1-12-7546/20 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-7546 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. aprilli 2014 määrus

süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu F.Z-i kaitsja advokaat Eve Laine, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 11. aprilli 2014 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu F.Z-i kaitsja advokaat Eve Laine määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Ann Saar kaudu 144 eurot (sealhulgas käibemaks 24 eurot) advokaat Eve Lainele määruskaebemenetluses F.Z-ile riigi õigusabi osutamise eest.

4. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista F.Z-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Eve Laine poolt osutatud õigusabi eest 144 eurot riigituludesse.

5. F.Z

tuleb tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või

Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida

viitenumber 2800049858 ja selgitus: „F.Z 1-12-7546 menetluskulud.“

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus tunnistas 08.08.2012 otsusega F.Z-i süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja karistas teda 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus talle liitkaristuseks

2

kogumis Tartu Maakohtu 05.11.2010 otsusega 2 aastat 4 kuud 26 päeva vangistust. Karistusaeg algas 08.08.2012 ja lõppeb 03.01.2015.

2. Tartu Maakohus 11.04.2014 määrusega jättis F.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus pidas otsustuse tegemisel tähtsaks järgmisi asjaolusid.

2.1 Vabanemise korral on F.Z olemas kindel elukoht oma vanemate ja venna pere juures ning toetav lähivõrgustik. Töökoht puudub, kuid kinnipeetav on avaldanud, et soovib tööle minna.

Talle on määratud töövõimekaotus ning töövõimetuspension, mis oleks vabanemisel tema

sissetulekuallikaks. Samas nähtub, et enne vangistust on süüdimõistetu töövõimetuspensioni

peamiselt alkoholile kulutanud. F.Z on tasumata võlanõudeid 3259 eurot, samas vabanemisfondis on vaid 114,34 eurot. Kriminaalhooldaja on hinnanud F.Z-i töö leidmise võimalust vähetõenäoliseks, arvestades tema varasemaid töökogemusi ja –oskusi. Positiivne on, et

F.Z on vangistuses töötanud majandusabitöölisena, läbinud sotsiaalprogrammi „Usk ja

teadmine“ ning osaleb „Viha juhtimise programmis.“ Samas nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetav ei ole motiveeritud oma senist elustiili muutma ning on norme eiranud vastavalt oma äranägemisele, arvestades peamiselt enda hetkeheaolu.

2.2 F.Z-i on varem kriminaalkorras karistatud 11-l korral, sh korduvalt reaalse vangistusega.

Ta on toime pannud nii varavastaseid kui vägivallaga seotud kuritegusid ja seda enamasti

alkoholijoobes. F.Z tunnistati süüdi Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2010 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja § 121 järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise ajal on teda kriminaalkorras karistatud kahel korral – 05.11.2010 KarS § 275 järgi ja 08.08.2012 KarS

§ 274 lg 1 järgi. Vangla koostatud iseloomustusest nähtuvalt omab F.Z 48

distsiplinaarkaristust, millest 42-l korral on temale määratud kartser. See näitab tema negatiivset suhtumist karistusse ning õiguskorda üleüldiselt.

2.3 Iseloomustuse kohaselt on F.Z psühhiaatriline diagnoos, mille tõttu ta saab

medikamentoosset ravi. Väidetavalt saab ravi seetõttu, et on rahutu. Kohus leidis, et F.Z-i

tervislik seisund selgitab mõneti tema rohkeid distsiplinaarüleastumisi, kuid ei vähenda uute kuritegude toimepanemise riski, mida on hinnatud kõrgeks – mittevägivaldse kuriteo puhul 62% ja vägivaldse kuriteo puhul 56%.

2.4 Eelnevat kogumis hinnates asus kohus seisukohale, et F.Z-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Enne tähtaega vabanemise üheks eelduseks on süüdimõistetu soov ja tahe käituda edaspidi õiguskuulekalt, mida ennekõike on võimalik näidata läbi laitmatu käitumise

vangistuse jooksul. F.Z-i käitumine karistuse kandmise ajal on olnud kõike muud kui

eeskujulik, arvestades distsiplinaarkaristuste hulka ja vangistuse ajal toime pandud kuritegusid. Eelnev näitab, et isikul puudub motivatsioon oma elustiili muutmiseks.

3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, taotledes selle tühistamist ja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

3.1 Kaitsja on seisukohal, et maakohus on jätnud arvestamata F.Z-i psüühilise seisundi võimaliku mõju ja selle ulatuse F.Z-i käitumisele. Kaitsjale ei ole teada, millist psüühikahäiret on F.Z diagnoositud. Samas ilmnesid tema käitumises võimalikule psüühikahäirele viitavad tunnused, mis olid tajutavad kaitsjale ja arvatavasti ka kohtule. Psüühilise puudega isikult ei saa

tulenevalt tema puudest eeldada terve psüühikaga inimesele võrdset käitumist. Sellise inimesega

suhtlemine eeldab vastavat ettevalmistust, mida isikuga igapäevaselt kokkupuutuvatelt

vanglaametnikud eeldatavasti ei oma. Asjaolust, et psühhiaatrilise diagnoosiga kinnipeetavat on tulnud 48 korda distsiplinaarkorras karistada, pidanuks vanglal tõusetuma küsimus, kas tegemist on pelgalt negatiivse suhtumisega karistusse ja õiguskorda või psüühikahäirest mõjutatud käitumisega, mille puhul tuleks kõne alla KarS-s 86 sätestatud psühhiaatrilise sundravi kohaldamine. Kuivõrd

3

kinnipeetava iseloomustusest ei nähtu, et nende asjaoludega oleks tegeldud, ei saa distsiplinaarkaristusi isegi vaatamata nende hulgale lugeda F.Z-i ennetähtaegset vabastamist igal juhul välistavaks asjaoluks.

3.2 F.Z-i ennetähtaegset vabastamist toetavateks asjaoludeks on kindel elukoht vanemate ja

venna perele kuuluvas eramus, kus on head elutingimused ja lähedastest koosnev toetav tugivõrgustik. Töövõimetuspensioni näol oleks tal olemas regulaarne sissetulek. Ta on avaldanud

lootust ka tööle saada. Soovi töötada kinnitab asjaolu, et karistuse kandmise ajal on F.Z

töötanud vangla majandustöödel. Vanglas on ta läbinud 2 sotsiaalprogrammi ning muud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused. Vabanemisel jääks F.Z KarS §-le 76 lg 4

vastavalt 1 aastaks kriminaalhooldaja järelevalve alla, mis looks tema resotsialiseerumiseks paremad tingimused, kui tal oleks vabanemisel karistusaja täielikul ärakandmisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus jääb tagajärjetuks. Maakohus on süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmisel õigesti käsitlenud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid ning määruskaebuses esitatud väited kohtu seisukohti ümber ei lükka.

4.1 Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise

peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude

toimepanemisest. Võttes arvesse F.Z-i korduvat kriminaalkorras karistatust, tema poolt sooritatud kuritegude asjaolusid ja temale vangistuses mõistetud rohkearvulisi distsipliinirikkumisi,

ei näe kriminaalkolleegium tema ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks mingitki võimalust. Toodud asjaolude pinnalt tuleb kinnipeetavast lähtuvat ohtu pidada reaalseks ja suureks ka tänasel

päeval. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, mille kohaselt ei ole F.Z-i distsiplinaarkaristuste arvestamine õige ega aktsepteeritav. Süüdimõistetu psüühiline seisund võib küll mõneti selgitada tema rohkeid distsipliinirikkumisi (48 korral), kuid tõsiasjaks jääb, et neid on

kogunenud juba märkimisväärne arv. Samuti on ta karistuse kandmise ajal toime pannud kaks kuritegu. Eeltoodu pinnalt puudub ringkonnakohtul veendumus, et kinnipeetav suudaks vabaduses

käituda seaduskuulekalt ja temast lähtuvat ohtu ei saa tema psüühilise seisundi tõttu kuidagi

väiksemaks pidada. Kriminaalkolleegiumi märgitud seisukohta ei muuda määruskaebuses nimetatud positiivsed asjaolud, kuna uute kuritegude risk jääb püsima ka kaitsja nendele väidetele vaatamata.

4.2 Eeltoodu põhjal ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

5. Kaitsja on esitanud kaitsjatasu taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal maakohtu määrusega tutvumiseks

ja määruskaebuse koostamiseks kokku 2 tundi, mille eest ta taotleb tasu summas 144 eurot, sh

käibemaks 24 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb F.Z hüvitada advokaat Eve Laine kaitsjatasu 144 eurot.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas