3-14-50822/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 15.05.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50822

Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksuja Tolliameti 15.05.2014 taotlus ning anda Maksuja Tolliametile luba esitada taotlus Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) hüpoteegi seadmiseks AS APL Production (registrikood 10040070) omandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga 4715201, asukohaga Valdeku 107b, Tallinn, summas 22 972,73 eurot.

2. Maksuja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest kohut viivitamata teavitada.

3. Sekretäril toimetada määrus kätte Maksuja Tolliametile ning pärast Maksuja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetada määrus kätte ka AS-le APL Production.

Edasikaebamise kord Käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale, kuid määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule Tallinna halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS §

204 lg-d 1 ja 2, § 265 lg-d 3 ja 5).

ASJAOLUD JA TAOTLUSE ESITAJA SEISUKOHAD

1. 15.05.2014 sai Tallinna halduskohus Maksuja Tolliameti (edaspidi MTA) taotluse loa saamiseks Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) hüpoteegi seadmiseks AS APL Production (registrikood 10040070) omandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga 4715201, asukohaga Valdeku 107b, Tallinn, summas 22 972,73 eurot. Taotluse esitamise aluseks on maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 136¹ lg 1, mille kohaselt kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvad järgmised asjaolud ja MTA seisukohad:

2. MTA kontrollib AS APL Production detsembrikuu 2013 käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude õigsuses veendumiseks detsembrikuu 2013 käibedeklaratsioonis deklareeritud käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise õigsust. 23.01.2014 teatega nr 12.2-3/21516-1 alustas MTA detsembrikuu 2013 enammakstud käibemaksu tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetlust ning 13.02.2014 korraldusega nr 12.2-3/21516-2 teavitas MTA AS APL Production, et detsembrikuu 2013 tagastusnõude õigsuse veendumiseks kontrollitakse detsembrikuu 2013 käibedeklaratsioonides deklareeritud käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise õigsust.

MTA 14.02.2014 otsusega nr 12.2- 3/21516-3, 14.03.2014 otsusega nr 12.2-3/21516-7 ja 15.04.2014 otsusega nr 12.2-3/21516-13 on maksuhaldur pikendanud 2013 detsembrikuu tagastusnõude täitmise tähtaega 30 päeva kaupa kuni 20.05.2014. Seega on maksuhaldur ära kasutanud käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 34 lg-s 2 nimetatud tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise võimalused ning detsembrikuu 2013 tagastusnõue kuulub 20.05.2014 vabastamisele äriühingu ettemaksukontole. AS APL Production suhtes jätkub detsembrikuu 2013 käibedeklaratsioonides deklareeritud käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise õigsuse kontroll.

AS APL Production poolt 20.01.2014 esitatud detsembrikuu 2013 käibedeklaratsiooni kontrollimisel selgus, et äriühing on nimetatud perioodil kajastanud enda sisendkäibemaksu arvestuses SSGPINVEST GROUP OÜ (registrikood 11299999) nimel 06.12.2013 väljastatud ostuarvet nr 119-SSGP-06.12 summas 36 887,10 eurot, millele lisandus käibemaks summas 7377,42 eurot. AS APL Production tasus nimetatud arve eest ülekandega SSGPINVEST GROUP OÜ pangakontole. AS APL Production poolt maksuhaldurile antud suuliste seletuste ning esitatud dokumentide kohaselt alates 2013 maikuust teostas AS APL Production aadressil Keemia 2c-1, Kohtla- Järve asuva mahutipargi rekonstrueerimist.

Tegemist on APL Production AS-i ja OÜ Moris Systems (registrikood 10857090) vahel sõlmitud alltöövõtulepingu nr 01/13 raames teostatavate töödega. Nimetatud alltöövõtulepingu kohaselt kohustub AS APL Production rajama kuus mahutit (V 950 m3) bensiini ladustamiseks. AS APL Production poolt maksuhaldurile antud suuliste seletuste kohaselt kajastab veebileht www.apl.ee kogu äriühingu tegevust. Nimetatud veebilehelt nähtub, et AS APL Production on metallkonstruktsioonide ja –seadmete tootja. AS APL Production toodangut kasutatakse erinevatel tootmisaladel, ärija tootmishoonete ehitamisel ning nende välisviimistluses, naftaterminalide, torustike ja hüdrotehniliste ehitiste juures, energeetikas ja biotehnoloogiatööstuses.

AS APL Production seletuste kohaselt teostas SSGPINVEST GROUP OÜ AS-ile APL Production metalldetailide valmistamise teenust rajatava mahutipargi tarbeks APL Production AS-i ja SSGPINVEST GROUP OÜ vahel 14.10.2013 sõlmitud alltöövõtulepingu nr 13060/5 raames. SSGPINVEST GROUP OÜ arve nr 119-SSGP-06.12 selgitusse oli märgitud „metallkonstruktsioonide valmistamine objektil Keemia 2c-1,30328 Kohtla-Järve vastavalt aktile 1, 06.12.2013“. 06.12.2013 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1 kohaselt anti üle ja võeti vastu SSGPINVEST GROUP OÜ poolt perioodil 15.10.–06.12.2013 teostatud metalldetailide valmistamise tööd.

AS APL Production juhatuse liige Dmitri Kljutšnikov ei osanud vastata maksuhalduri üksikasjalikele küsimustele, mis puudutasid APL Production AS-i ja SSGPINVEST GROUP OÜ vahelist tehingut, kuna nimetatud tehinguga tegelesid AS-i APL Production töötajad J. T. (mahutipargi ehitamise projektijuht) ning M. B. (mahutipargi ehitamise projekti töödejuht, vahetult objektil Keemia 2c -1, Kohtla-Järve viibiv isik). Projektijuhi J. T. seletustel on tema esindanud AS APL Production SSGPINVEST GROUP OÜ-ga toimunud tehingus. Tema sõnul SSGPINVEST GROUP OÜ juhatuse liige Sergei Smirnov võttis temaga ise ühendust, pakkudes enda metalldetailide valmistamise teenuseid.

Enne tehinguni jõudmist pidas J. T. väidetavalt nõu enda tuttavatega (AS-ga APL Production samas valdkonnas tegutsevate inimestega), eemärgiga uurida, kas SSGPINVEST GROUP OÜ-ga saab koostööd teha või mitte. J. T. sõnul keegi tema tuttavatest ütles, et SSGPINVEST GROUP OÜ-ga saab koostööd teha ning et nimetatud äriühing on võimeline teostama metalldetailide valmistamise teenust (J.T. ei mäletanud, kes tuttavatest soovitas SSGPINVEST GROUP OÜ-d). Samuti uuris J. T. SSGPINVEST GROUP OÜ tausta (maksuvõlgnevust) avalikest teabeallikatest ning midagi kahtlast ei avastanud.

J. T. suuliste seletuste kohaselt osales AS APL Production OÜ Moris Systems poolt 2013 aasta algusel väljakuulutatud mahutipargi ehitamise konkursil, milles osalemiseks esitati 01.02.2013 AS APL Production poolt OÜ-le Moris Systems hinnapakkumine. J. T. sõnul oli nimetatud hinnapakkumine koostatud tema poolt ning selles hinnapakkumises märgitud erinevate tööde hindade määramisel pidi ta tegema omakorda hinnapäringuid erinevatele alltöövõtjatele seoses nende töödega, mida AS APL Production ise ei teosta (nt betooni-, elektri-, mullatööd).

Kuid SSGPINVEST GROUP OÜ poolt väidetavalt teostatud tööde puhul ei ole J.

T. hinnapäringuid teinud, kuna lähtus sellest, et need tööd teeb AS APL Production enda jõududega. Samas J. T. märkis, et Moris Systems OÜ venitas lepingu nr 01/13 allkirjastamisega, mistõttu hinnapakkumise tegemisest (s.o 01.02.2013) kuni tööde reaalsele teostamiseni (maikuu 2013) on möödunud mitu kuud ning AS APL Production ressursid olid maikuu 2013 seisuga juba hõivatud seoses teiste projektidega, otsustati kasutada metalldetailide valmistamisel alltöövõtuteenust. AS APL Production juhatuse liige Dmitri Kljutšnikov on eelnevalt ka väitnud, et AS APL Production töötajate kvalifikatsioon oli oluliselt kõrgem kui metalldetailide valmistamiseks oli vajalik, millest tulenevalt enda töötajate kasutamine nimetatud tööde teostamiseks oleks ebamõistlik. Samuti selgitas äriühingu juhatuse liige, et alltöövõttu kasutati seetõttu, kuna äriühingu töötajad olid sel hetkel hõivatud teiste töös olevate projektidega. J. T. sõnul enne SSGPINVEST GROUP OÜ- ga tehinguni jõudmist on tema paar korda suhelnud selle äriühingu juhatuse liikmega Sergei Smirnoviga telefoni teel. AS APL Production ja SSGPINVEST GROUP OÜ reaalne kohtumine on toimunud ainult üks kord SSGPINVEST GROUP OÜ ja AS APL Production vahelise alltöövõtulepingu nr 13060/5 allkirjastamisel, mis toimus Sergei Smirnovi autos. J.

T. edastas Sergei Smirnovile lepingu allkirjastamiseks, mis oli juba eelnevalt AS-i APL Production juhatuse liikme Dmitri Klutšnikovi poolt allkirjastatud. Maksuhaldur märgib veel, et kuigi väidetavad metalldetailide tootmistööd algasid juba 2013 juulis, siis lepingu allkirjastamiseni jõuti tunduvalt hiljem, alles 14.10.2013.

Kontrolli käigus on maksuhaldur saanud kõnealuse tehingu kohta suulisi seletusi SGPINVEST GROUP OÜ juhatuse liikmelt Sergei Smirnovilt, kes kinnitas selle toimumist. Sergei Smirnovi sõnul on tema vaid üks kord reaalselt kohtunud AS-ga APL Production (J. T.ga) alltöövõtulepingu nr 13060/5 allkirjastamise raames. Sergei Smirnovi sõnul AS APL Production poolt lepingu allkirjastajaks oli J. T., kuid tegelikult nimetatud lepingu allkirjas AS APL Production juhatuse liige Dmitri Kljutšnikov, mis leidis kinnitust Dmitri Kljutšnikovi enda ja ka J.

T. seletustest. Sergei Smirnov ei osanud maksuhaldurile anda üksikasjalikku teavet AS-le APL Production osutatud teenusest kaasnevatest asjaoludest. Sergei Smirnovi poolt antud suuliste seletuste kohaselt P. S. (kes on rahvastikuregistri andmete kohaselt Sergei Smirnovi vend) tegeles AS-le APL Production osutatava teenuse korraldamisega ning väidetavate töötajate otsimise ja töötajatele töötasu maksmisega. Ühtlasi osales P. S. tehingueelsetel läbirääkimistel AS-iga APL Production ning tehingu hinna määramisel. Ka väidetavate detailide transport oli korraldatud P. S. poolt.

