1-13-3196/39 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-3196 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 16. aprilli 2014 määrus

N.E-le Viru Maakohtu 06.05.2013 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu N.E, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 16. aprilli 2014 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu N.E määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD

1. N.E tunnistati süüdi Viru Maakohtu 06.05.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 121 järgi. KarS § 69 lg 1 alusel asendati 1 aasta 9 kuu 28 päeva pikkune vangistus 1316 tunni üldkasuliku

tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemisel pidi N.E järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 lg 1 p 1-5 sätestatule. Kohtuotsus jõustus 22.05.2013.

2. 19.03.2014 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, taotledes

N.E-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu rikkus talle kohtu poolt

määratud kontrollnõudeid, s.o ei ilmunud registreerimistele, ja hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Rikkumiste kohta tegi ametnik talle kolm kirjalikku hoiatust 28.11.2013, 06.01.2014 ja 26.02.2014 ning võttis N.E-lt ka kirjalikud seletused.

3. Viru Maakohus 16.04.2014 määrusega rahuldas kriminaalhooldusametniku taotluse. Kohus luges süüdimõistetu enda seletustega ning kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega (seletused,

- 2 - rikkumise fikseerimise aktid) tõendatuks, et N.E on korduvalt rikkunud registreerimise nõuet ning hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Süüdimõistetu ei esitanud registreerimise kohustuse ja tööajakava täitmise rikkumise kohta mõjuvaid põhjendusi. Pelgalt registreerimisele ilmumise aja ära

unustamine või suutmatus korraldada üldkasuliku töö täitmist põhitöö kõrvalt ei ole kohtu

seisukohalt mõjuvaks põhjuseks. Eeltoodu alusel leidis kohus, et erakorraline ettekanne on

põhjendatud, kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada ja N.E-le mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kuna N.E on ära teinud 312 töötundi ja tegemata on 1004 tundi, siis KarS § 69 lg 6 alusel tuleb täitmisele pöörata ärakandmata karistus – vangistus 1 aasta 4 kuud 17 päeva.

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse N.E, kes taotleb selle tühistamist. Süüdimõistetu

väidab, et ei hoidnud üldkasuliku töö tegemisest ja registreerimiskohustuse täitmisest kõrvale tahtlikult, vaid tal olid selleks mõjuvad põhjused. Ta pidi tööl käima, kuna tal on väike laps, tema elukaaslane ei tööta ning tema on pere ainuke toitja. Seega sõltub teiste heaolu just temast. N.E lubab allesjäänud aja jooksul töötunnid täiel määral ära teha.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab, et vaidlustatud kohtumäärus on seaduslik

ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt.

6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et N.E on ligikaudu aasta

jooksul talle määratud üldkasulikust tööst ära teinud vaid 312 tundi, ta ei ole kinni pidanud

kriminaalhooldusametniku koostatud vastavast ajakavast ning on korduvalt rikkunud ka kontrollnõudeid, s.o registreerimiskohustust.

6.1 KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele. Küsimuse lahendamisel, kas pöörata

vangistus täitmisele või mitte, peab kohus arvestama toimepandud rikkumiste raskust ja süüdlase

suhtumist sellesse.

6.2 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et N.E on üles näidanud vastutustundetut suhtumist

mõistetud karistusse. Tema korduvaid töötundide tegemata jätmisi ning registreerimiskohustuse

eiramisi ei saa lugeda toimunuks mõjuvatel põhjustel. Töökohustuse hooletut täitmist on

süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule põhjendanud peamiselt põhitööl viibimisega, aga ka peavaludega ja aresti all viibimisega. Ametniku juurde tulemata jätmist õigustab ta nii samal ajal tööl olemise, aresti all viibimise kui kuupäevade segamini ajamisega. 16.04.2014 toimunud kohtuistungil tunnistas N.E registreerimiskohustuse eiramist ka lihtsalt unustamise tõttu. Kriminaalkolleegium

leiab, et süüdimõistetu toodud põhjendused ei muuda aktsepteeritavaks kohtuotsuse valikulist ja

juhuslikku täitmist aastase perioodi jooksul. Tõsise motiveerituse korral oleks N.E saanud üldkasulikku tööd teha ka põhitöö kõrvalt. Samuti ei ole kuidagi õigustatav registreerimiskohustuse

eiramine ja sellest hooldusametniku teavitamata jätmine. Kuivõrd töö tegemise ajakavad olid koostatud süüdimõistetuga kooskõlastatult, olid temal kõik võimalused graafikutest efektiivselt kinni

pidamiseks. Ringkonnakohus leiab, et N.E on oma käitumisega näidanud üles hoolimatust, ükskõiksust ja tahtmatust kohtuotsuse täitmisel. Karistuseks mõistetud üldkasuliku töö tegemine ja kontrollnõuete täitmine ei saa aga sõltuda süüdimõistetu tahtest ja suvast, vaid kui isik on andnud nõusoleku selle tegemiseks, siis lasub tal kohustus ära teha kõik üldkasuliku töö tunnid (sh järgida

selleks koostatud ajakavasid) ja käia kõigil kriminaalhooldajaga kokku lepitud kohtumistel (või teavitada ametnikku oma tulemata jätmisest ja seda mõjutavatest põhjustest). N.E oli teadlik tema

- 3 -

suhtes tehtud kohtulahendi sisust, selgesõnaliselt kirjasolevatest kohustustest ja nende

mittetäitmisega kaasnevast tagajärjest. Viimasest teavitas süüdimõistetut korduvalt ka kriminaalhooldusametnik, tehes talle nii suulisi kui kirjalikke hoiatusi. Kohtuotsust korrektselt täitma N.E see aga ei distsiplineerinud. Eeltoodu pinnalt on ringkonnakohus seisukohal, et süüdimõistetu

poolt üldkasuliku töö tegemata jätmine ei ole vabandatav ja konstateerida tuleb N.E

kõrvalehoidumist määratud töö nõuetekohasest tegemisest ja registreerimiskohustuse korrektsest täitmisest. N.E lubadust teha töötunnid edaspidi ära kiiremas korras, peab kriminaalkolleegium

eelnevat arvestades väheusutavaks. Vastupidisele seisukohale ei veena ringkonnakohut ka süüdimõistetu väited väikelapse ja pere eest hoolitsemise vajadusest. Nimetatud kohustus ei ole teda seni kohtuotsuse korrektsele täitmisele motiveerinud.

7. Eeltoodut arvestades leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult pööranud N.E-le mõistetud karistuse täitmisele. Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus N.E kaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk