3-14-132/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-14-132 Otsuse kuupäev 15. mai 2014 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi OÜ Mahe Teder kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 19. novembri 2013 otsuse nr 13-6/2057 tühistamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Resolutsioon Kaebaja – OÜ Mahe Teder Kaebaja esindaja – Kaspar Lind Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet 1. Jätta OÜ Mahe Teder kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 16. juuni 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1. OÜ Mahe Teder taotles põllumajandusministri 8. juuni 2010 määruse nr 68 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ alusel põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.2 raames. 2. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 19. novembri 2013 otsusega nr 13-6/2057 jäeti kaebaja põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlus rahuldamata. Otsuse kohaselt rahuldati paremusjärjestuse põhjal 102 taotlust, millele jagus meetme toetust ning rahuldamisele kuulusid taotlused, millel oli hindepunkte minimaalselt 29,23. 19. novembri 2013 kirjas nr 13-1/14431-1 selgitati OÜ-le Mahe Teder, et põllumajandusministri 8. juuni 2010 määruse nr 68 lisa 4 hindamiskriteeriumi 5.1 alusel ei olnud võimalik OÜ-le Mahe Teder hindepunkte anda. Selle põhjuseks toodi asjaolu, et FIE Vaariku Talu (Maia Teder) on oma põllumajandustootmise andnud üle Vaariku OÜ-le, mille ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks on samuti M. Teder. Mahe Teder OÜ-le üleantav köögiviljakasvatus moodustab aga väikese osa M. Tederi põllumajandustootmisest. Samuti on 1

M. Tederi maa üle antud Vaariku OÜ-le. PRIA märgib ka, et FIE-de puhul tähendaks põllumajandustootmise tegevusalade lõikes üleandmise eest hindepunktide andmine sisuliselt eelise andmist füüsilisest isikust ettevõtjatele. 3. OÜ Mahe Teder esitas 23. detsembril 2014 vaide PRIA 19. novembri 2013 otsuse nr 13- 6/2057 peale, taotledes selle tühistamist. Vaide põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et FIE Vaariku Talu on vaide esitajale üle andnud köögiviljakasvatuse kui tegevusala ning küsimus, kas ja kuivõrd olulise osa moodustas vastav tegevusala üleandja käibes, ei ole oluline, kui eraldi tegevusala vastaks teatud mahule, millega taotleja kvalifitseeruks. Samuti saaks iga tegevusala jaoks luua eraldi äriühingu, kuid füüsilisest isikust ettevõtja ei saa jaguneda, mistõttu ei kohelda isikuid võrdsetel alustel. 4. PRIA 10.jaanuari 2014 vaideotsusega nr 13-4/13 jäeti OÜ Mahe Teder vaie rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on FIE Vaariku Talu maad Vaariku OÜ-le põllumajandustegevuseks üle antud ning OÜ Mahe Teder ja Terje Tederi vahel on 1. augustil 2013 sõlmitud kinnistu rendileping, mistõttu ei ole tegemist vanemalt põllumajandustegevuse ülevõtmisega, vaid iseseisva ettevõtlustegevuse alustamisega tütre poolt. Kuna taotleja ei ole omandanud kogu vanemale kuulunud põllumajandusettevõtet, siis hindepunkte põlvkondade vahetuse soodustamise eest ei anta. 5. Tartu Halduskohtusse saabus 10. veebruaril 2014 OÜ Mahe Teder kaebus PRIA 19. novembri 2013 otsuse nr 13-6/2057 tühistamiseks, mille kohus oma 12. veebruari 2014 määrusega menetlusse võttis. Kaebuse põhjendused 6. Kaebuse kohaselt saab põllumajandusministri 8. juuni 2010 määruse nr 68 lisa 4 hindamiskriteeriumi 5.1 alusel taotlus 10 hindepunkti juhul, kui osaühingu osanik on omandanud vanemale või vanavanemale kuulunud põllumajandusega tegeleva osaühingu kogu osaluse või vanemast või vanavanemast füüsilisest isikust ettevõtjale kuulunud kogu põllumajandusettevõtte. Samas näeb määruse § 7 lg 2 p 3 ette, et kui taotleja soovib nimetatud kriteeriumi eest hindepunkte saada, siis peab ta esitama kinnituse selle kohta, et tema vanemad või vanavanemad on samal põllumajanduslikul tegevusalal oma tegevuse lõpetanud. FIE Vaariku Talu tegeles köögiviljakasvatusega ning tema tegevus on lõpetatud. Kaebaja märgib, et eraldi tegevusalana määruse § 7 lg 2 p 3 mõttes saab käsitleda kas karjakasvatust, viljakasvatust või ka köögivilja ja mugulviljakasvatust, k.a seenekasvatust. Seejuures ei oma tähtsust see, kui olulise osa moodustas üks või teine tegevusala üleandja käibes. Tähtis on see, et tegemist on eraldi tegevusalaga või ettevõtte osaga ning et see vastaks teatud mahule (müügitulu), millega taotleja kvalifitseeruks. Vastava meetme raames taotleja peab saavutama 2400 euro suuruse müügitulu ning kuna FIE Vaariku Talu köögiviljade võõrandamisest tekkinud müügikäive oli 2011. aastal 3578 eurot ning 2012. aastal 2752 eurot, on reaalne, et ka kaebaja saavutab piisava müügitulu. Vaariku OÜ-le on küll üle antud teravilja ja kaunvilja kasvatus, õlitaimeseemnete kasvatus ning lisategevusena piimakarjakasvatus, kuid asja materjalidest ei nähtu, et Vaariku OÜ tegeleks köögiviljakasvatusega. OÜ Mahe Teder ei ole ka nõus PRIA järeldusega, et kaebaja on alustanud iseseisvat ettevõtlustegevust. Kaebajale on üle antud tootmisvahendid ning tal on õigus kasutada maad, kusjuures tegemist on samade vahendite ja sama maaga, mida kasutas varasemalt FIE Vaariku Talu köögiviljakasvatuses. Kaebaja hinnangul on tegemist ettevõttega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661 ning võlaõigusseaduse § 180 lõike 2 mõttes. 2

Kaebaja peab ekslikuks PRIA 19. novembri 2013 kirjas nr 13-1/14431-1 väljendatud seisukohta, mille kohaselt tegevusalade lõikes üleandmise eest hindepunktide andmine tähendaks eelist füüsilisest isikust ettevõtjatele. Nimelt puudub FIE-l võimalus oma tegevuse struktureerimiseks selliselt, et moodustatakse (kas jagunemise või asutamisega) näiteks iga tegevusala või piirkonna jaoks erinev äriühing. Kohtlemisega, kus ühel juhul lähtutakse ettevõttest ning teisel juhul osalusest, on põhjendamatult eelistatud isikud, kes on eelnevalt oma erinevad majandustegevused hajutanud kas erinevate äriühingute asutamise või jagunemisega ning loonud olukorra, kus iga tegevusala tarbeks on loodud eraldi äriühing. OÜ Mahe Teder märgib oma kaebuses ka, et ekslik on viide, mille kohaselt on M. Teder justkui kõik maatükid üle andnud Vaariku OÜ-le. Kõik kinnisasjad on endiselt M. Teder omandis ning ei saa välistada, et Vaariku OÜ-le on asjad antud kasutusse rendilepinguga. 7. 17. aprillil 2014 esitas kaebaja ka täiendavad kirjalikud seisukohad, milles rõhutas, et on ebaoluline, kui suur on üleantav ettevõte või selle ettevõtte osa üleandja kogu majandustegevusest. Oluline on see, kas tegemist on eraldi ettevõtte kui tootmisüksusega ning kas täidetud on müügitulu kriteeriumid. Samuti ei oma tähendust see, kas kaebaja omandas maa või kasutab kaebaja seda rendilepingu või muu tehingu alusel. Isik ei pea olema maa omanik, et teda saaks käsitleda põllumajandusettevõtjana ja tema tootmisüksust põllumajandusettevõttena. Oluline on tegevuse sisuline pool ning tähtis ei ole see, mis õiguslikul alusel omatakse või kasutatakse tootmisvahendeid. Ettevõttega võib tegemist ka siis olla, kui kõik tootmisvahendid on võetud rendile. Antud juhul kasutas üleandja oma ettevõtluses eelnevalt sedasama maad, mida nüüd kasutab kaebaja. See, et enne üleandmist oli see maa vastava põllumajandusettevõtja omandis ning nüüd kasutatakse seda maad rendisuhte alusel, ei tähenda, et üle ei võinud minna ettevõte. Vastustaja seisukoht 8. PRIA palub oma 25. veebruari 2014 vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja selgitab, et määruse nr 68 lisa 4 p 5.1 näeb ette, et 10 hindepunkti saab taotlus juhul kui füüsilisest isikust ettevõtja või osaühingu osanik on enne taotluse esitamist omandanud vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud oma vanemale või vanavanemale kuulunud põllumajandusega tegeleva osaühingu kogu osaluse või vanemast või vanavanemast füüsilisest isikust ettevõtjale kuulunud kogu põllumajandusettevõtte. FIE Vaariku Talu (Maia Teder) taotles ja talle määrati 2008. a investeeringutoetus mikropõllumajandusettevõtte arendamiseks, mis maksti välja 28. novembri 2008 käskkirja nr 1-3.13-7/520 alusel. 28. novembril 2012 esitas M. Teder PRIA-le avalduse taotluse nr 141008820416 investeeringuobjektidega seonduvate kohustuste üleandmiseks Vaariku OÜ-le, mille ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on M. Teder. PRIA lubas investeeringuobjektid Vaariku OÜ-le üle anda seoses FIE Vaariku Talu tegevuse lõpetamisega. Seega on FIE Vaariku Talu tegevuse küll lõpetanud, kuid taotleja osaniku ema M. Teder jätkab põllumajandustegevust Vaariku OÜ-na ning tegemist ei ole kogu põllumajandusettevõtte üleandmisega emalt tütrele nagu hindamiskriteerium ette näeb. Käesoleval juhul ei ole hindamiskriteeriumi nõue täidetud, kuna ema on küll lõpetanud tegevuse füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid jätkab põllumajandustegevusega Vaariku OÜ-s. PRIA viitab asjaolule, et 28. novembri 2012 M. Tederi kirja kohaselt on FIE Vaariku Talu maad antud põllumajandustegevuseks üle Vaariku OÜ-le. PRIA märgib, et OÜ Mahe Teder ja T. Tederi vahel 1. augustil 2013 sõlmitud kinnistu rendileping, mille kohaselt taotleja võtab rendile 2,0 ha hoonestamata kinnistust, kinnitab, et tegemist ei ole vanemalt põllumajandusettevõtte ülevõtmisega, vaid iseseisva ettevõtlustegevuse alustamisega tütre poolt. Samuti on OÜ Mahe Teder kohtule esitanud 28. 3

juunil 2013 M. Tederi ja OÜ Mahe Teder vahel sõlmitud rendilepingu nr 2, mis näitab, et ema ei ole tütre äriühingule põllumajandustegevuseks vajalikke maid üle andnud st pole ettevõtte koosseisu kuuluvat vara üle andnud, vaid on eraisikuna neid tütre äriühingule üksnes rentinud. Pöördadra, järelhaagise, 4 ämbri, rehade, labida, kühvli, aiakäru ja kastmistarvete kui vallasvara üleandmist M. Tederi poolt taotlejale ei saa pidada põllumajandustootmises põlvkondade vahetuse eesmärgil tehtud tehinguks ja kogu põllumajandusettevõtte üleandmiseks kui maa, millele kastmistiik rajada ja kasvuhoone ehitada ja millel on FIE Vaariku Talu oma põllumajandustegevust arendanud, on taotlejale üle andmata ja sõlmitud on vaid rendileping. Vastustaja on seisukohal, et kogu põllumajandusettevõte ei ole üle antud mitte OÜ-le Mahe Teder, vaid suur osa varadest on üle antud Vaariku OÜ-le. Kuna köögiviljakasvatus moodustas vaid väikese osa FIE Vaariku Talu põllumajandustootmisest ning seda ei saa mingil moel lugeda kogu põllumajandusettevõtte üleandmiseks OÜ-le Mahe Teder, mistõttu pole võimalik põlvkondade vahetuse soodustamise eest hindepunktide andmise Kohtu põhjendused 9. OÜ Mahe Teder taotles põllumajandusministri 8. juuni 2010 määruse nr 68 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 68) alusel põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.2 raames. Pooled vaidlevad selle üle kas taotluse hindamisel jättis Põllumajanduse Informatsiooni ja Registrite Amet (PRIA) õiguspäraselt andmata kaebajale hindepunktid põlvkondade vahetumise soodustamise eest, täpsemalt hindamiskriteeriumi 5.1., s.o vanemast või vanavanemast füüsilisest isikust ettevõtjale kuulunud kogu põllumajandusettevõtte ülevõtmise eest. 10. Määruse nr 68. lisa 4 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluse hindamise kriteeriumid“ kriteeriumi 5.1. järgi antakse lisatingimuste täitmisel 10 hindepunkti juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja või osaühingu osanik on enne taotluse esitamist omandanud vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud oma vanemale või vanavanemale kuulunud põllumajandusega tegeleva osaühingu kogu osaluse või vanemast või vanavanemast füüsilisest isikust ettevõtjale kuulunud kogu põllumajandusettevõtte. 11. Esmalt märgib kohus, et hindamiskriteeriumi grammatiliselt tõlgendades ilmneb, et hindepunktide andmise tingimuseks see, et ülenejale sugulasele kuulunud osaühingu kogu osaluse või füüsilisest isikust ettevõtja kogu põllumajandusettevõtte kogu osaluse omandajaks on füüsiline isik. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja, mitte kaebaja osanik T. Teder, omandas T. Tedre emale, M. Tedrele, kuulunud vara, mida kaebaja käsitab ettevõttena TsÜS § 661 tähenduses. Kohus nõustub siiski, et eesmärgipärane võib olla hindepunktide andmine ka neile osaühingutele, mis on omandanud oma ainuosaniku vanemale või vanavanemale kuulunud põllumajandusega tegeleva osaühingu kogu osaluse või vanemast või vanavanemast füüsilisest isikust ettevõtjale kuulunud kogu põllumajandusettevõtte, kuna sel juhul on omandamisel sarnaselt põlvkondade vahetumist soodustav toime. Kuna pooled selle üle ei vaidle ja vastustaja ei ole hindepunktide andmisest keeldumisel viidanud asjaolule, et omandajaks ei ole T. Teder füüsilise isikuna, siis kohus antud küsimust täiendavalt ei analüüsi. 4

12. Vastavalt määruse nr 68 § 7 lg 2 p-le 3 tuleb vaidlusaluse hindamiskriteeriumiga seoses esitada ettevõtte esmakordse äriregistris või Maksu- ja Tolliametis registreerimise aega või üleantud ettevõtte põllumajandustootmisega alustamise aega tõendavate muude dokumentide ärakirjad ja kinnitus, et vanemad või vanavanemad on asjakohasel põllumajanduslikul tegevusalal oma tegevuse lõpetanud. Kaebaja hinnangul tuleneb viidatud sättest, et hindamiskriteeriumi 5.1. seisukohast omab tähendust üksnes konkreetsel põllumajanduslikul tegevusalal tegevuse lõpetamise fakt ning muul põllumajanduslikul tegevusalal tegevuse jätkamine vanema poolt ei takista taotlusele hindepunktide andmist. Eeltoodu on võimalik juhul, kui taotlejale on üle antud iseseisev majandusüksus, mille kaudu vanem konkreetsel põllumajanduslikul tegevusalal tegutses. Kohtu hinnangul ei ole siiski selge, kas määruses nr 68 kasutatud mõistet „samal põllumajanduslikul tegevusalal“ tuleb mõista selliselt, et hindepunktide andmist ei välista vanemate jätkamine teisel põllumajanduslikul tegevusalal. Põhjendatud on kaebaja seisukoht, et noorema põlvkonna põllumajanduses osalemise soodustamine ei pea tähendama tingimata seda, et üle võetakse kogu majandustegevus kõikide põllumajanduslike tegevusalade lõikes. Samas viitab määruse nr 68 lisa 4 kriteeriumi 5.1. nõue füüsilisest isikust ettevõtjale kuulunud kogu põllumajandusettevõtte omandamiseks sellele, et hindepunkte põlvkondade vahetumise soodustamise eest antakse üksnes juhul, kui vanem annab taotlejale üle kogu tootmise. „Vahetus“ tähendab asendamist uue või uutega1. Seega tähendab põlvkondade vahetumine ühe põlvkonna asendamist teisega. Kohus järeldab sellest, et eesmärgipäraseks saab pidada kriteeriumi 5.1. alusel hindepunktide andmist juhul, kui ettevõtte omandamine taotleja poolt on kaasa toonud põllumajandusliku tegevuse tegeliku üleandmise alanejale sugulasele. On ilmne, et põlvkondade vahetumisega ei ole tegemist olukorras, kus taotlejale on üle antud väheoluline osa füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsenud isiku põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatud varast ja vanem ise jätkab põllumajanduslikul tegevusalal tootmist varasemaga võrreldavas mahus. 13. Kaebaja väitel on ta omandanud M. Tedrelt viimase köögiviljakasvatusega tegeleva ettevõtte, kusjuures M. Tedre teravilja- ja loomakasvatusega tegelevad ettevõtted on omandanud OÜ Vaariku, mille ainuosanikuks on M. Teder. Köögiviljakasvatusega tegeleva ettevõtte omandamise ning taotluses nimetatud kasvuhoonete ja kastmistiigi rajamiseks vajaliku maa rendile võtmisega on kaebaja täitnud kriteeriumi 5.1. tingimused. Kohus kaebajaga ei nõustu. 14. Kohus ei nõustu siiski ka vastustaja seisukohaga, et taotleja tegevuseks vajaliku maa kasutamine rendilepingu alusel, mitte selle omandamine, iseenesest oleks selliseks asjaoluks, millest nähtuvalt ei saa tegemist olla ettevõtte üleandmisega kriteeriumi 5.1. tähenduses ja seega tuleb kaebaja tegevus lugeda uue ettevõtte loomiseks. Ettevõtte üleminekuks ei ole nõutav, et üle antav varakogum vastaks täielikult sellele varakogumile, mille kaudu vanema ettevõte tegutses. Kaebaja on siinjuures põhjendatult viidanud, et oluline on, et üleantav varakogum tagaks ettevõtte toimimise. Seega on võimalik ettevõtte üleminek selliselt, et üleantav varakogum ei vasta täpselt vanema ettevõttele, kuid tagab ettevõtte toimimise. Kehtiv õigus ei välista ettevõtte üleminekut näiteks olukorras, kus vanema ettevõte kasutab tegutsemiseks vanemale kuuluvat maad, kuid varakogumi üleandmisel sõlmitakse vanemaga maa kasutamise kohta rendileping. Selline toimimine ei ole ka olemuslikult vastuolus ettevõtte toimimise tagamise nõudega, kui rendiperiood on piisavalt pikk ning puudub kahtlus poolte tahtes ja võimes lepingut tegelikult täita. 1 Vt http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=p%C3%B5lvkonna+vahetus&F=M 5

15. Vaariku OÜ 2012. aasta majandusaasta aruande (tl 11-17) kohaselt on ettevõtte eesmärgiks täiustada materiaalset põhivara ning oluliselt suurendada põllumajandussaaduste tootmist ja realiseerimist. 2012. aastal alustati loomakasvatusega. Samuti nähtub aruandest, et varasemaga võrreldes on oluliselt suurenenud laekumised kaupade müügist ja teenuste osutamisest (tl 14), müügitulu kokku oli 143 632 eurot. Samuti nähtub aruandest, et kogu müügitulu on teenitud teravilja ja kaunvilja kasvatusest ja piimakarjakasvatusest. Kaebaja kinnitusel on füüsilisest isikust ettevõtja Vaariku Talu köögiviljade võõrandamise käive 2011. aastal 3578 eurot ja 2012. aastal 2752 eurot. Seega moodustas väidetav tulu köögiviljade võõrandamisest vähem kui kaks protsenti M. Tederiga seotud ettevõtete kogu müügitulust. 16. Kaebaja väitel on füüsilisest isikust ettevõtja Vaariku Talu köögiviljade kasvatamise ettevõtte üle antud kaebajale mitterahalise sissemakse tegemisega. 21. juunil 2013 sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu lisa kohaselt on kaebajale üle antud 2 plastist ja 2 tsingist ämbrit, 200 m kastmisvoolikut, kastmispump, aiakäru, 2 labidat, kühvel, 3 reha, 2 tonni komposteeritud sõnnikut, pöördader ja järelhaagis. Kohus osutab, et mitterahalise sissemaksena üleantud aiatarvikute otstarve ja arv on sellised, et sarnase varakogumi olemasolu võib eeldada iga tavalise maapiirkonnas asuva majapidamise juures. Seetõttu on vähemalt küsitav, kas üleantud väikevahenditel koostoimes on majandusüksuse kvaliteet. Väidetav ettevõtte üleandmine on toimunud augustikuus. Samas ei ole kaebaja isegi väitnud, et ettevõtte koosseisus oleks üle antud maatükk kasvavate köögiviljadega, kogutud saak, istikud, seemned vms köögiviljakasvatuse jätkamiseks. Samuti ei ole väidetud köögiviljade realiseerimisega seotud lepinguliste õiguste ja kohustuste üleminekut. 17. 14. augustil 2013 koos taotlusega esitatud kaebaja äriplaani kohaselt ei ole kaebaja ettevõte enne taotluse esitamist tegelenud põllumajandusliku ettevõtlusega. Ettevõte kavandab rajada kasvuhooned kahes etapis, peamiselt tomatikasvatuseks, vähesel määral kurkide ja potilillede kasvatuseks. Esimeses etapis rajatakse 300 m2 kasvuhoone koos kastmistiigiga toetuse abil. Kavandatava investeeringu eesmärgiks on tomatite kasvatamisega tegelema hakkamise kaudu panna alus aianduse alal tegutsevale ettevõttele maapiirkonnas, mis on jätkusuutlik, loob töökohti, hoiab noori inimesi maalt lahkumast ning annab võimaluse teenida omanikutulu olemasolevate ressursside baasil. Investeering viiakse ellu 2014. aasta kevadel, et alustada 2014. aastal põhitegevusega. Ettevõte on saanud väikevahendeid ka ettevõtte ülevõtmise kaudu oma vanemalt. Äriplaani kohaselt ei kavandanud kaebaja 2013. aastal ühegi toodanguliigi tootmist ega laekumist omatoodetud põllumajandussaaduste müügist. Samuti ei nähtu äriplaanist ega teistest haldusmenetluses ega ka kohtumenetluses esitatud dokumentaalsetest tõenditest, millisel viisil või mille tootmiseks kaebaja mitterahalise sissemaksena omandatud varakogumit kasutab. Arusaamatu on millisel otstarbel vajab kaebaja pöördatra, pidades silmas, et kavandatav äritegevus on seotud ca 300 m2 kasvuhoonetes köögiviljade ja taimede kasvatamisega. 18. Eeltoodud asjaoludel on kohtu hinnangul ilmne, et kaebaja ei omandanud mitterahalise sissemakse ja rendilepingu sõlmimisega tegutsevat majandusüksust, s.t füüsilisest isikust ettevõtja Vaariku talu köögiviljade kasvatamisega tegelev ettevõte ei ole kaebajale üle läinud. Kaebaja ise ei ole varakogumit toimivaks majandusüksuseks pidanud ega kavatsenud varakogumit kaebuses väidetud viisil kasutada. 6

Lisaks ei ole varakogumi kaebajale üleandmisega soodustatud põlvkondade vahetust. M. Tederi poolt üle antud varakogum võis olla seotud üksnes väheolulise osaga M. Tedre põllumajanduslikust tegevusest ning kaebaja ei kavatsenud sedagi jätkata. M. Tedre ja T. Tedre tegevusest ei saa järeldada tegelikku soovi põlvkondade vahetuseks. M. Teder on oma tegevust teravilja- ja loomakasvatuse valdkonnas laiendamas. T. Teder on soovinud alustada tomatite, kurkide ja taimede tootmist suuremõõtmelistes rajatavates kasvuhoonetes, milline tegevus ei rajane M. Tedre varasemal köögiviljakasvatusalasel tegevusel. 19. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vaatamata maarendilepingu alusel maakasutuse ebaõigele hindamisele, on PRIA kokkuvõtvalt jõudnud põhjendatud seisukohale, et käesoleval juhul ei ole tegemist vanemalt põllumajandusettevõtte ülevõtmisega, vaid iseseisva ettevõtlustegevuse alustamisega tütre poolt. Maarendilepingu sõlmimist ja mitterahalise sissemaksena üleantud varakogumi omandamist ei saa pidada põllumajandustootmises põlvkondade vahetuse eesmärgil tehtud tehinguks ja kogu põllumajandusettevõtte üleandmiseks. Seetõttu leiab kohus, et vastustajale ei ole OÜ Mahe Teder toetustaotluse hindamisel etteheidetav selline viga, mis oleks kaasa toonud hindamiskriteeriumi 5.1. alusel hindepunktide andmata jätmise otsustuse õigusvastasuse. Kuna kaebaja ei väida toetustaotluse ebaõiget hindamist ülejäänud hindamiskriteeriumide osas ega kaevatava otsuse õigusvastasust muul alusel ja ka kohtule ei ole äratuntav muu asjaolu, mis võiks tingida kaevatava otsuse õigusvastasuse, siis on kohus seisukohal, et PRIA 19. novembri 2013 otsus nr 13-6/2057 on õiguspärane osas, millega otsustati jätta rahuldamata OÜ Mahe Teder taotlus põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamiseks. Kaebus jääb rahuldamata. 20. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik 7