1-12-12307/26 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-12307 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 21. aprilli 2014 määrus

H.H-le Tartu Maakohtu 29.04.2013 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu H.H, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 21. aprilli 2014 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu H.H määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu 29.04.2013 otsusega tunnistati H.H süüdi ja teda karistati KarS § 274 lg 1 järgi 3 kuu ning § 275 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti temale liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaldades suurendati liitkaristust H.H-le Tartu Maakohtu 05.09.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.-12.11.2012 ning lõplikuks karistuseks mõisteti H.H-le 9 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistust 596 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat.

2. 03.04.2014 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, taotledes

H.H-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu rikkus järjepidevalt

üldkasuliku töö tegemiseks koostatud ajakavasid. Kaks esimest ajagraafikut jäid üldse täitmata ja kolmandast tegi hooldusalune 30-st tunnist ära vaid 9. Korduvatele suulistele märkustele vaatamata ei hakanud H.H ajagraafikuid täitma, kuigi need olid koostatud temaga kokkuleppel ainult

- 2 -

nädalalõppudeks. 25.02.2014 tegi ametnik H.H-le kirjaliku hoiatuse, aga hooldusaluse käitumisse see muutust kaasa ei toonud.

3. Tartu Maakohus 21.04.2014 määrusega rahuldas kriminaalhooldusametniku taotluse. Kohus leidis, et kandmata vangistuse täitmisele pööramine on põhjendatud, kuna möödunud on ligi pool üldkasuliku töö tegemiseks ette nähtud ajast, kuid 596-st üldkasulikust töö tunnist on H.H ära teinud vaid 9 tundi.

3.1 Kohus märkis, et H.H on üldkasuliku töö tegemata jätmist põhjendanud mitmeti.

Süüdimõistetu on väitnud, et tal oli samal ajal vaja olla põhitöökohas. Ka on ta öelnud, et üldkasulikku tööd ei saanud ta teha, kuna jäi auto alla, hambad valutasid või kuna elukaaslane viidi

hullumajja. Samuti on ta tunnistanud, et põhjust ei olegi ja ta lihtsalt ei läinud töötunde tegema. Kohus leidis, et enamus põhjendustest ei ole tõsiseltvõetavad ja H.H on jätnud üldkasuliku töö tegemata ilma mõjuvate põhjusteta. H.H suhtumine on üldkasuliku töö korraldamist ja

kriminaalhoolduse teostamist takistav. Tema suhtumist ei ole muutnud ka asjaolu, et

kriminaalhooldusametnik on korduvalt rõhutanud ajakavade täitmise vajalikkust ning on teda nii

suuliselt kui ka kirjalikult hoiatanud. H.H käitumise põhjal võib väita, et ta hoidub

üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Eelnevast lähtuvalt pidas kohus põhjendatuks H.H-le Tartu Maakohtu 29.04.2013 otsusega mõistetud 9 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse ärakandmata

osa täitmisele pööramist. Määruse koostamise seisuga oli H.H ära tehtud 9 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 6 teise lause kohaselt tuleb H.H poolt ärakantud karistuseks lugeda 5 (9:2) päeva ja ärakandmisele kuulub veel 9 kuud 23 päeva vangistust.

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse H.H , kes taotleb selle tühistamist. Süüdimõistetu märgib, et tema elukaaslane on puudega ning neil on väike laps. Tema on ainus, kes sissetulekuid teenib. Naine tööl ei käi ja ei jõuaks ise korteri eest maksta. Seega ei suudaks tema ülalpeetavad endid ise ära elatada. Ta saab aru, et on kohustust eiranud ja soovib töötunnid kiirkorras

ära teha. Kriminaalhooldaja ei selgitanud, et kohe esimese ettekande tegemisel võidakse tema karistus täitmisele pöörata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning H.H määruskaebus jääb tagajärjetuks. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu põhistustega, mida ei pea vajalikuks siinkohal taasesitada, toonitades vastuseks kaebusele vaid järgmist.

6. Antud karistuse täitmisele pööramise küsimuses puudub vaidlus selles, et H.H on korduvalt ja ilma mõjuva põhjuseta rikkunud temale kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tegemise kohustust, s.o 596-st töötunnist on süüdimõistetu ligikaudu aasta jooksul ära teinud üksnes 9 tundi.

Ringkonnakohtu hinnangul näitab märgitu, et mõistetud karistus ei ole H.H puhul olnud efektiivne ega täida karistuse eesmärki.

7. Määruskaebusest nähtuvalt ei eita H.H, et on talle kohtuotsusega määratud kohustuse

täitmata jätnud mõjuvate põhjusteta. Ta taotleb kohtumääruse tühistamist perekonna heaolule

rõhudes ning lubab talle määratud töötunnid ära teha kiiremas korras. Ringkonnakohus leiab, et kaebuses nimetatud väited ei lükka ümber esimese kohtuastme seisukohta H.H-le mõistetud

karistuse täitmisele pööramise vajalikkusest. Süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemist tuleb pidada ebaõnnestunuks, kuna ta on sellest vastutustundetult kõrvale hoidnud ligikaudu ühe aasta jooksul.

Oluline on ka märkida, et kriminaalhooldusametnik on üldkasuliku töö tegemise ajakavade

koostamisel igati arvestanud H.H soove ja loonud sellega temale kõik võimalused töö

efektiivseks teostamiseks. Samuti on ametnik (vastupidiselt määruskaebuses väidetule) teinud süüdimõistetule korduvaid suulisi ja ühe kirjaliku hoiatuse, kuid vaatamata sellele ei ole H.H

- 3 -

ajagraafikutest kinni pidanud. Seega on süüdimõistetu üles näidanud lubamatut ükskõiksust ja hoolimatut suhtumist kohtuotsuse täitmisse. Karistusena mõistetud üldkasuliku töö tegemine ei sõltu aga kindlasti mitte süüdimõistetu tahtest ja suvast, vaid kui ta on andnud nõusoleku selle tegemiseks, siis lasub tal kohustus ära teha kõik üldkasuliku töö tunnid. Süüdimõistetu oli teadlik tema suhtes

tehtud kohtulahendi sisust, selgesõnaliselt kirjasolevatest kohustustest ja nende mittetäitmisega

kaasnevast tagajärjest. H.H lubadust teha töötunnid edaspidi ära kiiremas korras, peab ringkonnakohus väheusutavaks, kuna süüdimõistetul on olnud nende tegemiseks piisavalt aega ning teda ei ole selleks distsiplineerinud ka korduvad hooldajapoolsed märkused. Kriminaalkolleegiumi

seisukohta ei muuda ka määruskaebuses toodud väide süüdimõistetu perekonna sattumisest rasketesse majanduslikesse oludesse. Mure pereliikmete heaolu pärast ei motiveerinud H.H kohtuotsuse täitmisele ja ka maakohtus 21.04.2014 toimunud kohtuistungil ei ole ta vastaval teemal

midagi avaldanud. Eeltoodu põhjal leiab kohtukolleegium, et esimene kohtuaste on põhjendatult pööranud H.H-le mõistetud karistuse täitmisele.

8. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk