4-13-8147/88 · Tallinna Ringkonnakohus

4-13-8147

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.05.2014, Tallinn, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-13-8147 Kohtukoosseis eesistuja Sten Lind, liikmed Pavel Gontšarov ja Orvi Tali Väärteoasi Georgi Malinini väärteoasi karistusseadustiku (KarS) § 262 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 30.12.2013 otsus Kaebuse esitaja Georgi Malinin (ik: 38401020284)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30.12.2013 otsus Georgi Malinini väärteoasjas järgmistest osades: osas, millega kohus mõistis Georgi Malininile KarS § 262 järgi kvalifitseeritud väärteo erinevate episoodide eest eraldi karistused; Georgi Malininile kokku 30-päevase aresti mõistmise osas; Georgi Malininilt menetluskulude välja mõistmise osas. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.

2. Mõista Georgi Malininile KarS § 262 järgi karistuseks arest 24 päeva. Kohustada Georgi Malininit ilmuma aresti kandmisele hiljemalt 30.05.2014. a. Tähtaegselt aresti kandmisele ilmumata jätmisel kohaldada Georgi Malinini suhtes sundtoomist.

3. Maakohtu menetluses Georgi Malininile riigi õigusabi osutanud kaitsjale makstud tasu

144 eurot jätta riigi kanda.

4. Georgi Malinini apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

G. Malininile on koostatud 6 väärteoprotokolli, mille kohaselt rikkus ta korduvalt naabrite rahu sellega, et kuulas Tallinnas XXXXXXX XXX XX-XX korteris 22.09.2013 kella

13.04 ajal, 29.10.2013 kella 04:45 ajal, 05.11.2013 kella 23:00-01.30 ajal, 10.11.2013 kella 01:45 ajal, 03.12.2013 kella 17.00 ajal; 04.12.2013 kella 02.30 ajal valjult muusikat. Sellise tegevusega pani G. Malinin kohtuvälise menetleja hinnangul toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Leides, et G. Malininit tuleks karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasjad vastavalt VTMS §-le 71 Harju Maakohtule arutamiseks. Harju Maakohus ühendas väärteoasjad ühte menetlusse, lugedes ühendatud väärteoasja numbriks 4-13-8147.

Maakohtu otsus 2. Harju Maakohus mõistis 30.12.2013 otsusega G. Malinini KarS § 262 järgi süüdi 22.09.2013, 29.10.2013, 05.11.2013, 10.11.2013, 03.12.2013 ja 04.12.2013 episoodides ja mõistis talle igas episoodis karistuseks 5 päeva pikkuse aresti, seega kokku kuulus G. Malininil karistusena kandmisele 30 päeva pikkune arest. Kohus kohustas G. Malininit ilmuma PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo arestimajja hiljemalt 30.01.2014. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel määras kohus kohaldada G. Malinini suhtes sundtoomist. Kohtuotsusega mõistis maakohus G. Malininilt välja menetluskuluna määratud kaitsja tasu summas 144 eurot. Karistuse mõistmisel ei tuvastanud maakohus karistust raskendavaid asjaolusid. Kohus arvestas karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus märkis, et tulenevalt karistatuse õiendist on G. Malininit varem karistatud samalaadsete väärtegude eest 30-päevase arestiga, otsus on täidetud 28.01.2013 (tl 66). Seega on isik ka pärast samalaadsete tegude eest määratud eelmise pikemaajalise aresti ärakandmist jätkanud uute avaliku korra rikkumiste toimepanemist. Antud asjaolu iseloomustab kohtu hinnangul ilmekalt isiku suhtumist nii teistesse isikutesse, ühiskonnas kehtivatesse tõekspidamistesse, kui ka õiguskorda.

G. Malinini kinnitusel ta ei tööta ja ta on seoses vähese sissetulekuga taotlenud riigi õigusabi määramist (kohus ka rahuldas sellekohase taotluse), seega ei oleks rahatrahvi määramisel selle täitmine perspektiivikas. Ka ei ole varasem raskemaliigilisem karistus – arest – soovitud mõju avaldanud, mistõttu isiku rahatrahviga karistamine ei ole enam ka põhjendatud. Kuna

G. Malinin on jätkanud uute KarS § 262 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemist, ei ole seega rahatrahviga karistuse eesmärgid saavutatavad ja vajalik on karistada isikut arestiga. Maakohus pidas karistusmäära valikul G. Malinini suhtes võimalikuks üksnes pikemaajalise aresti kohaldamist, kuivõrd varasem pikemaajalisem arest ei takistanud isikul uuesti arvukaid samalaadseid väärtegusid toime panemast. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke, pidas põhjendatuks G. Malinini karistamist kokku 30-päevase arestiga. Maakohus ei pidanud võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd see ei täidaks karistuse eesmärke – karistuse mõjususeks peab G. Malinin tajuma, et väärtegude toimepanemisega võib temale karistusena kaasneda tugevam isikuvabaduse riive ärakandmisele kuuluva aresti näol, kuna isik ei ole varasemast karistustest järeldusi teinud ega oma väärtushinnanguid muutnud. Ka ei pidanud kohus üldkasuliku töö kohaldamist otstarbekaks seetõttu, et G. Malinin enda ja kaitsja kinnitusel teeb juba üldkasulikku tööd seoses KrMS § 202 alusel lõpetatud menetlusega, seega on ta juba töökohustusega koormatud. Maakohus mõistis G. Malininilt välja riigiõigusabi osutanud kaitsjale makstava tasu. Kohus märkis, et riigi õigusabi ei tähenda ka tasuta õigusabi osutamist, RÕS § 25 lg-s 4 toodud põhimõtte kohaselt hüvitab kriminaalja väärteomenetluses riigi õigusabi saanud isik riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kohtu hinnangul ei esine antud juhul takistusi, mis ei võimaldaks G. Malininil asuda tasuma menetluskulusid. Tegu ei ole suure kaitsjatasuga, selle tasumine on G. Malinini poolt riigi õigusabi taotluses esitatud mõningast sissetulekut arvestades siiski võimalik.

Apellatsioon

3. Harju Maakohtu 30.12.2013 otsuse peale esitas G. Malinin apellatsiooni, milles vaidlustab kohtuotsust karistuse liigi osas, leides, et talle mõistetud karistus on väga karm, ning paludes asendada arest üldkasuliku tööga. Apellant märgib, et üldkasulik töö on kasulik riigile, kuid 30-päevane arest raiskab riigi raha tema ülalpidamiseks. G. Malinin märgib, et ta pole kohtust kõrvale hoidnud, samuti põeb ta XXXXXXXXXX, mis ägeneb stressiseisundis. Arest tekitab aga talle suurt stressi, mis on ohtlik tervisele.

G. Malinin märgib, et ta ei ela enam aadressil XXXXXXX XX-XX, Tallinn ja ei saa enam rikkuda seal naabrite rahu. Ta on teadvustanud ja kahetseb, et tahtmatult tekitas ebamugavust naabritele. Talle tundus, et muusika ei mänginud valjusti, ta ei arvestanud selle väga tugevat läbikostvust majas. Kaebaja osutab ka oma raskele majanduslikule olukorrale, kuivõrd tal puudub töökoht ja pole raha tasuda kaitsjale õigusabi eest makstud tasu, mida kaitsja taotles kohtus, kuid G. Malininiga sellest ei rääkinud. Kaebaja märgib, et ta taotles tasuta õigusabi advokaadi näol seoses materiaalsete põhjustega, millest ta ka teavitas kohut vastavas avalduses.

G. Malinin juhib tähelepanu ebatäpsusele venekeelses tõlkes, nimelt elab ta mitte Maardus vaid Tallinnas. Samuti teatab G. Malinin, et ta ei soovi osaleda kohtuistungil.

G. Malinin on apellatsioonile lisanud Medicum AS nahaarsti TT väljastatud G. Malinini haigusloo kirjelduse koopia, Eesti Töötukassa teatise koopia selle kohta, et G. Malinin on töötuna arvele võetud alates 04.12.2013 ning maakohtu otsuse koopia.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

4. Vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 saatis ringkonnakohus apellatsiooni koopia kohtuvälisele menetlejale ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Ringkonnakohtule saadetud kirjalikus seisukohas ei nõustu kohtuväline menetleja apellatsiooni rahuldamisega. Seisukohas leitakse, et kuna isik on korduvalt ignoreerinud kohtuvälise menetleja kutseid ilmumaks kohtuvälise menetleja juurde ning ei ole ka vabatahtlikult asunud talle määratud karistust täitma, samuti võttes arvesse asjaolu, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegu ei olnud ühekordne vaid tegemist oli jätkuva õigusrikkumisega, kuna isik enda ja kaitsja kinnitusel teeb juba üldkasulikku tööd seoses KrMS § 202 alusel lõpetatud menetlusega ja on juba töökohustusega koormatud, on praegusel hetkel üldkasuliku töö kohaldamine kohtuvälise menetleja arvates välistatud. Ühtlasi teatas kohtuväline menetleja, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ning on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu lahendab ringkonnakohus esitatud kaebuse vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 kirjalikus menetluses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

5.1 Sarnaselt Harju Maakohtule leiab ringkonnakohus, et G. Malininit tuleb karistada arestiga ning selle asendamiseks üldkasuliku tööga ei ole alust. Seoses G. Malinini seisukohaga, et tema karistamine üldkasuliku tööga oleks riigile kasulikum, nendib ringkonnakohus, et karistuse mõistmisel ei oma tähtsust see, kui tulus või kulukas ühe või teise karistusliigi kohaldamine riigile on. Asjaolud, mida karistuse mõistmisel arvesse tuleb võtta, nimetab KarS § 56 lg 1. Selle kohaselt on karistamise alus isiku süü. Lisaks süüle tuleb arvesse võtta kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kõiki neid asjaolusid on maakohus kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt arvesse võtnud. Ringkonnakohus peab oluliseks seda, et maakohus karistas G. Malinit mitte ühe KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo episoodi, vaid väärteo korduva toimepanemise eest. Seega ei saa rääkida sellest, et G. Malinini süü KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises oleks väike. Sellele lisandub asjaolu, et G. Malininit on ka varem samalaadsete väärtegude eest karistatud, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Seega räägivad nii

G. Malinini süü kui vajadus mõjutada teda edaspidi väärtegusid mitte toime panema pigem raskema karistuse kasuks. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohule, et kuna G. Malinin ei ole varasemast karistustest järeldusi teinud, tuleb selleks, et mõjutada teda uusi väärtegusid mitte toime panema, karistada teda arestiga. Seoses G. Malinini väitega, et ta ei ela enam aadressil XXXXXXX XX-XX, Tallinn ega saa seetõttu enam rikkuda sealsete naabrite rahu, märgib ringkonnakohus, et hoolimata sellekohasest väitest ei ole ta nimetanud oma uue elukoha aadressi. Vastupidi, G. Malinin apellatsioonis enda kontaktandmete all märkinud aadressiks endiselt XXXXXXX XX-XX, Tallinn.

5.2. Ka ei pea kohtukolleegium aresti üldkasuliku tööga asendamise aluseks G. Malinini väidetavat halba tervislikku olukorda. Apellatsioonile lisatud haigusloo kirjeldus tõendab küll seda, et G. Malininil on diagnoositud XXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX ja muu XXXXXXXXXX XXXXXXXXX, kuid see dokument ei kinnita, et (aresti kandmisest tingitud) stress raskendaks G. Malinini tervislikku seisundit. Ka on G. Malinin varem aresti kandnud.

6. Ringkonnakohus peab aga vajalikuks märkida, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud karistusõigust, mõistes karistuse iga episoodi eest eraldi. Märkida tuleb seda, et maakohus ei ole näidanud ära, millisele sättele ta seejuures tugines. Otsuse põhjendustest ei nähtu üldse, et maakohus mõistab iga episoodi eest eraldi karistuse, vaid otsusest nähtub, et maakohus peab põhjendatuks G. Malinini karistamist 30-päevase arestiga. KarS § 63 lg 3 näeb ette, et kui isik on pannud toime mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Sellest järeldub ühtlasi, et kui isik on pannud toime mitu tegu, mis vastavad samale väärteokoosseisule, KarS § 63 lg 3 ei kohaldu ja tuleb lähtuda KarS §-st 62, s.t isikule tuleb mõista üks põhikaristus (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.01.2005. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-106-04, p 9). Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus mõistis karistuse iga episoodi eest eraldi ning sellele lisaks „karistusena kandmisele kuuluva aresti“. Ringkonnakohus teeb mainitud osas uue otsuse, mõistes Georgi Malininile KarS § 262 järgi ühe karistuse. Kohtukolleegium leiab, et G. Malininit ei või karistada KarS §-s 48 ettenähtud aresti kui karistusliigi ülemmäärale vastava30-päevase arestiga. Seda põhjusel, et maakohtu otsuse kohaselt ei esinenud karistust raskendavaid asjaolusid, küll aga karistust kergendav asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus). Arvestades käesoleva otsuse punktis 5.1 nimetatud asjaolusid peab ringkonnakohus põhjendatuks sanktsiooni ülemmäära lähedast – 24-päevast – aresti. Arvestades, et maakohtu määratud tähtaeg karistuse kandmisele ilmumiseks on möödunud, määrab ringkonnakohus uueks tähtajaks 30.05.2014. a.

7. Apellatsioonis vaidlustab G. Malinin ka maakohtu otsust ka 144 euro suuruse kaitsjatasu väljamõistmise osas, märkides, et tal puudub töökoht ja pole raha tasuda kaitsjale õigusabi eest makstud tasu. Apellant märgib, et ta taotles tasuta õigusabi advokaadi näol seoses materiaalsete põhjustega, millest ta ka teavitas kohut vastavas avalduses. Ringkonnakohus peab nimetatud osas apellatsiooni põhjendatuks. Maakohus on otsuses leidnud, et ei esine põhjuseid, miks G. Malinin pole võimeline menetluskulusid tasuma. Seda põhjendas kohus sellega, et kaitsjale makstav tasu ei ole suur.

Samas ei ole maakohus otsuses üldse käsitlenud G. Malinini majanduslikku olukorda. Samas nähtub 16.12.2013. a määrusest, millega maakohus G. Malininile kaitsja määras, et kohtu hinnangul ei võimalda G. Malinini majanduslik seisund õigusteenuse eest tasuda. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et vastavalt RÕS § 15 lg-le 5 oleks kohus pidanud juba viidatud määruses määrama kindlaks riigi õigusabi andmise viisi ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse Nimelt näeb RÕS § 15 lg 3 ette, et üksnes juhul, kui väärteomenetluses määrati kaitsja menetlusalusele isikule, kelle puhul on kaitsja osalemine menetluses kohustuslik, toimub riigi õigusabi kulude hüvitamine kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras ja RÕS §-s 8 ettenähtud viisi määratlemata.

RÕS § 8 kohaselt antakse riigi õigusabi ühel järgneval viisil: 1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 3) õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seega oleks kohus juba eelnevalt pidanud määrama kindlaks selle, kas ja millises korras peab G. Malinin riigi õigusabi eest tasuma.

Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt on G. Malinin töötu ja apellatsioonile lisatud Eesti Töötukassa teatise kohaselt on G. Malinin küll töötuna registreeritud, kuid ei saa töötutoetust ega töötukindlustushüvitist. Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatisest nähtuvalt ei ole G. Malininil vara, mille arvelt kaitsja tasu tasuda, samas on tal suur elatise võlgnevus (5506,55 eur). Neist asjaoludest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et RÕS § 8 p 1 alusel tuleb jätta kaitsjale riigi õigusabi eest makstud tasu jätta riigi kanda.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 4 ja § 151 lg 1 p-st 4 rahuldab ringkonnakohus apellatsiooni osaliselt, tühistades maakohtu otsuse mõistetud karistuse ja menetluskulude väljamõistmise osas ning tehes nendes küsimustes uue otsuse.

Sten Lind

Pavel Gontšarov

Orvi Tali