3-14-193/17 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-193 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla 08.01.2014 käskkirja nr 6-2/18 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon 1. Jätta XXX kaebus rahuldamata. 2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 14. maist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 13. juunil 2014 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 08.01.2014 käskkirjaga nr 6-2/18 (tl 13) karistati XXX distsiplinaarkorras ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega Tartu Vangla kodukorra (TVK) punkti 1.6.3 nõuete süülise rikkumise eest. Kaebaja rikkumine seisnes selles, et 08.12.2013 kella 23.25 ajal kasutas vanglateenistuse ametnikuga suhtlemisel väljendit „toksi pihku“ ja seeläbi käitus ebaviisakalt.

2. 20.01.2014 esitas kaebaja vanglale vaide (tl 10-12), milles taotles distsiplinaarkaristuse tühistamist. Tartu Vangla 18.02.2014 vaideotsusega nr 1-11/27-2 (tl 9) jäeti kaebaja vaie täies ulatuses rahuldamata.

3. 24.02.2014 esitas XXX Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla 08.01.2014 käskkirja nr 6-2/18 tühistamist. Kaebusele on lisatud ka taotlus kaebuselt tasutava riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 27.02.2014 määrusega kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata. Kaebajal tuli tasuda riigilõivu summas 15 eurot 5 päeva jooksul alates eelnimetatud määruse jõustumisest. 03.03.2014 saabus kohtule maksekorraldus riigilõivu summas 15 euro tasumise kohta.

5. 04.03.2014 võttis kohus XXX kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.

6. 01.04.2014 määras kohus haldusasi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate dokumentide esitamiseks. 14.04.2014 saabus kohtule XXX kirjalikud vastuväited vastustaja vastusele (tl 46-48).

KAEBAJA VÄITED

7. Kaebaja leiab, et tema väidetav süütegu on täielikult tõendamata ning seda ei saagi tõendada, kuna ta ei ole niisugust tegu toime pannud. Kaebaja eitab valvuriga suhtlemisel väljendi „pihku toksima“ kasutamist ja selgitab, et ta küsis, miks valvur toksis vastu ust nagu rähn, mida ei saa pidada aga solvavaks, sest kaebaja arvates on tegu piltliku ja rahvapärase võrdlusega. Samas peab kaebaja kahetsusväärseks asjaolu, et valvuri kõrvakuulmine võis teda petta. Kaebuses viitab kaebaja valvuri motiividele esitada teadvalt vale ettekanne, et ennetada ja diskrediteerida kaebaja eeldatavat kaebust valvuri suhtes. Kaebaja leiab, et hoopis valvur pani toime rikkumise ning vangla ise käitub õigusvastaselt, diskrimineerib inimesi, suhtub põlgusega võrdse kohtlemise ideesse, kahjustades sellega kogu Eesti õigussüsteemi.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

8. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna kaebuses toodud asjaolud ei anna alust vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Kaebaja väited selle kohta, et tema ei ole valvuriga suhtlemisel kasutanud selliseid väljendeid nagu ettekandes märgitud, ei ole vastustajale usutavad ega usaldusväärsed. Kaebaja enda varasem käitumine näitab, et ebaviisakas käitumine on tema puhul tavapärane ning solvavate väljendite kasutamine ei ole kaebajale võõras. Kinnipeetavat on varasemalt ühel korral karistatud samalaadse rikkumise – ebaviisaka käitumise osas noomitusega 10.10.2012 (kasutas vanglateenistuse ametniku suhtes solvavat väljendit). Vastustaja väidab, et valvur on nii ettekandes kui käesoleval ajal kinnitanud, et kuulis kaebaja poolt avaldatut selgelt ja üheselt mõistetavalt, mistõttu on kaebaja distsipliinirikkumine kinnitust leidnud. Kaebaja viitab kaebuses valvuri motiividele esitada teadvalt vale ettekanne. Sellised kaebaja väited on alusetud ning oletuslikud. Kaebaja on sisuliselt tunnistanud, et osaliselt vastab valvuri ettekanne tõele – vestlus kambri juures, valvuri kõne siseselektori kaudu ja seletuskirja kirjutamise vajadus, kaebaja kõne valvurile ja selle vestluse sisu. Ei ole kuidagi usutav, et üldjoontes toob valvur ettekandes välja aset leidnud asjaolud, millele lisab tõele mittevastava väite kaebaja käitumise kohta. Sellise tegevusega ei hoia valvur ära võimalike tagajärgede saabumist iseenda käitumise suhtes. Ametniku suhtes läbiviidava menetluse raames kontrollitakse samuti üksnes võimaliku rikkumisega seotud asjaolusid ning väited kinnipeetava ajaliselt hilisema kohatu käitumise kohta ei saaks mõjutada hinnangut valvuri enda käitumisele. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et kaebaja sellised väited on paljasõnalised ning otsitud. Vastustaja on seisukohal, et valvekaamerate salvestis ei oma käesoleva rikkumise seisukohalt tõenduslikku väärtust. Rikkumise tuvastamisel ei oma asjas tähendust valvuri eelnev võimalik käitumine. Kaebaja käitus ebaviisakalt oma elukambris siseselektori vahendusel suheldes.

Valvekaamera ei salvesta heli, vaid üksnes pilti, seega ei ole valvekaamera abil võimalik kontrollida kaebaja poolt avaldatut. Samuti ei salvesta valvekaamera elukambris sees toimuvat, mistõttu ei ole võimalik ka salvestiselt näha kaebaja käitumisega seonduvaid asjaolusid.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

9. Distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 20-21) nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et 08.12.2013 kella 23.10 ajal ei allunud kinnipeetav XXX eelvangistuse eluhoone 12. sektsioonis kambris nr 3141 vanglaametniku korraldusele võtta ära laevalgusti ette paigaldatud roosakat värvi katte kile. Ametniku T. Tubli antud korralduse peale kinnipeetav ei reageerinud ja kasutas ringmasteri vahendusel ametnikuga suhtlemisel väljendit „toksi pihku“. Kuna menetluse käigus kogutud tõendite põhjal ei olnud võimalik tõendada, kes kambris nr 3141 valgusti kinni kattis, sest kambrisse oli paigutatud kaks kinnipeetavat, siis selles osas lõpetas vastustaja distsiplinaarmenetluse.

10. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja pani 08.12.2013 kella 23.25 ajal toime distsipliinirikkumise ja ei käitunud vanglateenistuse ametniku suhtes viisakalt, mis seisnes selles, et kinnipeetav kasutas ringmasteri vahendusel ametnikuga suhtlemisel väljendit „toksi pihku“, mille eest teda karistati distsiplinaarkorras 08.01.2014 viienda üksuse inspektor-kontaktisiku käskkirjaga nr 6-2/18 TVK punkti 1.6.3 rikkumise eest ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega (tl 13).

11. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. TVK punkti 1.6.3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas.

12. Valvur T. Tubli ettekandest nr 4170 nähtuvalt tegi ta 08.12.2013 kella 23:10 paiku vanglas ringkäiku ja nägi, et kambris nr 3141 on pandud lambi ette roosakat värvi kile (tl 24). Kinnipeetav XXX oli veel üleval ja naeris selle peale, kui valvur käskis kile sealt ära võtta. Pärast ringkäiku helistas valvur kambrisse ja ütles XXX, et ta teeks selle kohta seletuskirja. Umbes kella 23:25 paiku helistas XXX valvuriruumi ja ütles, et ta kaebab valvuri peale, et ta tema und segas, mispeale valvur vastas, et tehku seda, aga seletuskirja peab ta siiski kirjutama. Selle peale vastas XXX, et valvur toksiks pihku, mispeale valvur vastas, et ka selle kohta peab kinnipeetav seletuskirja kirjutama. Seega ei ole vaidlust selles, et 08.12.2013 kella 23.25 paiku toimus vestlus kinnipeetav XXX ja valvur T. Tubli vahel. Kuna valvur T. Tubli on nii ettekandes kui ka distsiplinaarmenetluse käigus kinnitanud, et ta kuulis kaebaja poolt avaldatut selgelt ja üheselt mõistetavalt, siis asub kohus seisukohale, et kaebaja distsipliinirikkumine on valvur T. Tubli ettekandega kinnitust leidnud.

13. Kohtule ei ole usutavad ega usaldusväärsed kaebaja väited, et tema ei ole valvuriga suhtlemisel kasutanud selliseid väljendeid nagu on ettekandes märgitud, viidates võimalusele, et tema poolt avaldatut ei kuulnud valvur õigesti. Kohus välistab sellise võimaluse, kuna teenistuses olev ametnik peab vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele, sealhulgas on kehtestatud nõuded ka ametniku kuulmisele (Vabariigi Valitsuse 22.01.2013 määrusega nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja

tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ § 4 lg 1 ja 2). Kirjalikus vastuses kohtule kinnitab vastustaja, et valvur T. Tubli vastab kehtestatud tervisenõuetele, mistõttu pole alust arvata, et tema ei kuule ajal, mil eluosakond on vaikne, siseselektori kaudu edastatud sõnumit või ei saa sellest aru. Samuti on T. Tubli 25.03.2014 kinnitanud, et tema sai selgelt aru kaebaja poolt öeldust.

14. Distsiplinaarmenetluse raames on seletus võetud ka samas kambris viibivalt kaaskinnipeetavalt Aivar Kuldnokalt (tl 22), kuid kes ebaviisaka käitumise kohta oma seisukohta ei avaldanud. Seega on kaebaja etteheited kaaskinnipeetava mitteülekuulamise osas paljasõnalised. Mis puutub kaebuses kaebaja väidetele valvuri motiividele esitada teadvalt vale ettekanne, siis on sellised kaebaja väited kohtu arvates alusetud ning oletuslikud. Kohtule ei ole usutav, et valvur toob ettekandes välja aset leidnud asjaolud, millele lisab tõele mittevastava väite kaebaja käitumise kohta. Ametniku suhtes läbiviidava menetluse raames kontrollitakse samuti üksnes võimaliku rikkumisega seotud asjaolusid ning väited kinnipeetava ajaliselt hilisema kohatu käitumise kohta ei saaks mõjutada hinnangut valvuri enda käitumisele. Küll aga näitab kaebaja varasem käitumine, et solvavate väljendite kasutamine ei ole talle võõras ning ta on võimeline seda tegema ka teiste isikute juuresolekul. Seda kinnitab asjaolu, et enne vaidlustatud käskkirja on kaebajat karistatud distsiplinaarkorras solvavate ja ebaviisakate väljendite kasutamise eest ühel korral, aga peale vaidlusalust intsidenti on kaebajat kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud ebaviisaka käitumise ja solvavate väljendite kasutamise eest. Kohus järeldab kaebaja enda käitumisest, et ebaviisakas käitumine on tema puhul tavapärane.

15. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava distsiplinaarüleastumise toimepanemise tõendamiseks piisab reeglina distsipliinirikkumist märganud või selle juures viibinud vanglaametniku ettekandest. Tartu Ringkonnakohus asus 16.03.2011 määruses haldusasjas nr 3-10-1742 seisukohale, et kinnipeetava distsipliinirikkumise tõendamisel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Ametniku ettekanne distsipliinirikkumise kohta ning selles toodud rikkumise kirjeldus on käsitatavad distsipliinirikkumise ühe tõendina, mida tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. Kohtu arvates puuduvad käesolevas asjas vastupidised usaldusväärsed tõendid, mis tõendaksid veenvalt seda, et distsipliinirikkumist ei toimunud. Tähtsust ei oma asjaolu, et ka ametniku ettekannet kinnitavaid muid tõendeid ei ole. On ilmne, et teatud laadi distsipliinirikkumisi, kus rikkumise tunnistajaks on ainult vanglaametnik ja rikkumisest ei jää muid jälgi ega tõendeid, saabki tõendada vaid vanglaametniku ettekandega. Antud juhul on kaebajale süükspandav tegu - vanglaametnikuga ebaviisakas käitumine – just sedalaadi distsipliinirikkumine ning see on valvur T. Tubli ettekandega tõendamist leidnud. Kuna vaidlustatud haldusakti tühistamiseks puudub alus, siis jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.

16. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik