeda kohtuotsus tasutud summa ulatuses täidetuks. Vastavalt hagiavaldusele tuleb igakuine elatis kanda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Elatise maksmisel tuleb silmas pidada, et tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt PKS § 101 sätestatule tuleb elatissumma ümber arvestada, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, st kui kokkulepitud elatise määr on väiksem kui seadusjärgne minimaalne elatise määr.

Menetluskulude jaotus

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu.

Epp Tombak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik