2-13-26997/45 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16. mai 2014. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-26997

Tsiviilasi

XXXhagi Korteriühistu XXX vastu 28. veebruari 2013

üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX,

e-post XXX

Kostja: Korteriühistu XXX, registrikood XXX, asukoht

XXX

Kostja seaduslik esindaja: XXX

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karl

Haavasalu, e-post karl.haavasalu@varul.ee

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 5. mail 2014, millel osalesid kostja

seaduslik esindaja XXX ja lepinguline esindaja

vandeadvokaat Karl Haavasalu

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja XXX(isikukood XXX) hagist loobumine kostja Korteriühistu

XXX (registrikood XXX) 28. veebruari 2013 üldkoosoleku otsuse, millega

otsustati, et kostja hüvitab korteriomanikele tekitatud veekahjud maksimaalselt

summas 1 500 eurot, tühisuse tuvastamise või alternatiivselt tühistamise nõudes.

2. Tühistada (tunnistada kehtetuks) kostja Korteriühistu XXX (registrikood XXX)

28. veebruari 2013 üldkoosoleku otsus, millega otsustati: „kohtukulusid hagidele

(tsv.2-09-17396, tsv.2-09-47532, tsv.2-09- 58720) käsitletakse kui sihtotstarbelist

kulu ning hüvitatakse KÜ liikmete poolt võrdselt. Mittetasunutel tasuda hiljemalt

28.03.2013a”.

3. Jätta rahuldamata hageja XXX hagi kostja Korteriühistu XXX vastu kostja

28. veebruari 2013 üldkoosoleku otsuse kinnitada majandustegevuse 2013. aasta

aastakava osas, millega kehtestati juriidilise teenuse fondi makse suuruses

0,1 eurot/m².

4. Hagi rahuldada osaliselt.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud hagi esitamisel tasutud

2-13-26997

2 (7)

riigilõiv (300 eurot). Hagi esitamisel tasutud riigilõivust jätta riigilõivuseaduse

lisa 1 teises tulbas märgitud ja hagihinnale vastavast summast (250 eurot) 50%

hageja kanda ja 50% kostja kanda. Ülejäänud osa tasutud riigilõivust (50 eurot)

jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX(hageja) esitas 29. mail 2013 e-kirja teel kohtule hagiavalduse Korteriühistu XXX

(kostja) vastu kostja liikmete 28. veebruari 2013 üldkoosoleku kolme otsuse tühisuse

tuvastamiseks või tühistamiseks.

2. Kohus võttis hagiavalduse 31. mai 2013. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas

18. juunil 2013 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu, ja hageja esitas arvamuse kostja

vastuse kohta. Hageja täpsustas kahte nõuet 15. juulil 2013 ja loobus menetluse käigus

kolmandast nõudest. Pooled esitasid eelmenetluses täiendavad seisukohad ja taotlused.

3. Kohus kuulas pooled ära 5. detsembri 2013 korraldaval istungil ning selgitas seejärel

10. märtsi 2014. aasta määrusega pooltele kohaldatavat õigust ja sellest tulenevat poolte

tõendamiskoormist, samuti määras kohtuistungi ettevalmistamiseks tähtajad.

4. Kohus arutas kohtuasja kostjaga sisuliselt 5. mai 2014 kohtuistungil. Hageja teatas vahetult

enne istungit, et ta ei saa istungil osaleda ja on jätkuvalt nõus asja läbivaatamisega kas

kirjalikus menetluses või ilma tema osavõtuta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2-13-26997

3 (7)

Hageja nõuded ja väited

5. Hageja

on

pärast

täpsustamist

esitanud

järgmised

nõuded

kostja

liikmete

28. veebruari 2013 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks:

− esimese võimalusena tühistada või teise võimalusena tuvastada, et on tühine kostja

28. veebruari 2013 üldkoosoleku otsus, millega otsustati: kohtukulusid hagidele (tsv.2-

09-17396, tsv.2-09-47532, tsv.2-09- 58720) käsitletakse kui sihtotstarbelist kulu ning

hüvitatakse KÜ liikmete poolt võrdselt. Mittetasunutel tasuda hiljemalt 28.03.2013

(hagiavalduse

resolutsiooni

p 1,

täpsustatud

sõnastuses

15. juuli 2013

menetlusdokumendi resolutsiooni p 1, edaspidi „esimene nõue”);

− tühistada osaliselt sama kuupäeva otsus kinnitada majandustegevuse 2013. aasta

aastakava osas, millega kehtestati juriidilise teenuse fondi makse suuruses 0,1 eurot/m²

(hagiavalduse

resolutsiooni

p 1,

täpsustatud

sõnastuses

15. juuli 2013

menetlusdokumendi resolutsiooni p 2, edaspidi „teine nõue”);

− esimese võimalusena tuvastada, et on tühine, või teise võimalusena tühistada sama

kuupäeva otsus, millega otsustati, et kostja hüvitab korteriomanikele tekitatud

veekahjud maksimaalselt summas 1 500 eurot (hagiavalduse resolutsiooni p 2,

edaspidi „kolmas nõue”).

6. Kolmandast nõudest hageja loobus esindaja avaldusega 5. detsembri 2013 korraldaval

istungil ja hageja 9. aprilli 2014 heakskiiduga sellele.

7. Hageja põhiväited kahe esimese nõude osas on järgmised:

− esimese nõudega vaidlustatud otsus on vastuolus seadusega, sest esiteks sellega

kohustatakse muu hulgas hagejat tasuma nende menetluskulude eest, mis on kostjalt

hageja kasuks nendevahelistes kohtuvaidlustes välja mõistetud, ja teiseks on vastav

kulu jaotatud korterite arvu järgi, mitte aga ruutmeetripõhiselt;

− esimese nõudega vaidlustatud otsus on tühine, sest koosoleku kokkukutsumise korda

on rikutud, mis täpsemalt avaldus selles, et eelnevalt ei muudetud ühistu põhikirja;

− teise nõudega vaidlustatud otsus on vastuolus seadusega, sest juriidilise teenuse fond

ei ole majandamiskulu, sellesse kogutav rahasumma on mittevajalik ja määr

ruutmeetri kohta ülemäära suur, samuti ka selle otsuse osas ei pea hageja kandma neid

kulusid, mis on seotud tema ja kostja vahelise vaidlusega.

8. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kostja vastuväited

9. Kostja vaidleb hagile vastu, tema kesksed väited kahe esimese nõude osas on järgmised:

− esimese nõudega vaidlustatud otsus on seadusega kooskõlas, sest lahendatud

tsiviilasjas välja mõistetud menetluskulud ei ole enam majandamiskulu, vaid ühistu

üldkoosolek on vaba sellise kulu üle otsustama mis tahes viisil, st vastavat kulu ei pea

enam jaotama ruutmeetrite järgi;

− lisaks näeb kostja põhikiri ette võimaluse kulude jaotamiseks muul viisil kui

ruutmeetrite järgi, mistõttu võib üldkoosolek alati otsustada kulu teistsuguse jaotuse;

− hageja ei ole tegelikult juriidilise teenuse fondi midagi tasunud ja temalt ei ole esimese

nõudega vaidlustatud otsusega jaotatud kulu tasumist ka nõutud;

− samuti ei ole esimese nõudega vaidlustatud otsus tühine, sest koosoleku

kokkukutsumise korda pole rikutud ja põhikirja eelnevaks muutmiseks puudus vajadus;

2-13-26997

4 (7)

− teise nõudega vaidlustatud otsus ei ole seadusega vastuolus, sest juriidilise teenuse

fond on majandamiskulu, mille suuruse üle korteriühistu liikmed on pädevad

aastakava vastuvõtmisel otsustama;

− ühistu liikmete moodustatud fondi suuruse üle ei ole võimalik kohtus vaielda, sest

selle määramine on ühistu liikmete kaalutlusotsus;

− juriidilise teenuse fondi suurus ei ole ebamõistlikult suur, sest kostja on tegelikult

pidanud kandma õigusabikulusid.

10. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja leiab, et kolmandast nõudest

loobumise tõttu tuleb sõltumata kahe esimese nõude lahendusest panna 1/3 menetluskuludest

igal juhul hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi saab rahuldada

osaliselt. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.

12. Kohus tutvus hageja avaldusega hagist loobumiseks ja leiab, et loobumine tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning kolmanda nõude

osas menetlus lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse

lõpetamise alus. Kuna hageja loobus vaid ühest nõudest ja kohus lahendab ülejäänud kaks

nõuet sisuliselt, siis ei määra kohus menetluskulusid kindlaks TsMS § 174¹ lg 1 järgi vaid

otsustab menetluskulude jaotuse asjas tervikuna. Juhindudes TsMS § 444 lg-st 1 esitab kohus

otsuse kirjeldava osa lihtsustatult jättes kajastamata poolte väiteid seoses kolmanda nõudega.

13. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

− kostja on Tallinnas aadressil XXX asuva elamu (edaspidi „elamu”) haldamiseks

moodustatud korteriühistu ja hageja on korteriomanikuna selle liige;

− kostja liikmete 4. aprilli 2012 üldkoosolek otsustas muu hulgas juriidilise teenuse

fondi moodustamise (I kd tlk 201–207);

− 28. veebruariks 2013 kutsuti kokku kostja liikmete üldkoosolek (I kd tlk 27, 35), mis

ka toimus ja millel võeti muu hulgas vastu hageja nõuetega vaidlustatud otsused (I kd

tlk 28–34, 36, 99–116);

− otsuses nimetatud tsiviilasjades nr 2-09-17396, 2-09-47532 ja 2-09- 58720 osalesid nii

hageja kui ka kostja ja kohus jättis neis menetluskulud kostja kanda;

− poolte vahel on varem olnud vaidlused tsiviilasjades nr 2-12-15324 (I kd tlk 37–43), 2-

09-17396 (I kd tlk 117–120, 2-09-47532 (I kd tlk 121–123), 2-09-58720 (I kd tlk 124–

127), 2-11-2216 (I kd tlk 128–135), 2-11-32503 (I kd tlk 136–144), milles kostja

kanda jäänud kulud on kostja hagejale hüvitanud (I kd tlk 145, II kd tlk 9);

− hageja ei tasu elamu haldaja arveid tervikuna, st tasumata on osa arvetel märgitud

summadest ja see tasumata summa on suurem või vähemalt võrdne juriidilise teenuste

fondi kogumisel hagejale langeva osaga (I kd tlk 44–46 ja 198–200, II kd tlk 88–89).

14. Hageja esimese nõude esimese alternatiivi (kohtukulude tasumise kohustuse jaotamise

otsuse tühistamine) õiguslik alus on korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3, mis sätestab, et

korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks

pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

Materiaalõiguslikult on korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse

tühistamist oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega (Riigikohtu

27. märtsi 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12 kolmas lõik).

2-13-26997

5 (7)

15. KÜS § 15¹ lg 1 kohaselt on majandamiskulud KÜS tähenduses korteriühistu vajalikud

kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa

hoolduseks ja remondiks, samuti tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja

ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu

põhikirjas ei sätestata teisiti. Järelikult on kulud, mis tekivad korteriühistu tegevuse tõttu

ühistu ja liikmete vahelises kohtuvaidluses õigusabi teenuse kasutamise tõttu, korteriühistu

makstav tasu elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest ja neid kulusid saab

lugeda majandamiskuludeks KÜS § 15¹ lg 1 mõttes (Riigikohtu 6. novembri 2013. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-89-13, p 11 esimene lõik). Korteriühistu nõue liikme vastu on välistatud,

kui ühistu nõuab liikmelt selliste menetluskulude hüvitamist, mida liige peaks kohtuvaidluste

kaotamise korral ühistule nagunii hüvitama või mis jääksid ühistu kanda, kui liige

kohtuvaidluse võidab. Selline õigusabikulude nõudmine majandamiskulude raames oleks

vastuolus korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-tega 1 ja 2 (ibid p 14). Kuna esimese nõudega

vaidlustatud otsusega kohustatakse muu hulgas hagejat tasuma teiste korteriomanikega

võrdset osa hageja ja kostja vahel peetud kohtuvaidluse kuludest, siis on selline otsus

vastuolus KOS § 13 lg-tega 1 ja 2.

16. Hageja toob täiendavalt esile, et vaidlusaluse otsuse ebaseaduslikkus avaldub kulude

jaotamises korteriomanike arvu, mitte aga eluruumi üldpinna ruutmeetrite järgi. KÜS § 15¹

lg-s 1 sätestatust erinevaid aluseid majandamiskulude jagamiseks korteriühistu liikmete vahel

võib kehtestada ainult põhikirjas (vt nt Riigikohtu 16. juuni 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-53-10, p 15 esimene lõik). Kostja viitab põhikirja (I kd tlk 81–82) p-le 6 ja leiab, et

sellega on antud üldkoosolekule pädevus otsustada ka ruutmeetripõhisest jaotusest erinev

kulude kandmise kord. Kuna KÜS § 15¹ lg 1 võimaldab korteriühistu põhikirjaga

pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda, peab selleks, et jagada majandamiskulud

korteriomanike vahel võrdselt, olema korteriühistu põhikirjas endas konkreetselt sätestatud,

missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Korteriühistu liikme

korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise aluste ja korra

kehtestamist põhikirjas rõhutab ka KÜS § 4 lg 2 (Riigikohtu 25. mai 2011. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11, p 11 kolmas ja neljas lõik). Kostja viidatud põhikirja p 6 ei sisalda

seda, missugused konkreetsed kulutused tuleb jagada korteriomanike vahel võrdselt. Kuna

esimese nõudega vaidlustatud otsusega jaotatakse teatav osa majandamiskuludest (juriidilise

teenuse fond) teisiti kui ruutmeetripõhiselt, aga konkreetselt selle kulu osas ei ole kostja

põhikirjas niisugust jaotust ette nähtud, siis on otsus vastuolus KÜS § 15¹ lg-ga 1.

17. Kohus tuvastas eelnevas, et esimese nõudega vaidlustatud otsus on vastuolus KOS § 13

lg-tega 1 ja 2 ning KÜS § 15¹ lg-ga 1. Järelikult on kõnealune otsus ebaseaduslik ja tuleb

KÜS § 13 lg 3 alusel tühistada (ehk tunnistada kehtetuks).

18. Kuna kohus rahuldab hageja esimese nõude esimese alternatiivi, siis ei oleks TsMS § 442

lg 8 viimase lause tõttu vaja sama nõude teist alternatiivi käsitleda. Samas on Riigikohus

sedastanud, et tühist otsust ei saa tühistada (30. jaanuari 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-187-12, p 14 kolmas lõik) ja kohus peab kontrollima tehingu tühisuse aluseid ka omal

algatusel (30. oktoobri 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24 teine lõik ning

selles viidatud 25. veebruari 2009. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19, ja 8. mai

2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14). Juriidilise isiku organi otsus on tehing

(Riigikohtu 1. märtsi 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12 teine lõik). KÜS § 1

lg 2 kaudu kohalduva mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24¹ lg 1 alusel on

üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses

sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku

kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu

avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine

2-13-26997

6 (7)

ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja nimetab tühisuse alusena koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumist, mis täpsemalt avaldus selles, et eelnevalt ei muudetud

ühistu põhikirja. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra näeb ka korteriühistu puhul ette MTÜS

§ 20. Kohtu hinnangul ei seondu hageja esile toodud tühisuse faktiline alus koosoleku

kokkukutsumise korraga ja kohus ei tähelda ka teisi kõnealuse otsuse tühisuse aluseid.

Seetõttu ei tuvasta kohus, et esimese nõudega vaidlustatud otsus oleks tühine.

19. Hageja teise nõude (majandustegevuse aastakava otsuse osaline tühistamine) õiguslik alus

on sarnaselt esimese nõude esimese alternatiiviga KÜS § 13 lg 3. Hageja toob

ebaseaduslikkusena täpsemalt esile järgmist:

− vastuolu KÜS § 15 lg 1 p-ga 2, sest nn juriidilise teenuse fond ei ole majandamiskulu;

− vastuolu KOS § 13 lg-tega 1 ja 2, sest see ei ole vajalik kulu;

− hageja ei pea kandma neid kulusid, mis on seotud tema ja kostja vahelise vaidlusega,

(st sisuliselt samad väited nagu esimese nõude puhul) ning

− juriidilise teenuse fondi maksu suurus ei ole põhjendatud ja on ülemäära suur.

20. KÜS § 15 lg 1 p 1 järgi sisaldab korteriühistu majandustegevuse aastakava muu hulgas

korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning p 2

järgi liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. Kohus leidis eespool p-s 15,

et korteriühistu õigusabikulud saab lugeda majandamiskulude hulka. Mõlema poole väidetest

nähtub, et kostjal tuleb pidada sagedasi kohtuvaidlusi, mille seondumine kuludega on

üldteada. Kui korteriühistu liikmed otsustavad teatavaks otstarbeks raha kogumise (fondi

moodustamise), siis saab selle arvelt tehtava kulutuse vajalikkuse üle lõplikult otsustada alles

fondi kasutamisel, mitte aga kogumisel. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas kostja

on seni pidanud kandma muid õigusabikulusid peale hagejaga vaidlemise. Elamu haldamiseks

teatavate teenuste ostmiseks sõlmitud leping (I kd tlk 83–86) ei välista selles nimetamata

teenuste tellimise ja selleks ühistu liikmetelt raha kogumise vajadust. Hageja ei ole tõendanud,

et juriidiliste teenuste fond oleks suunatud üksnes temaga peetavate kohtuvaidluste

rahastamiseks. Pigem on see üldisema eesmärgiga sihtkulutus KÜS § 15 lg 1 p 2 tähenduses.

Kui majandamiskulul on mitu eesmärki, siis ei tarvitse olla sellise kulu jaoks ühistu liikmetelt

ette raha kogumine vastuolus seadusega ka ühe konkreetse eesmärgi hõlmatuse korral

üldisemaga. Iseenesest on võimalik, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse täitmine võib

erandlikel asjaoludel olla korteriomaniku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu võib

viimane sel põhjusel otsuse täitmisest keelduda (vt Riigikohtu 12. veebruari 2014. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-163-13, p 14, ja selles viidatud 13. veebruari 2012. aasta otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-116-11, p 24). Elamu haldusteenuse osutaja arvetest (II kd tlk 12 ja 99–100) nähtub,

et juriidilise teenuse fond on summaliselt arvel eraldi märgitud. Järelikult saab korteriomanik,

kes leiab, et tal puudub sellesse fondi maksete tegemise kohustus (nt temaga peetud

kohtuvaidluse tõttu), mõistliku vaevaga arvata tasutavast summast maha fondi arvestatud

summa. Vaidlustamata asjaolust hageja võlgnevuse jäägi ja kujunemise kohta nähtub, et

hageja on sisuliselt sel viisil toiminud. Kohus leiab, et olukorras, kus ühistu liikmel võib

esineda alus teatava majandamiskulu tasumisest keeldumiseks (nt temaga peetud vaidluse

õigusabikulud), ei saa ta samal alusel nõuda kogu vastava otsuse tühistamist.

21. Lõpuks vaidlevad pooled selle üle, kas kogutav summa 0,1 eurot/m² kuus on ülemäära

suur või kohane. Kostja tõi esile, et fondi koguneb ca 3 000 eurot aastas ja hageja nõustus

selle asjaoluga. Lisaks märgib kostja, et fondi tehtava sissemakse suurus otsustati juba

4. aprilli 2012 koosolekul. Kohus leidis 10. märtsi 2014. aasta määruse p-s 11, et hageja

täiendav väide viidatud koosoleku otsuse tühisusest on esitatud hilinemisega ja sellele

asjaolule ei saa hageja käesolevas vaidluses tugineda. Siiski ei tarvitse fondi kogutava

sissemakse suurus jääda ajas muutumatuks, mida sisuliselt kajastab ka hageja teise nõudega

2-13-26997

7 (7)

vaidlustatud otsustuse sõnastus. Kohus ei nõustu kostjaga, et korteriühistu liikmete otsus

teatavaks sihtotstarbeks kogutava rahasumma suuruse ja määra üle on selline liikmete

kaalutlusotsus, mis üldse ei allu kohtulikule kontrollile. KÜS § 15¹ lg 1 kohaselt on

majandamiskuludeks üksnes vajalikud kulud. Kui ühistu liikmed otsustavad majandamis-

kuluks kas otstarbe või summa poolest ilmselt mittevajaliku rahasumma kogumise, siis saab

ühistu liige sellise otsuse KÜS § 13 lg 3 alusel vaidlustada. Siiski on kohtulik kontroll mõneti

piiratud seetõttu, et konkreetse summa kui kulu vajalikkuse üle saab otsustada vastava kulu

kandmise osas (vt eespool p 20). Eelneva põhjal leiab kohus, et fondina kogutava makse

puhul saab kohus kontrollida, kas vastavat liiki kuluks teatava rahasumma kogumine on

vajalik ja ega kogutav summa ei ole ilmselgelt ülemäära suur. Kohus on juba hinnanud, et

juriidilise teenuse kulu on vajalik korteriühistu majandamiskulu. Seega on vaja täiendavalt

kontrollida hageja väidet 2013. aastal kogutava summa ilmse ülemäärase suuruse kohta.

22. Kohtu hinnangul ei anna hageja esitatud õigusabiteenuse arve ja spetsifikatsioon (II kd

tlk 10–11) alust lugeda kostja tellitavaid teenuseid ilmselgelt ebavajalikeks või ebamõistlikult

kulukateks. Arvest ja selle lisast, samuti aga kliendilepingust (II kd tlk 36–40) nähtuvalt tellib

kostja õigusabiteenust advokaadibüroost tavapärase tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub

käibemaks. Kostja liikmete kogutava juriidilise teenuse fondi summa eest saab kostja tellida

25 tundi ( = 3000 : 120) õigusabiteenust aastas. Selline õigusabiteenuse maht on 44 korteriga

elamu (I kd tlk 99) puhul mõistlikult võimalik ja seda ei saa pidada ilmselgelt ebavajalikuks.

Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusaluse aastakava perioodil ei ole põhjendatud nii suures

summas fondi kogumine. Kostja 4. aprilli 2012 üldkoosoleku otsuse kohaselt arvatakse

juriidilise teenuse fondi jääk, mida ei ole vaja kasutada, remondifondiks. Kuigi see ei tarvitse

anda õigustust jätkuvalt liiga suure juriidilise teenuse fondi kogumiseks, siis ei ole käesolevas

asjas vaidluse all ühistu liikmete vastav otsustus ja hageja ei ole juriidilise teenuse fondi jäägi

remondifondi edasikandmist ka selgesõnaliselt vaidlustanud. Seega ei tuvasta kohus, et

juriidilise teenuse fondi 2013. aastal koguda otsustatud summa 0,1 eurot/m² kuus oleks

ülemäära suur. Kokkuvõttes ei tuvasta kohus ühegi aluse esinemist, mis hageja tõi esile teise

nõudega vaidlustatud otsuse võimaliku ebaseaduslikuna, ja teine nõue jääb rahuldamata.

23. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata elamu katuse

remonti käsitlevad tõendid (I kd tlk 146–163), sest neist ei nähtu otsusega sisuliselt

lahendatavate nõuetega seonduvad asjaolud, ja kostja väidetavaid muid õigusabikulusid

käsitlevad tõendid (II kd tlk 20, 28–35), sest kohus leidis eespool p-s 20, et kõnealune asjaolu

ei oma asja lahendamisel tähtsust.

24. Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 1¹ ja lg 4 p 8 alusel 3 500 eurot.

25. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud valdavas osas TsMS § 163

lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus leiab, et hageja loobumine kolmandast nõudest ei anna

käesoleva juhtumi asjaoludel alust jagada kulusid teisiti. Siiski ei ole põhjendatud jätta

riigilõivu kulu tervikuna hageja kanda, vaid selle jaotab kohus järgmiselt. Hageja tasus hagi

esitamisel riigilõivu summas 300 eurot. See on riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 3 järgi

lõivumäär TsMS § 132 lg-s 4 nimetaud hagilt, mis esitatakse teisiti kui veebilehe

www.e-toimik.ee kaudu. Kohus kahtleb, kas RLS § 57 lg 3 on sellisena põhiseaduspärane,

aga viidatud sättest ei sõltu TsMS § 162 lg 5 tõttu menetluskulude jaotuse lahendamine, sest

e-toimiku kaudu hagi esitamiseks ette nähtud soodusmäära ületav lõiv (50 eurot) tuleb jätta

hageja kanda. Vajaliku riigilõivu summa (250 eurot) jaotab kohus poolte vahel võrdselt.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik