4-12-3502/112 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-12-3502 Kohtukoosseis Paavo Randma Kohtuasi

G.I taotlus temale Viru Maakohtu 05.03.2013

otsusega mõistetud arestikaristuse koheselt täitmisele pööramata jätmiseks Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 17. veebruari 2014 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik G.I, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 17. veebruari 2014 määrus jätta muutmata. 2. G.I määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: Käesolev määrus on V™S § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud ja menetluse käik

1. süüdi LS § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 Viru Maakohtu 05.03.2013 otsusega tunnistati G.I järgi ning talle mõisteti karistuseks KarS § 63 lg 1 kohaldades LS § 224 lg 2 järgi arest 10 päeva ulatuses. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 11.12.2013.

2. esitas 01.02.2014 Viru Maakohtule taotluse aresti täitmise edasilükkamiseks. Ta G.I

palus kohtul määrata, et mõistetud karistus tuleks kanda neljas osas ja 6 kuu jooksul määruse tegemisest. Taotluse kohaselt täidab G.I tööülesandeid väljaspool Eesti Vabariiki ja aresti

ositi kandmise korral ei kaotaks ta töökohta. Nimelt oli ta pikalt töötu ja nüüd on tal ametlik töökoht, mis võimaldab tal üleval pidada kolme alaealist last.

3.

taotluse aresti täitmise edasi Viru Maakohus 17.02.2014 määrusega jättis G.I lükkamiseks rahuldamata. Kohus märkis, et kuivõrd G.I ei ole taotlusele lisanud tõendeid töökoha ja perekonnas alaealiste laste olemasolu kohta, võib tema avalduses toodud väiteid pidada

paljasõnaliseks. Aresti ositi kandmist saaks võimaldada aga vaid mõjuvate põhjuste esinemisel.

2 Samuti asus kohus seisukohale, et lükates 10 päeva pikkuse aresti täitmisele pööramise edasi poole aasta võrra ning võimaldades see kanda neljas osas, ei täidaks karistus enam oma eesmärki. Kuivõrd

väärteoasja arutamise käigus on G.I-le menetlusdokumentide kättetoimetamine korduvalt

ebaõnnestunud, on alust arvata, et ta venitab väärteomenetlust tahtlikult. Andes G.I-le

võimaluse arest ositi kanda, võib selle lõplik täitmisele pööramine menetlusdokumentide kättetoimetamise raskendatuse tõttu põhjendamatult venida.

4. , kes taotleb kohtumääruse Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse G.I tühistamist. Ta palub alternatiivselt kas võimaldada tal arest kanda ositi, lükata selle täitmine edasi 6 kuu võrra või asendada see üldkasuliku tööga. G.I märgib, et töötab Rootsi Kuningriigis ja esitab selle tõendamiseks tööandjalt saadud tõendi. Ta kinnitab ka, et tema ülalpidamisel on kolm alaealist last, kuid kuna tal laste sünnitunnistusi Rootsis kaasas ei ole, siis peab kohus tema arvates seda fakti rahvastikuregistrisse päringut tehes ise kontrollima. G.I rõhutab, et aresti koheselt

kandma asumisel kaotaks ta töökoha. Kuivõrd tema väärteo toimepanemisest on möödunud ligikaudu 2 aastat, siis ei täida arestikaristus G.I hinnangul nagunii enam oma eesmärki.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ja maakohtu määruse peale esitatud

kaebusega, nõustub täielikult maakohtuga ja leiab samuti, et G.I-le Viru Maakohtu 05.03.2013 otsusega mõistetud karistus - 10 päeva pikkune arest - tuleb pöörata täitmisele ja seda

ühes osas. Esitatud määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

6. G.I suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus jõustus juba 11.12.2013. Viru Maakohtu 06.01.2014 teatisega kohustati G.I ilmuma aresti kandmisele Ida Prefektuuri Rakvere kambrisse 03.02.2014. G.I esitas 01.02.2014 maakohtule taotluse lükata karistuse täitmine edasi. Süüdlase taotluse rahuldamata jätmise määruse tegi Viru Maakohus juba 17.02.2014. Edasi näitavad väärteoasja materjalid, et nimetatud kohtumäärust ei õnnestunud G.I-le kätte anda kahe kuu jooksul, s.o kohtulahendi sai ta tema enda väite kohaselt alles 14.04.2014. Sellele eelnesid mitmed kohtupoolsed jõupingutused, kohtumääruse korduvad väljastamised, isiku kontaktandmete

otsimised andmebaasidest jne. Süüdlane ei olnud kättesaadav ei tema poolt maakohtule esitatud

elukoha aadressil ega meiliaadressil. Ringkonnakohus peab lubamatuks käitumist, kus olles küll

teadlik tema suhtes tegemisel olevast kohtulahendist, muudab süüdlane selle endale kätte toimetamise võimatuks, venitades selliselt käimasolevat väärteomenetlust tahtlikult ja näidates üles

lubamatut ükskõiksust nii toimepandud süüteosse kui selle eest mõistetud karistuse täitmisse. Kuivõrd G.I enda hoolimatu käitumise tagajärjel on temale mõistetud karistuse kandmine juba niigi mitme kuu võrra edasi lükkunud, ei ole millegagi põhjendatud selle tähtaja tõukamine veel pool aastat kaugemale. Samuti ei saa välistada tema jätkuvat venitamise ja aresti kandmisest

kõrvale hoidumise taktikat. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sel viisil muutuks

toimepandud väärteo ja selle eest mõistetud karistuse vaheline aeg ebamõistlikult pikaks.

Täiendavat pikendamist ei õigusta ka määruskaebuses toodud G.I seisukoht, et kuivõrd tema väärteost on möödunud juba peaaegu 2 aastat, ei täida karistus nagunii enam oma eesmärki. Apellatsioonikohus ei pea võimalikuks ka G.I-le mõistetud aresti asendamist üldkasuliku töö tegemise kohustusega, kuna süüdlane ei ole vastavat taotlust maakohtule esitanud ja samuti oleks selle tegemine isiku välisriigis viibimise tõttu juba ette väga kaheldav.

6.1 võib Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et käesolev olukord, kus G.I enda sõnul aresti koheselt kandmisele määramisel kaotada töökoha, on tekkinud tema enda tegevuse

tagajärjel. Nimelt nähtub tema tööandja väljastatud teatisest, et töösuhe algas G.I

20.01.2014. Kuivõrd tema väärteoasjas tehtud kohtuotsus jõustus aga 11.12.2013, siis oli ta juba töökohta vastu võttes teadlik vajadusest ära kanda temale mõistetud arestikaristus. Vastav teade, s.o info kohustusega ilmuda aresti kandmiseks Ida Prefektuuri Rakvere kambrisse 03.02.2014, oli juba

3

06.01.2014 saadetud nii G.I elukoha aadressile kui meiliaadressile. Apellatsioonikohus rõhutab, et karistuseks mõistetud aresti kandmine ei saa sõltuda süüdlase tahtest ja suvast, vaid kui isik on toime pannud väärteo ja talle on mõistetud selle eest karistuseks arest, siis on tal kohustus ilmuda selle kandmisele kohtu määratud tähtajal. Käesolevas asjas on G.I tahtlikult seda kohustust eiranud, lahkunud tööle välisriiki ning teinud menetlejale enda tabamise väga keeruliseks.

7. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes V™S § 196 lg 2, § 147 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 17.02.2014 määrus muutmata ning G.I määruskaebus rahuldamata.

Paavo Randma Tartu Ringkonnakohtu kohtunik