Maksuhaldur on väljastanud korralduse P. S.le kui kolmandale isikule suuliste seletuste andmiseks SSGPINVEST GROUP OÜ ja AS APL Production vahel toimunud tehingu kohta. Kuna rahvastikuregistris puudub nimetatud isiku täpne elukoha aadress, avaldati korraldus ametlikes teadaannetes. Ühtlasi proovis maksuhaldur võtta P. S. ühendust telefoni teel, kuid kõik teadaolevad P. S. telefoni numbrid olid välja lülitatud. Maksuhaldur on piiriületusinfo alusel tuvastanud, et P. S. on Eestist lahkunud 08.06.2012 ning käesoleva hetkeni ei ole isik Eestisse naasnud (enne seda perioodi on P. S. piiriületusinfo alusel korduvalt käinud Eestist Venemaale ja tagasi, kuid peale nimetatud kuupäeval Eestist lahkumist ei ole tema tagasitulekut Eestisse fikseeritud).

Ka Sergei Smirnovi seletuste kohaselt on P. S. Eestist lahkunud. Käesoleva kontrolli käigus ei esitanud SSGPINVEST GROUP OÜ ühtegi dokumenti, mis oleks seotud AS-le APL Production teenuse osutamisega kaasnevate kuludega (nt materjali-, transpordi-, palgakulu jne). SSGPINVEST GROUP OÜ AS SEB Pank arvelduskonto väljavõttest (periood: 14.03.2013 - 31.01.2014) nähtub, et enamus AS APL Production poolt laekunud vahenditest võeti sularahana välja. Lisaks ei nähtu SSGPINVEST GROUP OÜ arvelduskonto väljavõttest AS-le APL Production kõnealuse teenuse osutamisega kaasnevaid tavapäraseid teenuse osutamiseks vajalikke kulutusi (nt palga-, transpordi-, materjalikulu jne) või üldhalduskulutusi (nt side-, üürikulu jne).

SSGPINVEST GROUP OÜ 01.2013–02.2014 käibedeklaratsioonidel kajastatud müügikäibemaksu ja sisendkäibemaksu summad on sisuliselt võrdsed, suurte käivete juures (SSGPINVEST GROUP OÜ on aastal 2013 deklareerinud 20% määraga maksustatavat käivet kokku summas 2 058 178 eurot ning 0% määraga maksustatavat käivet kokku summas 998

102 eurot) varieerub igakuine tasumisele kuuluv käibemaks 70 eurost 437 euroni. Maksuhalduril on kahtlus, et SSGPINVEST GROUP OÜ 01.2013–02.2014 käibedeklaratsioonidel kajastatu eivasta tegelikkusele. Nimetatud perioodi tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioonidel (TSD) ei ole kajastatud ühtegi töötajat. Arvestades asjaoluga, et SSGPINVEST GROUP OÜ juhatuse liikme Sergei Smirnovi seletuste kohaselt läbirääkimisi AS-ga APL Production pidas P. S. ning AS APL Production ja SSGPINVEST GROUP OÜ vaheline tehing kestis ca 6 kuud (2013 suvest - detsembrini 2013), siis seadis maksuhaldur kahtluse alla J. T. suulisi seletusi, millest nähtub, et J. T. pidas läbirääkimisi Sergei Smirnoviga ning kõnealuse tehingu toimumise perioodil (s.o suvidetsember 2013) on J. T. vaid 1-2 kontakteerunud SSGPINVEST GROUP OÜ juhatuse liikme Sergei Smirnoviga. Ei ole usutav, et nii pikal teenuste osutamise perioodil suvi 2013 – detsember 2013 kontakteeruti omavahel vaid 1-2 korda. Eeltoodus tulenevalt tegi maksuhaldur J. T. korralduse täiendavate seletuste andmiseks. J. T. ei kinnitanud, et P. S. osales SSGPINVEST GROUP OÜ esindajana AS-ga APL Production toimunud tehingus. J.

T. muutis enda esialgseid seletusi ning selgitas, et ta ei ole kursis, kellega SSGPINVEST

GROUP OÜ-st pidas ta tehingueelseid läbirääkimisi (kas Sergei Smirnoviga või kellegi teisega). Samas on J. T. väitnud, et ta on siiski rohkem kui 1-2 korda kontakteerunud SSGPINVEST GROUP OÜ-ga, kuna tõenäoliselt teenuse osutamisega kaasnesid ka jooksvad küsimused (nt metalli väljastamise osas, valminud detailide üleandmise osas jne). Kuna SSGPINVEST GROUP OÜ nimel väljastatud arve nr 119-SSGP-06.12 aluseks oleva tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1 (allkirjastatud 06.12.2013) allkirjastajaks oli AS APL Production tööde juht M.

B., väljastas maksuhaldur talle kui kolmandale isikule korralduse suulise teabe andmiseks. M. B. kinnitas, et SSGPINVEST GROUP OÜ tarnis lepingus nr 13060/5 märgitud detailid objektile Keemia 2C-1, Kohtla-Järve üle 90% ulatuses (2013 detsembrikuu lõpu seisuga), kusjuures tema sõnul nimetatud alltöövõtulepingu allkirjastamise hetkel oli SSGPINVEST GROUP OÜ poolt tarnitud objektile umbest 47 % metalldetaile kogu lepingu mahust (s.t tööde üleandmise vastuvõtmise akti nr 1 märgitud kogus oli juba 14.10.2013 seisuga objektile tarnitud).

Maksuhaldur märgib, et J. T. täiendavate seletuste kohaselt puudus M. B. tegelik ülevaade sellest, kes oli objektile Keemia 2c-1, Kohtla-Järve toodud detailide tegelik tarnija. Ühtlasi nähtus J. T. seletustest, et SSGPINVEST GROUP OÜ tarnis AS-ile APL Production vaid tööde üleandmisevastuvõtmise aktis nr 1 märgitud detailide koguse (ehk 38,23% kogu lepingu mahust), ülejäänud detailid (ehk 61,77%) valmistas AS APL Production enda jõududega (st enda tsehhis ning enda tööjõuga). Maksuhaldur on väljastanud korralduse Moris Systems OÜ-le (mahutipargi ehitamise tellijale) kui kolmandale isikule kirjalike seletuste andmiseks ning dokumentide esitamiseks.

Moris Systems OÜ poolt 08.05.2014 edastatud teabe kohaselt Moris Systems OÜ ja AS-i APL Production sõlmitud alltöövõtu lepingu nr 01/13 raames oli AS-il APL Production kohustus informeerida Moris Systems OÜ-d alltöövõtulepingu nr 01/13 raames kasutavatest alltöövõtjatest. Moris Systems OÜ poolt maksuhaldurile antud kirjalike seletuste kohaselt on AS APL Production informeerinud Moris Systems OÜ-d alltöövõtu lepingu nr 01/13 raames kasutavatest alltöövõtjatest üldehitustöödel, kanalisatsiooni töödel, elektritöödel ja kõrgtehnoloogiate töödel.

Seega nähtub Moris Systems OÜ seletustest, et AS APL Production ei ole informeerinud Moris Systems OÜ-d alltöövõtjast, kes väidetavalt teostas metalldetailide valmistamise teenust (ehk SSGPINVEST GROUP OÜ-st).

3. Taotluse kohaselt kontrollimenetluse käigus seni kogutud info alusel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et SSGPINVEST GROUP OÜ ei ole alltöövõtulepingu nr 13060/5 raames tegelikult osutanud AS-le APL Production metalldetailide valmistamise teenust, mille kohta koostati tööde üleandmise vastuvõtmise akt nr 1 ning arve nr 119-SSGP-

06.12. Ühtlasi on maksuhalduril kahtlus, et AS APL Production teadis, et SSGPINVEST GROUP OÜ ei ole tegelikult osutanud talle lepingus nr 13060/5 märgitud teenust. Maksuhalduri kahtlused põhinevad järgneval:

• AS APL Production ei ole teinud ühtegi hinnapäringut seoses metalldetailide valmistamise töödega, mida väidetavalt teostas SSGPINVEST GROUP OÜ. Vastavalt samas valdkonnas tegutsevate tuttavate soovitusele asuti koostööd tegema SSGPINVEST Group OÜ-ga.

• Sergei Smirnovi sõnul ei ole SSGPINVEST GROUP OÜ enne AS APL Production toimunud tehingut tegelenud metalldetailide valmistamisega. Ühtlasi AS APL Production esitatud teabe kohaselt Sergei Smirnov ise ütles J. T., et tema tahab laiendada enda tegevust (ehk hakata tegelema metalldetailide valmistamisega). Ühtlasi on äriregistrisse SSGPINVEST Group OÜ tegevusalaks märgitud parklate tegevus. Eeltoodut arvesse võttes ei ole usutav J. T. väide, mille kohaselt keegi tema tuttavatest (s.o AS APL Production samas valdkonnas tegutsevatest inimestest) ütles talle, et SSGPINVEST GROUP OÜ-ga saab koostööd teha, kuna SSGPINVEST GROUP OÜ ei ole varem tegelenud metalldetailide valmistamisega ning AS-ile APL Production väidetavalt osutatud metalldetailide valmistamise teenuse puhul oli tegemist esimese tehinguga metalldetailide valmistamise valdkonnas.

• SSGPINVEST GROUP OÜ juhatuse liige Sergei Smirnov kinnitas küll AS-ga APL Production tehingu toimumist, küll aga ei suutnud vastata enamikele küsimustele, mis puudutasid nimetatud tehinguga kaasnevaid asjaolusid: teenust füüsiliselt osutanud isikute nimesid, metalli ja valminud detailide transportinud veoautode andmeid ja veoautode juhtide nimesid ja kontaktandmeid.

• Sergei Smirnovi seletused, mille kohaselt AS-le APL Production osutatud teenuse korraldamisega ja ka rahastamisega tegeles tema vend P. S., ei ole usutavad, kuna kontrolli käigus tuvastati, et P. S. on 08.06.2012 Eestist lahkunud ning käesoleva hetkeni ei ole naasnud.

• J. T. sõnul hinnapakkumise koostamisel tellijale (Moris Systems OÜ-le) lähtuti sellest, et metalldetailide valmistamine toimub AS APL Production enda jõududega, kuid kuna Moris Systems OÜ venitas lepingu allkirjastamisega, millest tulenevalt hinnapakkumise esitamisest tööde reaalse teostamiseni oli möödunud ca 5 kuud, oli AS APL Production tööjõud kaasatud erinevatesse projektidesse. Seega oli AS APL Production väidetavalt sunnitud kasutama alltöövõtjate teenuseid. Tuginedes kontrolli käigus tuvastatud faktile, et 01.02.2013 AS APL Production poolt Moris Systems OÜ-le tehtud hinnapakkumises on tööde alguse perioodiks märgitud mai 2013, ei ole usutav AS-i APL Production väide, et APL Production AS ei arvestanud asjaoluga, et mahutipargi ehitamise tööd algavad maikuus 2013. Moris Systems OÜ poolt esitatud teabe kohaselt nimetatud tööd algasid maikuus 2013 (ehk vastavalt planeeritule).

• AS APL Production on teavitanud Moris Systems OÜ-d alltöövõtulepingu nr 01/13 raames kasutavatest alltöövõtjatest (sh üldehitus-, kanalisatsiooni-, elektrija kõrgtehnoloogiatöödel), kuid ei ole teavitanud sellest, et metalldetailide valmistamise osas kasutatakse alltöövõttu, mille teostajaks on SSGPINVEST GROUP OÜ.

• Analüüsides SSGPINVEST GROUP OÜ SEB Pank AS arvelduskontol ja 2013 – 2014 aasta käibedeklaratsioonil kajastatut, on maksuhaldur seisukohal, et tegemist ei ole tegutseva äriühinguga. 2013 – 2014 aasta käibedeklaratsioonil müügija sisendkäibemaks on deklareeritud sisuliselt võrdsetes summades (s.o suurte käivete juures tasumisele kuuluv käibemaks on minimaalne). SSGPINVEST GROUP OÜ on aastal 2013 deklareerinud 20% määraga maksustatavat käivet kokku summas 2 058 178 eurot ning 0% määraga maksustatavat käivet kokku summas 998 102 eurot ning igakuine tasumisele kuuluv käibemaks ulatub 70 eurost 437 euroni, kuid nimetatud perioodi sissetulev ja väljaminev rahavood on sisuliselt võrdsed, kusjuures erinevatelt äriühingutelt laekunud vahendeid võeti kas sularahana välja või kanti praktiliselt samas summas edasi teistele äriühingutele. Äriühingul puudusid töötajad, äriühingu pangakontolt ei nähtu tasumisi tavapäraste halduskulude ning teenuse osutamiseks vajalike kulude eest. Eeltoodu arvesse võttes on maksuhaldur seisukohal, et SSGPINVEST GROUP OÜ ei ole tegelikult tegutsev äriühing, vaid tegu on varifirmaga, mille eesmärgiks on alusetute arvete väljastamisega alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamine teistele käibemaksukohustuslastele. Samuti selgitas SSGPINVEST GROUP OÜ juhatuse liige Sergei Smirnov, et tehingu asjaolud leppis AS-ga APL Production kokku hoopis P. S. ning et Sergei Smirnov ja SSGPINVEST GROUP OÜ ei olnud varasemalt tegelenud metalldetailide tootmisega.

• J. T. esialgsetest seletustest nähtub, et on tema 1-2 korda suhelnud SSGPINVEST GROUP OÜ juhatuse liikmega Sergei Smirnoviga telefoni teel ning 1 kord kohtunud seoses alltöövõtulepingu nr 13060/5 allkirjastamisega. Sergei Smirnovi enda seletuste kohaselt esindas P. S. SSGPINVEST GROUP OÜ-d J. T. toimunud tehingueelsetel läbirääkimistel (sh tehingu hinna määramisel ja ka tööde üleandmise vastuvõtmise akti nr

1 märgitud tööde ulatuse fikseerimisel). Seega on J. T. seletused vastuolus Sergei Smirnovi seletustega.

• J. T. andis maksuhaldurile täiendavad seletused, mille kohaselt ei olnud tema tegelikult kindel, kas ta suhtles kõnealuse tehingueelsetel läbirääkimistel Sergei Smirnoviga või kellegi teisega. Nimetatud seletused on vastuolus J. T. varasemalt antud seletustega, kus ta kindlalt väitis, et suhtles SSGPINVEST GROUP OÜ juhatuse liikme Sergei Smirnoviga.

• SSGPINVEST GROUP OÜ ja AS APL Production vahelise tehingu aluseks olevas dokumentatsioonis esinevad vead. Lepingu nr 13060/5 punkti 5.7 kohaselt SSGPINVEST GROUP OÜ esindajaks on M. B. (AS APL Production töödejuht). AS APL Production sõnul on tegemist näpuveaga. Nimetatud lepingu punkti 7.2 kohaselt alltöövõtu tööde teostamise perioodiks on 15.10.2013 – 31.03.2014. SSGPINVEST GROUP OÜ juhatuse liikme Sergei Smirnovi sõnul alustati alltöövõttu teostamist 2013 suvest, mis on ka kinnitatud J. T. seletustega. Seega kõnealuses lepingus märgitud alltöövõtu teenuse osutamise periood vastuolus Sergei Smirnovi ja J.T. seletustega.

• Samas SSGPINVEST GROUP OÜ ja AS APL Production vahel 06.12.2013 sõlmitud tööde üleandmise vastuvõtmise akti nr 1 kohaselt teostas SSGPINVEST GROUP OÜ perioodil 15.10.2013 – 06.12.2013 38,23 % kogu lepingu nr 13060/5 mahust. AS APL Production töödejuhi M. B. poolt maksuhaldurile edastatud kirjaliku teabe kohaselt alltöövõtulepingu nr 13006/5 allkirjastamise hetkel (s.o 14.10.2013) objektile Keemia 2c-

1 juba tarniti umbes 47% metalldetaile kogu lepingu mahust. Seega on maksuhaldur tuvastanud, et tööde üleandmise vastuvõtmise aktis nr 1 märgitud tööde periood ei vasta tegelikkusele. Maksuhalduri arvates koostati nimetatud akt ja selle põhjal SSGPINVEST GROUP OÜ nimel väljastatud arve nr 119-SSGP-06.12 vaid eemärgiga jätta mulje SSGPINVEST GROUP OÜ ja AS APL Production vahelise tehingu toimumisest ning AS-ile APL Production alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamiseks.

• Võttes arvesse SSGPINVEST GROUP OÜ juhatuse liikme Sergei Smirnovi poolt antud suulisi seletusi, mille kohaselt teostas SSGPINVEST GROUP OÜ AS-le APL Production töid aktis nr 1 märgitud ulatuses ning M. B. seletusi, millest nähtub, et lepingu nr 13060/5 allkirjastamise momendil tarniti objektile Keemia 2c-1 Kohtla-Järve umbes 47 % metalldetaile kogu lepingu nr 13060/5 mahust, ei ole põhjendatud ega usutav tulevikku suunatud siduva lepingu koostamine kui tööd olid juba väidetavalt tehtud. Seega on maksuhaldur seisukohal, et AS APL Production ei ole soetanud SSGPINVEST GROUP OÜ-lt metalldetailide valmistamise teenust alltöövõtulepingu nr 13060/5 raames, mille kohta väljastati SSGPINVEST GROUP OÜ nimel arve nr 119-SSGP-06.12 summas 36 887,10 eurot, millele lisandus käibemaks summas 7 377,42 eurot. Ühtlasi on maksuhalduril alust arvata, et AS APL Production oli teadlik sellest, et SSGPINVEST GROUP OÜ ei ole metalldetailide valmistamise teenuse tegelik osutaja. Maksuhaldur on seisukohal, et SSGPINVEST GROUP OÜ nimel väljastatud arve nr 119-SSGP-06.12 AS APL Production sisendkäibemaksu arvestuses kajastamise eesmärgiks oli viimasele alusetu sisendkäbemaksu mahaarvamise õiguse tekitamine ja sellest tulenev enammakstud käibemaksu tagastusnõude suurendamine. Tegelikkuses on metalldetailide valmistamise teenust soetatud tundmatutelt kolmandatelt isikutelt, kes ei pruugi olla käibemaksukohustuslased. Seega on AS APL Production rikkunud KMS § 24 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 sätteid ning seega on maksuhaldur seisukohal, et AS APL Production on sisendkäibemaksuarvestuses kajastanud alusetult summat 7 377,42 eurot ning see ei kuulu sisendkäibemaksuna mahaarvamisele AS APL Production 2013 detsembrikuu käibedeklaratsioonil. Samuti kuulub AS APL Production poolt alusetu arve alusel SSGPINVEST GROUP OÜ-le tehtud väljamakselt summas 44 264,52 eurot deklareerimisele tulumaks summas 11 766,52 eurot. Seega on võimalik tekkiv maksukohustus kokku 19 143,94 eurot.

Maksuhaldur on sunnitud käibemaksu arvestuse kontrollimenetlust jätkama, et MKS § 11 sätestatud uurimispõhimõtteid järgides välja selgitada kõik maksustamisel tähendust omavad asjaolud. Maksuhalduri eemärgiks on püüda koguda maksimaalselt antud asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid arvestatavaid tõendeid, kuni kõigi asjaolude väljaselgitamiseni.

4. Maksuhaldur on analüüsinud AS APL Production varasid ning majanduslikku seisu. AS APL Production juhatuse liikme Dmitri Kljutšnikovi poolt maksuhaldurile antud suuliste seletuste kohaselt äriühing on sattunud finantsraskustesse, millest tulenevalt toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine AS-lt Eesti Krediidipank saadava arvelduskrediidi arvelt. Maksuhaldurile kontrolli käigus esitatud AS APL Production pangakontode väljavõttelt nähtub, et kontode lõppsaldo 06.02.2014 seisuga on kokku 60,38 eurot. 2012. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu kahjum majandustegevusest 429 127 eurot.

Väärtpaberi keskregistri andmetel 13.05.2014 seisuga ei ole AS-l APL Production väärtpaberikontosid. Väikelaevade registri andmetel ei ole AS APL Production omandis laevu. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on äriühing viie sõiduki ning nelja järelhaagise omanikuks. Samas peab maksuhaldur vajalikuks märkida, et liiklusregistri kanded on deklaratiivsed ning ei peegelda sõidukite tegelikke omanikke, kuna sõiduki omaniku vahetuseks sõlmitav leping võib olla lihtkirjalik ning sõiduki võõrandamisel ei ole üldjuhul sõiduki uus omanik veel esitanud liiklusregistrile taotlust sõiduki omanikukande muutmiseks, esitades taotluse pärast sõiduki võõrandamistehingut.

Samuti on sõidukite näol tegemist varadega, mille väärtus väheneb aja möödudes kiiresti. AS APL Production tagastusnõude menetlemisel on maksuhaldur tuvastanud, et äriühingu omandis on kaks kinnistut. Aadressil Valdeku tn 109H, Tallinn asuvale hoonestatud tootmismaa kinnistule on seatud kolm hüpoteeki kokku summas 1 842 144,60 eurot ning aadressil Valdeku tn 107B, Tallinn asuvale hoonestamata ärimaa (1372 m2) kinnistule on seatud hüpoteek summas 44 700 eurot. Maksuhaldur on hinnanud Valdeku tn 109H ja 107B, Tallinn kinnistute turuväärtust ja on hindamisel arvesse võtnud Maa-ameti hinnastatistikat (www.maaamet.ee).

Tuginedes ajavahemikul 01.01.2012 – 13.05.2014 toimunud hoonestatud tootmismaa võõrandamistehingutele, on keskmiseks hoonestatud tootmismaa ruutmeetri hinnaks 161 eurot ning seega on 9550m² suuruse Valdeku tn 109H kinnistu väärtuseks ligikaudu 1 537 000 eurot. Kuna maksuhaldurile ei ole teada nimetatud kinnistul asuvate hoonete (2 tootmishoonet ja adminhoone) seisukord (mis võiks suurendada või vähendada kinnistu võimalikku väärtust) ning kuna Valdeku tn 109H, Tallinn kinnistut koormavad hüpoteegid kokku summas 1 842 144,60 eurot, siis maksuhaldur ei taotle nimetatud kinnistule hüpoteegi seadmist.

Maksuhaldur taotleb AS-le APL Production kuuluvale kinnistule Valdeku tn 107B, Tallinn (registriosa nr 4715201, ärimaa) kohtuliku hüpoteegi seadmist. Valdeku tn 107B, Tallinn kinnistu on küll koormatud hüpoteegiga summas 44 700 eurot, kuid Maa-ameti hinnastatistika kohaselt on ajavahemikul 01.01.2011 – 13.05.2014 hoonestamata ärimaa ruutmeetri hinnaks olnud 104 eurot ning seega on 1372m² suuruse Valdeku tn 107B, Tallinn kinnistu väärtuseks ligikaudu 142 688 eurot. Ka kinnisvaraportaali www.city24.ee andmetel on Tallinnas Nõmme linnaosas asuvate ärimaade keskmiseks müügipakkumiste ruutmeetrihinnaks 116 eurot, seega võib Valdeku tn 107B, Tallinn kinnistu väärtus olla veelgi kõrgem (ligikaudu 159 000 eurot).

Seega on käesoleval hetkel Valdeku tn 107B, Tallinn kinnistu koormatud hüpoteegiga oluliselt väiksemal määral kui on kinnistu tegelik väärtus ning nimetatud kinnistule MTA kasuks seatav hüpoteek tagaks võimaliku sundtäitmise korral võimaliku maksukohustuse summat. Käesoleva kontrolli tulemusel tekkiva maksukohustuse tagamiseks on MTA hinnangul sobivaks täitetoiminguks AS APL Production kuuluva Valdeku tn 107B, Tallinn kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmine, sest kohtulik hüpoteek aitab tagada võimaliku maksukohustuse sissenõudmist AS-lt APL Production, kuna AS APL Production ei pruugi olla võimeline maksukohustuse määramisel tasuma maksuotsusega määratavat summat.

Eeltoodust tulenevalt palub maksuhaldur seada kohtulik hüpoteek kinnistule aadressil Valdeku tn 107B, Tallinn (registriosa nr 4715201, sihtotstarbega ärimaa 100%) summas 22 972,73 eurot (tekkiv maksukohustus 19 143,94 eurot + võimalikud täitekulud 3828,79 eurot). Maksuhaldur on seisukohal, et AS-le APL Production maksuotsusega täiendavalt tasumisele kuuluva maksusumma määramise korral ei pruugi maksukohustuslasel olla piisavalt rahalisi vahendeid, mille arvelt maksuotsusega määravat maksusummat sundtäita või vähemalt võib maksuotsuse hilisem sundtäitmine osutuda oluliselt raskendatuks.

Eeltoodust tulenevalt esineb alus AS APL Production suhtes MKS § 130 lg 1 p-s 2 sätestatud täitetoimingute rakendamiseks, sest maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane ei ole tulevikus suuteline tasuma maksuotsusega juurdemääratavat maksusummat. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine muutuda võimatuks või vähemalt oluliselt raskendatuks.

Maksuhaldur leiab, et MKS § 130 kohaste täitetoimingute eesmärk, ennekõike kohtuliku hüpoteegi sissekandmine kinnistusraamatusse, on tegevus, millega tagatakse võimaliku maksukohustuste täitmine ning ei piirata äriühingu majandustegevust (s.o metallkonstruktsioonide ja –seadmete tootmine). Maksuhaldur märgib, et kinnisasja suhtes võimaliku täitemenetluse algatamise korral lisanduvad võimalikule tulevikus tekkivale maksunõudele ka täitekulud. Täitemenetluse seadustiku § 37 lg 1 alusel on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused.

Sama paragrahvi lg 3 järgi kehtestab justiitsminister määrusega täitekulude arvestamise alused ja korra ning kulude hüvitamise ulatuse ja ülempiiri. Täitemenetluse seadustiku § 38 alusel kannab täitekulud võlgnik. Kuna antud juhul võib tekkida täitetoimingute sooritamise vajadus, millega kaasnevad täitekulud, siis on põhjendatud maksukohustuse nõude tagamise käigus tagada ka nõue võimalike täitekulude osas. Maksuhaldur on seisukohal, et täitekulude suurust on võimalik kindlaks määrata vaid eelduslikult, kuid tuginedes eeltoodule ning maksuhalduri varasemale praktikale on selleks keskmiselt 20% tagatava nõude suurusest.

Arvestades eeltoodut ja kontrolli tulemusena maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude suurust kokku 22 972,73 eurot (tekkiv maksukohustus 19 143,94 eurot + 20% võimalikud täitekulud s.o 3828,79 eurot), on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast kohustuse määramist äriühingule võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Eeltoodust tulenevalt taotleb maksuhaldur MTA kasuks AS-le APL Production kuuluva kinnistu Valdeku tn 107B, Tallinn (registriosa nr 4715201; sihtotstarbega ärimaa 100%) kohtuliku hüpoteegi sisseseadmist summas 22 972,73 eurot (tekkiv maksukohustus 19 143,94 eurot + 20% sundtäitmise kulud s.o 3828,79 eurot) vastavalt MKS § 130 lg 1 p-le 2.

Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur AS APL Production vastu suunatud täitetoimingud, kui AS APL Production on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 22 972,73 eurot (tekkiv maksukohustus 19 143,94 eurot + 20% sundtäitmise kulud s.o 3828,79 eurot) ja valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

KOHTU SEISUKOHT

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS §

264 lg 2 sätestab, et taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. Kohus vaatab taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). HKMS § 265 lg 3 kohaselt loa andmise, sellest keeldumise ning loa muutmise või tühistamise määruse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 465.

Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte, kui seadus ei sätesta teisiti. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Tulenevalt MKS § 130 lõikest 1 maksuhalduril on õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta, taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt, pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras, arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata käesoleva lõike punkti 3 alusel, samuti taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse ning anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule.

MKS § 1361 lõike 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed:

1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus;

2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus;

3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kohus, kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on kohtule vajalikul määral põhistatud ning kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotluses esitatud põhistuse, faktiväidete ja tõendite alusel on taotlus põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub eelnevalt refereeritud MTA üksikasjaliste ja tõenditele osutavate põhjendustega selles osas, miks on vajalik seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) ahüpoteek AS APL Production (registrikood 10040070) kinnisasjale registriosa numbriga 4715201, asukohaga Valdeku 107b, Tallinn, summas 22 972,73 eurot ning ei pea vajalikuks asuda neid siinjuures uuesti üle kordama. Kohus nõustub taotlejaga, et toodud asjaoludel on põhjendatud MTA kahtlus, et AS APL Production on teadlikult kajastanud käibemaksuarvestuses fiktiivseid arveid, eesmärgiga tekitada äriühingule võimalus deklareerida tegelikust suuremas summas sisendkäibemaksu ning luua võimalus enammakstud käibemaks alusetult riigilt tagasi saada.

7. Asjaoludest nähtuvalt on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Nimelt on maksuhaldur 23.01.2014 teatega nr 12.2-3/21516-1 alustanud AS APL Production detsembrikuu 2013 enammakstud käibemaksu tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetluse ning 13.02.2014 korraldusega nr 12.2-3/21516-

2 teavitanud AS APL Production, et detsembrikuu 2013 tagastusnõude õigsuse veendumiseks kontrollitakse detsembrikuu 2013 käibedeklaratsioonides deklareeritud käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise õigsust. Täitmist tagavate toimingute sooritamise luba taotleb MTA 13.02.2014 alustatud käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise õigsuse kontrolli raames ja nimetatud kontrolli tulemina antava maksuotsuse täitmise tagamiseks. Kontrollimenetluses on maksuhaldur tuvastanud AS APL Production raamatupidamises fiktiivsete arvete kajastamise käibemaksu enammakse summas 7377,42 eurot tekitamise eesmärgil. Maksuotsusega soovib MTA määrata rahalise nõude kogusummas 19 143,94 eurot (alusetult deklareeritud sisendkäibemaks summas 7377,42 eurot + fiktiivse arve alusel tehtud väljamakselt tasumisele kuuluv tulumaks summas 11 766,52 eurot). Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Maksuhaldur on selgitanud, et maksuotsuse tegemine viibib tõendite kogumise tõttu. maksuhaldur peab järgima MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet ning selgitama välja kõik maksustamisel tähtsust omavad asjaolud. Maksuotsuse teeb haldur pärast asjaolude selgitamist ja kõikide tõendite kogumist. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

8. Maksuhalduri andmetel on AS APL Production sattunud finantsraskustesse, millest tulenevalt toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine AS-lt Eesti Krediidipank saadava arvelduskrediidi arvelt. Maksuhaldur on kinnitanud, et seisuga 06.02.2014 on AS APL Production pangakontode lõppsaldo kokku 60,38 eurot. 2012. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu kahjum majandustegevusest 429 127 eurot. AS APL Production omandis ei ole väärtpaberikontosid ega laevu. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on äriühing viie sõiduki ning nelja järelhaagise omanikuks. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et liiklusregistri kanded on deklaratiivsed ja ei peegelda sõidukite tegelikke omanikke ning et sõidukite näol on tegemist varadega, mille väärtus väheneb aja möödudes kiiresti. Kinnistusraamatu andmetel kuulub AS-le APL Production 2 kinnistut registriosa numbritega 2913501 ja 4715201. Esimesele kinnistule on seatud kolm hüpoteeki kokku summas 1 842 144,60 eurot ning teisele on seatud hüpoteek summas 44 700 eurot. Kinnistu nr 2913501 väärtuseks on maksuhaldur Maa-ameti hinnastatistika andmetele tuginedes hinnanud ligikaudu 1 537 000 eurot. Kinnistu nr 4715201 väärtuseks on maksuhaldur Maa-ameti hinnastatistika ja kinnisvaraportaali www.city24.ee andmetele tuginedes hinnanud 142 688 eurot. Kohus jagab maksuhalduri hinnangut kinnistute väärtuse osas. Arvestades eeltoodut ja kontrolli tulemusena maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude suurust kogusummas 19 143,94 eurot, nõustub kohus, et põhjendatud on maksuhalduri kahtlus, et pärast kohustuse määramist äriühingule võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda võimatuks. Sundtäitmise võimatusele viitab ka maksuhalduri kahtlus, et AS APL Production on teadlikult kajastanud oma käibemaksuarvestuses tegelikkusele mittevastavaid andmeid käibemaksu enammakse tekitamise eesmärgil. Seetõttu on maksude maksmisest kõrvale hoidumise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse

kindlaksmääramist maksuotsusega. MKS § 130 kohaste täitetoimingute eesmärk on tagada võimaliku maksukohustuste täitmine. Kohus leiab, et maksuhalduri nõude tagamiseks on kinnistu nr 4715201 koormamine hüpoteegiga summas 22 972,73 eurot põhjendatud ja proportsionaalne ning arvestades maksuhalduri põhjendatud huvi, ei koorma maksukohustuslast ülemäära. Kinnistut nr 2913501 koormavad juba kolm hüpoteeki kokku summas 1 842 144,60 eurot ning maksuhaldurile ei ole teada nimetatud kinnistul asuvate hoonete seisukord. Küll aga on kinnistu nr 4715201koormatud hüpoteegiga oluliselt väiksemal määral kui on kinnistu tegelik väärtus ning kinnistule maksuhalduri poolt taotletud hüpoteegi seadmine tagaks võimaliku sundtäitmise korral võimaliku maksukohustuse summat. Kohus leiab samuti, et põhjendatud on tagada nõue ka täitekulude osas, mis hinnanguliselt moodustavad 20% määratava maksukohustuse summast. Võimaliku maksuotsuse tagamiseks soovib maksuhaldur koormata maksukohustuslase kinnistu hüpoteegiga ning tagatise realiseerimisel sundtäitmise korras, kaasnevad ka täitekulud. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga täitekulude hinnangulise suuruse osas. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui AS APL Production on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses

22 972,73 eurot (19 143,94 eurot + 20% sundtäitmise kulud) ja valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik