3-12-890/107 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 15.05.2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-890 Haldusasi OÜ Novadirect kaebus MTA Lääne maksuja tollikeskuse 30.01.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/3196-12 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Novadirect, volitatud esindaja vandeadvokaat Raul Oberg Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Egert Übner Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Novadirect apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta OÜ Novadirect apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. detsembri 2013. a otsus haldusasjas nr 3-12-890 muutmata. 2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 16. juunil 2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

3-12-890 2(9) tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse vanemrevidendid kontrollisid MKS § 10 ja § 59 lg 2 p 1 alusel OÜ Novadirect käibeja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil juuli 2010 kuni juuni 2011. Kontrolli tulemusel tuvastas maksuhaldur, et OÜ Novadirect ei ole soetanud OÜ-lt Balantest kasvava metsa raieõigusi ja eraldiseisva teenustööna maaharimisteenuseid. OÜ Novadirect on ebaõigesti maha arvanud eelmainitud äriühingu nimel väljastatud arvetelt sisendkäibemaksu kokku 345 200 krooni ning on jätnud deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuluna väljamaksed OÜ-le Balantest summas 1 811 200 krooni, millelt on tasumata tulumaks summas 481 458 krooni. 2. Maksuja Tolliamet (MTA) jättis 28.03.2012 vaideotsusega rahuldamata OÜ Novadirect 01.03.2012 vaide MTA Lääne maksuja tollikeskuse 30.01.2011. a maksuotsuse nr 12.2- 3/3196-12 kehtetuks tunnistamiseks.

3. OÜ Novadirect esitas 30.04.2012. a Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada MTA Lääne maksuja tollikeskuse 30.01.2012. a maksuotsus nr 12.2-3/3196-12 ning peatada vaidlustatava 30.01.2012. a maksuotsuse täitmine kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. 1) Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega, et OÜ Balantest ja OÜ Novadirect vahelisi raieõiguse ostu-müügitehinguid ei ole sõlmitud ning et OÜ Novadirect poolt müüdud metsamaterjal, mis pärines Kopli I, Linnu, Uuetoa, Mõimekõrve, Kärneri ja Sookuninga kinnistutelt, on soetatud otse vastavate kinnistute omanikelt ilma OÜ Balantest vahenduseta. Kuigi OÜ Novadirect juhatuse liige EA ja varasem OÜ Balantest volikirjaline esindaja ning OÜ Novadirect volikirjaline esindaja AA on abikaasad ning EA usaldas oma abikaasat, ei tähenda see, et EA teadis või pidi teadma tehingutest, sh tehingute tingimustest, mis OÜ Balantest sõlmis kolmandate isikutega raieõiguse omandamiseks. EA teadis kasvava metsa raieõiguse lepingute sõlmimisel OÜ-ga Balantest vaid seda, millise hinnaga OÜ Novadirect mingi konkreetse raieõiguse viimaselt omandab, ja oli veendunud, et AA kui OÜ Balantest volitatud esindaja nimetatud hind oli vastuvõetav, sest omandatud raieõiguse alusel ülestöötatud metsamaterjali müügihind kattis kõik vastavad kulutused ning tekkis ka kasum. Kinnistute algsetelt omanikelt kasvava metsa raieõiguse ostmine OÜ Balantest poolt ja raieõiguse edasimüümine oluliselt kallima hinnaga OÜ-le Novadirect toimus AA korraldamisel ja maksuhalduri poolt viidatud asjaolud ning tõendid ei anna alust väita, et EA oleks olnud OÜ Novadirect poolt tehingute tegemisel vastavatest asjaoludest teadlik. EA ei teadnud midagi OÜ Balantest tegevusest ja tehingutest, välja arvatud tehingud OÜ Novadirect ja OÜ Balantest vahel kasvava metsa raieõiguste ostuks ja toimingud OÜ Balantest poolt esitatud arvete tasumiseks. EA ei saa vastutada OÜ Balantest tegevuse eest, sh selle eest, millisel otstarbel ja kellele tehti väljamakseid OÜ-st Balantest, kuidas OÜ-s Balantest peetakse raamatupidamisja maksuarvestust jne. EA ei ole alates 16.07.2010 teinud ei sularahaega sularahata tehinguid tema nimel oleva Swedbank pangakontoga nr XXXXXXXXXXXX ja nimetatud EA nimel olevat kontot on käsutanud ja käsutab tegelikult AA. EA on volitanud AA-t kasutama nimetatud pangakontot viimase äranägemisel, sh pangatehingute tegemine pangakontorites. Kõik pangatehingud selle kontoga, sealhulgas ülekanded, sularaha sissemaksed ja väljamaksed on teinud AA ja EA-l ei ole olnud mingisugust vajadust ega soovi teha selle kontoga tehinguid ega kontrollida AA poolt teostatud tehinguid. Kui nimetatud kontol olevat raha oli vaja kellelegi üle kanda või kontolt

3-12-890 3(9) raha välja võtta EA palvel või huvides, tegi vastavad toiminguid AA. AA teostas sellelt pangakontolt ülekanded nii Kärneri kinnistu omanikule TM-le raieõiguse müügilepingu järgi kui ka Sookuninga kinnistu omanikule ES-le raieõiguse müügilepingu järgi. 2) Kaebaja soetas OÜ-lt Balantest raieõiguse Hintsu kinnistul, lasi OÜ-l Balantest (AA isikus, kes isiklikult OÜ Balantest poolt renditud harvesteriga Hintsu kinnistul töötas) 2010 augustis metsa üles töötada raieõigusega määratud mahus ja müüs edasi 231,23 tm metsamaterjali Södra Eesti AS-le ja Invester OÜ-le. Ülejäänud materjal jäi OÜ-le Novadirect omatarbeks. Asjaolu, et OÜ Balantest ei esitanud OÜ-le Novadirect arveid Hintsu kinnistul metsa ülestöötamise ja metsamaterjali veo eest, ei ole sõltunud OÜ-st Novadirect, ja arvete puudumine või tööde ja teenuste eest mittemaksmine ei tõenda vastavate tööde või teenuste mitteteostamist. Asjaolud, et Hintsu kinnistult said nii OÜ Balantest kui OÜ Novadirect kokku metsamaterjali oluliselt suuremas koguses, kui oli kajastatud metsateatises ja raieõiguse müügilepingutes, ei viita maksuõiguslikele rikkumistele. Hintsu kinnistul 2010.a. augustis toimunu kohta ei anna selgust ka maksuhalduri poolt maksumenetluses võetud seletused AK-lt, JR-lt ning RL-lt, kuna seletuse võtmise protokollid on vormilt kaheldava väärtusega (mahakriipsutused ja juurdekirjutused, ei nähtu, et seletuse andjad oleksid protokollid läbi lugenud ning kinnitanud kirjapandu õigsust) ning ei sisalda konkreetseid vastuseid tegelike asjaolude kohta Hintsu kinnistul 2010. a augustis. 3) Kaebaja on ostnud OÜ-lt Balantest reaalseid maaharimisteenuseid ja seda väljaspool juhtimisteenuse sisusse kuuluvaid kokkulepitud tegevusi. Maksuotsuses on ebaõigesti leitud, et OÜ Novadirect ja OÜ Balantest vahel oli kokku lepitud, et maaharimisteenused kuulusid juhtimisteenuse koosseisu ja eraldi maaharimisteenuste tellimiseks puudus OÜ-l Novadirect igasugune vajadus. 4. MTA vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu, leides, et kaebus on põhjendamatu ning puudub alus kaebaja nõude rahuldamiseks. Kuna kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid vaideotsuses toodud vastustaja seisukohtadele, vaid on korranud kaebuses oma vaides toodud seisukohti, jääb vastustaja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde neid üle kordamata. Kokkuvõtvalt on MTA seisukohad järgmised: 1) OÜ Balantest on ise perioodil 06.05.2010-21.07.2010 realiseerinud kogu Hintsu kinnistult saadud metsamaterjali ning OÜ Novadirect poolne väidetav raieõiguse ost Hintsu kinnistult kajastub vaid paberil. See asjaolu oli OÜ Novadirect seaduslikule esindajale EA-le teada. OÜ Balantest poolt Hintsu kinnistult müüdud metsamaterjali veo andmetest nähtub, et 05.08.2010, kui OÜ Novadirect ostis arve nr 33 alusel OÜ-lt Balantest raieõiguse, on faktiliselt kinnistul juba OÜ Balantest poolt raietööd teostatud, puit veetud ja realiseeritud. OÜ Novadirect poolt kontrollimisel esitatud andmete kohaselt on väidetavalt OÜ Novadirect müünud Hintsu kinnistult pärinevat metsamaterjali 413,33 tihumeetri ulatuses ajaliselt hilisemas perioodis, kui toimus OÜ Balantest poolt metsamaterjali realiseerimine. Usutav ei ole, et Hintsu kinnistult sai soetada kokku metsamaterjali üle 800 tihumeetri, samal ajal kui Hintsu kinnistu metsateatise kohaselt oli orienteeruvaks raiemahuks 360 tihumeetrit. OÜ Novadirect ja OÜ Balantest vahelise Hintsu kinnistu kasvava metsa võõrandamise lepingu nr 04.07 puhul on osaliselt tuvastamist leidnud, et metsamaterjal on veetud reaalselt Vahastu külas asuvalt Uuetoa kinnistult. 2) OÜ Novadirect ei ostnud Kopli I, Linnu, Uuetoa, Mõimekõrve, Kärneri ja Sookuninga kinnistu raieõigusi OÜ-lt Balantest, vaid ostis need raieõigused ise kinnistute algomanikelt. OÜ Novadirect seadusliku esindaja EA poolt on väljastatud 01.06.2010. a volikiri AA-le kasvava metsa ostutehingute teostamiseks ja vormistamiseks. Kopli I, Uuetoa, Linnu, Mõimekõrve, Kärneri ja Sookuninga kinnistutelt raieõiguse omandamine toimus perioodil 01.06.2010 kuni

3-12-890 4(9) 31.08.2010, so ajal, mil AA omas volikirjalist õigust osta OÜ Novadirect nimel kasvava metsa raieõigust ning vormistada vastavaid ostutehinguid. Maksuhaldur ei näe ühtki tõsiseltvõetavat põhjust, miks OÜ-l Novadirect oleks raieõiguse ostu-müügitehingute teostamiseks vaja vahendajat (OÜ Balantest). Ükski tulule orienteeritud äriühing ei osta raieõigust teiselt äriühingult 3- 15 korda kallimalt kui on raieõiguse müügi alghind, samal ajal kui OÜ Novadirect saaks raieõiguse osta otse kinnistu omanikult, äriühing on võtnud selleks tööle teadmistega isiku ja teinud kulutusi reklaamile. Ebausutav on EA teadmatus raieõiguse olulisest kallinemisest raieõiguse võõrandamise puhul OÜ-lt Balantest OÜ-le Novadirect. AA oli EA abikaasa ja usaldatud isik. OÜ Novadirect avaldas ajalehes raieõiguse ostmise kuulutusi, millel oli märgitud kontaktina EA mobiiltelefoni number. EA-le kuuluvalt pangakontolt tehti ülekanded Kärneri kinnistu omanik TM-le raieõiguse eest ning EA tegi SEB Pank AS pangakontoris sularahas sissemaksega ülekande ES pangakontole, tasudes Sookuninga kinnistu raieõiguse eest. EA tegevus (raieõiguste ostutehingute vormistamine ja tasumine) on vastuolus tema poolt antud seletusega raieõiguste ostutehingute faktiliste asjaolude kohta. AA antud seletused tehingute kohta on vastuolulised ning ei ole usaldusväärsed. 3) OÜ Novadirect raamatupidamise arvestus kajastab OÜ Balantest nimel väljastatud arveid maaharimisteenuste (kultiveerimine, väetamine, kündmine) osutamise kohta. EA on avaldanud, et jaanuaris 2010 sai juhtimisteenuse osutamise osas kokku lepitud AA-ga OÜ-st Balantest. Juhtimisteenuse eesmärk oli, et AA juhiks majandustegevust ja teeks kõik, mida OÜ-s Novadirect oli tarvis teha perioodil, kui EA oli haige (aastane periood). Juhtimisteenus hõlmas EA sõnul kõiki tehinguid ja toiminguid, mida OÜ-s Novadirect oli tarvis teha, va dokumentide allkirjastamine, kassaja pangatehingud. Ei ole usutav, et maaharimisteenuseid osteti OÜ-lt Balantest eraldiseisva teenustööna, kui OÜ-s Novadirect kõik tööd ja toimingud, mida oli tarvis teha, teostati juhtimisteenuse raames. OÜ Novadirect poolt OÜ-lt Balantest maaharimisteenuste sisseostmise puhul on tegemist seotud isikult dubleeriva teenuse ostmisega, mille eest mitteseotud isikud üldreeglina ei ole nõus tasuma. Ükski normaalne tulule orienteeritud äriühing ei osta eraldivõetuna teenustöid, mille teostamise osas on kokku lepitud, et vastavad teenused osutatakse juhtimisteenuse raames. EA teadis, et maaharimisteenuseid OÜ-lt Balantest eraldiseisva teenustööna faktiliselt ei ostetud, ostutehingud kajastuvad vaid paberil. On võimalik, et vastavate teenuste eest välja makstud raha jõudis tagasi OÜ Novadirect seadusliku esindaja EA käsutusse. 4) OÜ Balantest on äriühing, mida juhib alates 05.04.2010 variisik KS, kes viibis 11. juunist 2010 kuni 11. veebruarini 2011 kinnipidamisasutuses ning sattus tagasi kinnipidamisasutusse 13. aprillil 2011. Firma ostmisest 05.04.2010 alates ei ole ta teadlik, kas OÜ Balantest tegutseb, tema ühtki majandustehingut sooritanud ei ole. 05.04.2010 on tehtud äriregistris AA kui OÜ Balantest juhatuse liikme ja osaniku lõpetamise kanded. AA on 05.04.2010. a saanud KS-ilt tähtajatu lihtvolikirja, mille kohaselt saab AA esindada OÜ-d Balantest kasvava metsa, metsakinnistute ning metsamaterjali ostuja müügiga seonduvatel läbirääkimistel kui ka kõikidel teistel ettevõttega seonduvatel läbirääkimistel. OÜ Balantest deklareerib küll väljastatud arvete järgse müügikäibe, kuid käibemaksu tasumist faktiliselt eelarvesse ei toimu. 5. Tallinna Halduskohus jättis 13.12.2013 otsusega kaebuse MTA Lääne maksuja tollikeskuse 30.01.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/3196-12 tühistamiseks rahuldamata. Hinnates maksumenetluses tuvastatud asjaolusid ning isikute antud seletusi juhtimisteenuse sisu osas, hõlmas juhtimisteenus kõiki OÜ Novadirect majandustegevuseks vajalikke tehinguid ja toiminguid. Seletuste andjad ei ole seletustes eristanud juhtimisteenust äriühingu majandustegevuses tehtud tööde alustamiseks, teostamiseks ning lõpetamiseks vajalikest toimingutest. Kaebuses kirjeldatud asjaolud juhtimisteenuse osas ja kohtuistungil AA poolt antud seletus juhtimisteenuse raames ning väljaspool nimetatud teenust osutatud toimingute kohta on vastuolus

3-12-890 5(9) tema poolt maksumenetluses juhtimisteenuse kohta antud seletustega. Kuna kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väiteid ja tunnistaja AA ütlusi juhtimisteenuse sisu osas, ei ole kaebaja ümber lükanud maksuhalduri poolt maksuotsuses tehtud järeldusi juhtimisteenuse raames ning väljaspool nimetatud teenust osutatud teenuste kohta. OÜ Balantest esindaja AA ütluste kohaselt soovis ta teenida OÜ-le Balantest kasumit ja varjas seetõttu EA eest kinnistute tegelikku hinda, sest vastasel korral ei oleks EA olnud nõus ostma kinnistuid OÜ Balantest pakutava hinnaga. AA kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tema eesmärgiks OÜ Balantest tagasi osta ning tema arvates on õige ja kasulik osta kasumit teeniv ettevõte. Eluliselt ei ole usutav, et isik näeb vaeva selle nimel, et tõsta selle firma turuväärtust, mida ta ise osta soovib ning teeb seda abikaasa äriühingu kasumi arvelt. Vaidlusaluste tehingutega seotud äriühinguid esindavad isikud olid omavahel tihedates perekondlikes ja ärilistes suhetes ning nende vahel toimus nii äriühingute majandustegevuse kui tehingute osas koostöö, mis põhines vastastikusel usaldusel. EA-l ei saanud olla teadmata tema pangakontol tehtud toimingud ning EA väide, et ta ei teadnud midagi OÜ Balantest tegevusest, ei ole eluliselt usutav. Hintsu kinnistu kohta koostatud metsateatisel oli märgitud kavandatava raie maht 360 tm. Tegelikult raiutud metsamaterjali hulk ei saanud metsa tagavara arvestamise veaprotsendi kohaselt erineda rohkem kui 72 tm ehk tegelikult võis kinnistult saada raiutud metsamaterjali kuni 432 tm. Hintsu kinnistult ei olnud võimalik raiuda metsamaterjali 827,58 tm suuruses koguses ning kaebaja poolt esitatud väited ja tõendid Hintsu kinnistult pärineva metsamaterjali koguse osas ei ole usutavad ning on vastuolus raiemahtude arvestamise aluseks olevate andmetega. Tunnistajate ütlused ei kinnita kaebaja väiteid selle kohta, et kaebaja müüs Hintsu kinnistult saadud metsamaterjali augustis ja septembris 2010 ning veebruaris 2011. Tunnistajad oma ütlustega selgitavad küll neile Hintsu kinnistult metsamaterjali väljaveo teadaolevaid asjaolusid, kuid ütlused ei kinnita kaebajale ja/või kaebaja poolt metsa ülestöötamist ja väljavedamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. OÜ Novadirect palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja ebaõigesti tuvastanud asjaolusid. Kaebaja poolt OÜ-lt Balantest tellitud juhtimisteenuse sisusse ei kuulunud maaharimistööd, seetõttu oli kaebajal õigus vastavalt ostetud maaharimisteenuselt sisendkäibemaks maha arvestada. Juhtimisteenuse sisu määratlemisel tuleb lähtuda tehingu osapoolte (nende esindajate) tegelikust tahtest. Kas ja millised OÜ Balantest poolt kaebajale osutatud teenused kuulusid nn juhtimisteenuste sisusse ja milliseid nn maaharimisteenuseid saab käsitada väljaspool juhtimisteenuse sisu, saavad tõendada vaid kaebaja seadusliku esindaja EA ning AA poolt maksumenetluses antud seletused ja kohtuistungil antud ütlused. Kohus arvestas otsuse tegemisel ebaõigesti vaid nende isikute maksumenetluses antud seletusi ja on jätnud põhjendamatult kõrvale kohtuistungil antud ütlused. Terminist „juhtimisteenus“ tuleb nii keeleliselt kui vormiliselt aru saada kui teatud tegevuse juhtimisest, mitte konkreetse töö tegemisest. Kohus leidis ebaõigesti, et maaharimisteenused kuulusid juhtimisteenuse sisusse. OÜ Balantest tegi kaebajale konkreetset tööd (kündmine, kultiveerimisja mürgitamisteenus). Tuvastatav on ka, et EA haiguse ajal osutas AA sisuliselt kaebajale juhtimisteenust. Juhtimisteenuse eest makstava tasu eest ei oleks olnud võimalik teha põllumajandustegevuseks vajalikke töid. Kohtu väide, et eluliselt ei ole usutav AA soov osta tagasi osa OÜ-s Balantest, ei ole asjakohane. Veenvad ei ole kohtu seisukohad selles osas, et kaebaja seaduslik esindaja EA teadis asjaolusid tema nimel oleval pangakontol tehtud (AA poolt tehtud) tehingute kohta ja eluliselt pole usutav,

3-12-890 6(9) et tema ei teadnud midagi OÜ Balantest tehingutest. Sellised maksuhalduri ja kohtu seisukohad on vaid oletuslikud. Ümber ei ole lükatud EA ja AA ütlusi, et EA ei teadnud, millise hinnaga soetas algsetelt omanikelt kasvava metsa raieõiguse OÜ Balantest. Oletuslikud on maksuhalduri ja kohtu seisukohad, et EA on teadlikult ja tahtlikult kasutanud OÜ Balantest fiktiivseid arveid selleks, et nende arvete alusel vähendada kaebaja käibemaksukohustust. EA poolt aeg-ajalt tema nimel olevalt kontolt XXXXXXXXXXXX sularaha väljavõtmine ei tõenda seda, et tema ka konto seisu ja AA poolt tehtud ülekandeid kontrollis. See, et EA ja AA on abikaasad, ei tähenda, et nemad teineteise rahalistest tehingutest teadlikud oleksid. EA ei teadnud AA tegevusest OÜ- s Balantest ega AA tehingutest seoses kasvava metsa raieõiguse soetamisega algsetelt omanikelt. Apellant ei nõustu kohtuotsuses esitatud seisukohaga, et tõendid ei toeta kaebaja väiteid, et kaebaja müüs Hintsu kinnistult saadud metsamaterjali augustis ja septembris 2010 ning veebruaris 2011. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et nii suures koguses (827, 58 tm) metsamaterjali saamine Hintsu kinnistult polnud võimalik, vastupidist seisukohta toetavad asjas kogutud tõendid (tunnistajate AA, AK, RK, JR kohtuistungil antud ütlused, AH 19.10.2011 kaaskiri MTA- le ning Keskkonnaameti 04.06.2013. a vastus kohtu päringule). 7. MTA vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Nii maksuotsuses kui ka kohtuotsuses on põhjendatult leitud, et maaharimisteenused kuulusid juhtimisteenuse koosseisu ja seega puudus apellandil vajadus eraldi maaharimisteenuseid tellida. Maksumenetluses EA poolt antud ütluste kohaselt ei pidanud apellant oluliseks mitte terminit „juhtimisteenus“, vaid seda, et kõik vajalikud tööd saaksid tehtud. Seetõttu on kummastav, et apellant üritab apellatsioonkaebuses väita, justkui ainuüksi keeleliselt termin „juhtimisteenus“ ei saa endas sisaldada konkreetse töö tegemist. Apellandi väide, et juhtimisteenuse eest makstava tasu eest ei oleks olnud võimalik teha põllumajandustegevuseks vajalikke töid, on põhistamata. AA on maksumenetluses andnud seletuse, et kõik kaebaja tegevuseks vajalikud tööd tegi ta ise (kündmine 85 ha) ning põllumajanduses vajalike tööde tegemiseks vajalikud vahendid (traktor, mürgiprits) sai ta tasuta laenuks. Tööde tegemiseks vajaliku kütuse ostis ta OÜ-lt Balantest, mis oli kogu kulu.

Eluliselt ei ole usutav, et isik näeb vaeva selle nimel, et tõsta selle firma turuväärtust, mida ta ise osta soovib, ning teeb seda abikaasa äriühingu kasumi arvelt. Seega kuna AA huvi ei saanud olla OÜ-le Balantest raha teenimine, et hiljem ettevõte tagasi osta, siis ainus eluliselt usutav põhjendus AA käitumisele oli apellandi sisendkäibemaksu suurendamine.

Väidetavaid tehingupooli esindanud isikud (apellandi juhatuse liige EA ja apellandi ning OÜ Balantest volitatud esindaja AA) on omavahel tihedalt seotud perekondlike ja ärialaste suhete kaudu. Antud asjaolu koos teiste tõenditega annab alust arvata, et apellant on osalenud maksupettuses ning väidetavalt OÜ Balantest soetatud raieõiguste eest makstud summad on jõudnud raieõiguste tegelikku soetamismaksumust (mis tasuti kinnistute omanikele) ületavas osas tagasi EA või AA käsutusse. Väited, et EA ei teadnud midagi OÜ Balantest tegevusest ja tehingutest, välja arvatud tehingud OÜ Novadirect ja OÜ Balantest vahel kasvava metsa raieõiguse ostuks ja toimingud OÜ Balantest poolt esitatud arvete tasumiseks, on ebausutavad.

Halduskohus on leidnud põhjendatult, et Hintsu kinnistult ei olnud võimalik raiuda ligi 230 % suuremat kogust metsamaterjali kui metsateatises märgitud. Nii suurel hulgal raiutava puidu olemasolu ei kinnita ka tunnistajate maksumenetluses ja kohtus antud ütlused. OÜ Balantest on ise realiseerinud kogu Hintsu kinnistult saadud metsamaterjali ning apellandi poolne väidetav raieõiguse ost Hintsu kinnistult kajastub vaid paberil, mis oli apellandile ka teada.

3-12-890 7(9)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Apellant väidab, et halduskohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et 827,58 tm metsamaterjali ülestöötamine Hintsu kinnistult polnud võimalik. Kaebaja põhjendab oma apellatsioonkaebuses seda väidet, tuginedes tunnistajate AA, AK, RK, JR kohtuistungil antud ütlustele, samuti AH 19.10.2011 kirjale MTA-le ning Keskkonnaameti 04.06.2013 vastusele kohtu päringule. AA ütluste kohaselt on praktiliselt võimalik saada metsast metsateatises kajastatust suurel määral rohkem metsamaterjali, seda eriti tänu täiendavale harvendusraiele vajalike metsateede rajamisele (vajalikud metsa väljaveoks) ja eeldatavale ebaõigele või vananenud metsatakseerimisele. Ringkonnakohtu hinnangul on AA väited paljasõnalised ega kummuta halduskohtu põhjendatud järeldust, et niivõrd suur raiemahu hälve metsateatises toodust (229,88%), mis on üle 10 korra suurem keskkonnaministri 16.01.2009 määrusega nr 2 kinnitatud „Metsa korraldamise juhendi“ § 13 lg 1 p 1 ja 2 ning lg 4 alusel lubatud metsa tagavara arvestamise veaprotsendist, pole võimalik. Ebausutav on ka, et niivõrd suur raiemaht võib lisanduda harvendusraiele vajalike metsateede rajamisest. Balantest OÜ poolt sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingute tüüptingimustes (nt kd I, tl 162) on kokkuveoteede laiuseks märgitud kuni 4 meetrit (kokku mitte rohkem kui 20% raielangi pindalast), st nii suurt raiemahu kasvu ei saa pidada ka selles osas võimalikuks. Apellant väidab, et metsamaterjali ülestöötamist OÜ Novadirect poolt Hintsu kinnistul tõendavad tunnistaja AK kohtuistungil antud ütlused, milles ta seletas veoselehtedele tuginedes metsamaterjali vedu kaebaja OÜ Novadirect tellimusel 2010. a augustis ja septembris Hintsu kinnistult. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda AK ütlused seda, et viidatud veoselehtedel toodud metsamaterjal pärines Hintsu kinnistult, ning seda, et metsamaterjal oli üles töötatud OÜ Novadirect tellimusel viimase poolt väidetud ajal ning mahus. AK veoteenust osutava metsaveoauto juhina nägi tema enda kinnitusel üksnes metsamaterjali väljaveo koguseid, Hintsu kinnistu osas ta metsas ei käinud ega lanki ei näinud (kd II, tl 37). Veoselehel täidab metsamaterjali veo lähtekoha andmed (mh maaüksuse nime) metsamaterjali omanik, st tema vastutab ka nende andmete õigsuse eest. Seega ei saa AK ütlustega tõendada, et tema poolt veetud metsamaterjal pärines just Hintsu kinnistult ning et augustis ja septembris 2010 toimus Hintsu kinnistul metsa ülestöötamine. Apellant soovib metsatöötlemist Hintsu kinnistul augustis 2010 tõendada ka tunnistajate RK ja JR kohtuistungil antud ütlustega. Mõlema tunnistaja ütlused on kohtumenetluses täienenud detailidega, mida maksumenetluses väideti mitte mäletavat või ei peetud vajalikuks ära märkida. Kuna RK ja JR kohtuistungil antud ütlused erinevad maksumenetluses antud ütlustest ning antud isikud on EA ja AA-ga tööalaselt (mõlemad on töötanud Balantest OÜ-s) ja isiklikult (EA on andnud RK-le laenu mh isiklikuks tarbeks) seotud, ei saa nimetatud isikute ütlustele tuginedes lugeda usaldusväärselt tõendatuks kaebaja väiteid metsatööde tegemise kohta Hintsu kinnistul augustis 2010. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda raiemahu suurenemist ka AH 19.10.2011 kiri MTA-le ega Keskkonnaameti 04.06.2013 a vastus kohtu päringule. Viidatud dokumentidest ei tulene alust kaebaja väitele, et raiemaht Hintsu kinnistul võis erineda kordades metsateatises märgitust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole äris tavapärane käitumisviis, kus üks äriühing (OÜ Balantest) osutab teisele äriühingule (OÜ Novadirect) teenuseid (metsa ülestöötamise ja metsamaterjali veo teenus) tasuta, nagu on väitnud kaebaja. Seega on põhjendatud halduskohtu järeldus, et Hintsu kinnistult ei olnud võimalik raiuda metsamaterjali 827,58 tm suuruses koguses ning kaebaja poolt esitatud väited ja tõendid Hintsu

3-12-890 8(9) kinnistult pärineva metsamaterjali koguse osas ei ole usutavad ning on vastuolus raiemahtude arvestamise aluseks olevate andmetega. Tunnistajate ütlused ei kinnita kaebaja väiteid selle kohta, et kaebaja müüs Hintsu kinnistult saadud metsamaterjali augustis ja septembris 2010 ning veebruaris 2011. 9. Halduskohus ei ole nõustunud kaebaja väitega, et vastustaja on ebaõigesti tuvastanud, et OÜ Balantest ja OÜ Novadirect vahelisi raieõiguse ostu-müügitehinguid ei ole sõlmitud ning et OÜ Novadirect poolt müüdud metsamaterjal, mis pärines Kopli I, Linnu, Uuetoa, Mõimekõrve, Kärneri ja Sookuninga kinnistutelt, on soetatud otse vastavate kinnistute omanikelt ilma OÜ Balantest vahenduseta. Apellant leiab, et kohtu seisukohad ei ole veenvad selles osas, et kaebaja seaduslik esindaja EA teadis asjaolusid tema nimel oleval pangakontol tehtud (AA poolt tehtud) tehingute kohta ja et eluliselt pole usutav, et tema ei teadnud midagi OÜ Balantest tehingutest. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on põhjendatult jätnud kehtima vastustaja maksuotsuse, milles on piisavatele tõenditele tuginedes järeldatud, et kaebaja osales maksupettuses. Riigikohus märkis 04.06.2013 otsuse nr 3-3-1-15-13 p-s 13, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada maksuotsuses ja ka kohtule otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta. Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Põhjendatud kahtluse tõendamise standard on oluliselt madalam kui teo tõendamisel süüteomenetluses. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Antud asjas viitavad maksupettuse toimepanemisele järgmised asjaolud: - raieõiguse võõrandamine läbi tehingute ahela, millel puudus kaebaja seisukohast majanduslik mõte, sest kaebaja oli ise avaldanud reklaami ajalehes ja palganud juhtimisteenuse raames end esindama teadmistega isiku; - tehingute ahela tulemusel suurenes märkimisväärselt raieõiguse hind kaebajale ebasoodsas suunas; - kahe kinnistu osas on tõendamist leidnud, et raieõiguse eest tasumine toimus kaebaja juhatuse liikmele kuuluvalt pangakontolt; - tehingute ahelas osalejad olid perekondlikult ja äriliselt seotud; - tehingute üheks osapooleks on äriühing, kes deklareerib küll väljastatud arvete järgse müügikäibe, kuid käibemaksu tasumist faktiliselt eelarvesse ei toimu ning seda äriühingut juhib variisik; - raha liigub valdavas osas peale väidetavate müügitehingute toimumist müüjalt kaebaja juhatuse liikmele kuuluvale pangakontole. Viidatud asjaolud, mis on maksuja kohtumenetluses piisavalt tõendatud, on piisavad selleks, et tekiks põhjendatud kahtlus, et raieõiguse Kopli I, Linnu, Uuetoa, Mõimekõrve, Kärneri ja Sookuninga kinnistutelt soetas kaebaja ise ning OÜ Balantest oli tehingutesse kaasatud vaid sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamiseks. Kui eksisteerib põhjendatud kahtlus maksukohustuslase osalemises maksupettuses, läheb tõendamiskoormus vastavalt MKS §-le 150 üle maksukohustuslasele. Sellisel juhul tuleb temal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga toimunud. Kaebaja vastavaid tõendeid, mis kummutaksid või hajutaksid maksupettuses osalemise kahtluse, esitanud ei ole. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järelduse ning põhjendustega, et EA-l ei saanud olla teadmata temale kuuluval pangakontol tehtud toimingud, ning EA väide, et ta ei teadnud midagi OÜ Balantest tegevusest, ei ole eluliselt usutav. Usutav ei ole ka kaebaja väide, et EA ei saanudki teada raieõiguse algseid hindu, kuna tema poolt volitatud isik ja temaga perekondlikult seotud

3-12-890 9(9) AA varjas neid tema eest. Kuna raieõiguse ostmise reklaamidel oli EA telefoninumber, pidi EA suhtlema ka vahetult raieõiguse müüjatega (näiteks Kärneri kinnistu omanik TM võttis kontakti ajalehekuulutuse kaudu, kd I, tl 185), mistõttu ei saanud raieõiguse hinnad jääda talle teadmata, isegi kui AA eesmärk oli neid varjata ja viimane seda suutis. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles osas, et eluliselt ei ole usutav, et isik (AA) näeb vaeva selle nimel, et tõsta selle firma turuväärtust, mida ta ise osta soovib ning teeb seda abikaasa äriühingu kasumi arvelt. 11. Põhjendatud on ka halduskohtu järeldus, et maaharimisteenused kuulusid juhtimisteenuse sisse. EA ütluste kohaselt sai 2010. a jaanuaris kokku lepitud terve aasta tegevuskava ning juhtimisteenuse eesmärk oli, et AA juhiks majandustegevust ja teeks kõik, mida OÜ-s Novadirect oli tarvis teha perioodil, kui ta ise oli haige. EA sõnul igasugused tööde teostamised OÜ-s Novadirect toimusid juhtimisteenuse nimetuse all ning see hõlmas kõiki tehinguid ja toiminguid, mida OÜ-s Novadirect oli tarvis teha (kd I, tl 117 pöördel). Ka AA ütluste kohaselt oli OÜ Balantest osutanud OÜ-le Novadirect juhtimisteenust ning AA juhtis aasta aega firma tegevust läbi OÜ Balantest. Kõik, mis oli vaja, tegi AA enda sõnul ise, sh põllumaade hooldamine, väetamine ja kündmine (kd I , tl 99 pöördel). Seega tuleneb EA ja AA maksumenetluses antud seletustest, et juhtimisteenuse sisuks oli muu hulgas ka OÜ Novadirect kasutuses olevate põllumaade hooldamine ja harimine, mistõttu ei toimunud selle osutamist eraldi tasustatava teenusena. Kaebuses kirjeldatud asjaolud juhtimisteenuse osas ja kohtuistungil AA poolt antud seletus juhtimisteenuse raames ning väljaspool nimetatud teenust osutatud toimingute kohta on vastuolus tema poolt maksumenetluses juhtimisteenuse kohta antud seletustega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väiteid ja tunnistaja AA ütlusi juhtimisteenuse sisu osas, mistõttu ei ole kaebaja ümber lükanud maksuhalduri poolt maksuotsuses tehtud järeldusi juhtimisteenuse raames ning väljaspool nimetatud teenust osutatud teenuste kohta ning kohtuotsus tuleb ka selles osas jätta muutmata. 12. Eelnevast tulenevatelt jätab ringkonnakohus OÜ Novadirect apellatsioonkaebuse rahuldamata ning jõusse halduskohtu otsuse. 13. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et esimese astme kohtus olid kaebaja menetluskulud õigusabi kuluna 756 eurot koos käibemaksuga, riigilõiv summas 958,67 eurot ning tunnistajatasu summas 79,88 eurot (II kd, tl 84 ja tl 84 pöördel). Apellatsioonimenetluses on kaebaja tasunud riigilõivu 750 eurot ja ei ole taotlenud õigusabikulude väljamõistmist. Kuna OÜ Novadirect apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse muutmata, jäävad menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel apellandi enda kanda. Maksuja Tolliamet ei ole menetluskulude kandmise kohta esimese ega teise astme kohtus andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe