1-12-12221/36 · 1-12-12221/36 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-12-12221

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2014.a (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 13. .2014.a) 05 Kriminaalasja number 1-12-12221 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sek

retär Viivi Kalme Prokurör Liane Peets (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

S.A tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks Süüdimõistetu S.A

isikukood xxx; asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Vabastada S.A Tartu Maakohtu 04.01.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12- 12221 . mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega

KarS § 76 lg 4 alusel määrata S.A-le katseaeg 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada

S.A täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) xxxxxxxxxxxxxxx elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel

2) ilmuma kr

iminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; s

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

2 (3) väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 alusel määrata S.A-le katseajaks järgmised kohustused: p 2,4,8

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

2) otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul alates vabanemisest;

3) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis.

Määrus S.A suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna le. Jõgeva talitusele

Vabastada süüdimõistetu S.A use kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse karist jõustumist.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK S.A on süüdi tunnistatud 04.01.2013.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-12-12221 KarS § 424 ja § 329 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 26.07.2012.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-12-

7221 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta vangistust, võrra ja liitkaristuseks

kohtuotsuste kogumis mõisteti S.A-le 1 aasta 8 kuud vangistust. 26.07.2012.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-12-7221 S.A-le KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõistetud

lisakaristus, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks (jõustunud 02.08.2012.a), jääb täitmisele iseseisvalt. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Kohtuotsus on jõustunud 21.01.2013.a.

Kinnipeetava karistusaeg algas 07.02.2013 07.10.2014.a. 1 p 2 kohaselt .a ja lõpeb KarS § 76 lg

võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole

mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud tähtae . Tingimisi enne ga vabanemise

võimalus avanes S.A Süüdimõistetu kandis karistust 15.04.2014.a. Tartu Vanglas, 15.01.2014.a viidi

S.A üle Harku ja Murru Vangla avavanglasse. 27.03.2014.a käskkirjaga

otsustati S.A ümberpaigutamine Tartu Vanglasse seoses distsiplinaarmenetluse algatamisega.

Kohtule e Harku ja Murru Vangla toetab kinnipeetava

sitatud materjalidest nähtub, et S.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör

toetab S.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör

viitab vangla iseloomustusele ja

kriminaalhooldaja ettekandele. S.A on avaldanud soovi alkoholi tarbimise harjumusega

tegeleda, mõistab muutuste vajalikkust ning on motiveeritud probleemiga tegelema. Käitumine vangistuses on olnud positiivne, distsiplinaarkaristusi ei ole.

S.A avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. S.A selgitas kohtuistungil, et on oma kuriteost aru saanud ja enam seda ei juhtu, õppetund on käes. Vabaduses soovib Raiko

3 (3) S.A asuda tööle, toetada perekonda. S.A valmis täitma kõiki kohustusi, mis avaldas, et on kriminaalhooldaja on kirja pannud oma ettekandes.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise nemises süüdimõistetud isiku astme kuriteo toimepa

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära

kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks

ajaks on S.A temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud

karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud S.A . Seega esinevad formaalsed alused tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

S.A on karistatud Kä kriminaalkorras eelnevalt korduvalt esolevat karistust kannab ta katseajal toimepandud kuriteo eest.

Vangistuses olles on

programmi Eluviisitreening, osaleb S.A läbinud sõltuvusteemalise tööhõives alates 03.02.2014.a töötab järelvalveta väljaspool avavanglat. V ning abanemisel on tal

olemas elu- ja töökoht. Istungil on S.A avaldanud, et on teadlik alkoholi tarvitamise probleemist ning soovib sellega edaspidi tegeleda, mistõttu on andnud nõusoleku katseajal osaleda

kriminaalhooldaja poolt määratud programmides. Kohtu hinnangul on S.A oma käitumisega näidanud, et soovib asuda väljaspool kinnipidamisasutust õiguskuulekale teele. Tal on

olemas tulevikuplaan- , toetada perekond. asuda tööle Vangistuse ajal ei ole S.A distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetava isiklikust toimikust küll nähtub, et teda on ühel korral karistatud, kuid ise ta toimepandut eitab ja hetkel on käimas vaidemenetlus, seega ei ole karistus jõustunud. Kohus leiab, et karistus

uuritud materjalide põhjal saab teha järelduse, on oma eesmärgi täitnud.

Kinnipeetava käitumi näitab oma hoiakut õiguskorda muutnud ne vangistuses , et ta on ning loodetavasti vajalikud järeldused teinud S.A . Eelpool toodust tuleneval on t tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmisest põhjendatud. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb S.A-le lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 8 alusel täiendavaid

kohustusi. Kohustus

mitte tarbida alkoholi vähendab tagajärgedele mõtlematut käitumist.

Tööalane hõivatus tagab sissetuleku, mistõttu on S.A asuma tööle peale kohustatud

vabanemist kahe nädala jooksul või võtma ennast sama tähtaja jooksul arvele Töötukassas.

Istungil on andnud S.A nõusoleku osaleda kõigis kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. Kuna vabanemisel on S.A kandmata karistuse osa alla aasta, siis tulenevalt KarS § 76 lg 4

tuleb määrata katseaja pikkuseks 1 aasta, mida arvestatakse alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

Kohtunik