2-13-47860/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-13-47860

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-13-47860 Määruse tegemise aeg ja koht 14.05.2014.a, Tallinn

Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal Kohtuasi A M i ja R M i hagi R M i vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 07.04.2014.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R M i apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I (vastustaja): A M

(isikukood: XXXXXXXXX, elukoht: Tallinn)

Hageja II (vastustaja): R M (isikukood: XXXXXXXX, elukoht: Tallinn) Hagejate seaduslik esindaja Kristina Murtazin

Kostja (vastustaja): R M (isikukood: XXXXXXXX, elukoht: XXXXXXXXXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Keelduda R M i apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja apellatsioonimenetluse kulud kaebuse esitaja kanda.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses

Tsiviilasi nr: 2-13-47860

2(3) sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud 1. Maakohtu menetluses oli hagejate hagi kostjalt mõlema hageja kasuks igakuise elatise

160 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, väljamõistmiseks kuni hagejate täisealiseks saamiseni, samuti tagasiulatuva elatise 1905 eurot mõlema hageja kasuks väljamõistmiseks. 18.03.2014.a istungil loobusid hagejad tagasiulatuva elatise nõudest. Kostja ei ole hagejate ülalpidamises osalenud enam kui kolme aasta vältel. Abikaasade ühisvara käsutamine on eraldiseisev laste ülalpidamiskohustuse täitmisest ja ühisvaraga tehingute tegemist ei saa käsitleda laste ülalpidamiskohustuse kohase täitmisena. Hagejate Prantsusmaale elama asumine ei ole õigusvastane.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Lapsed elavad ja õpivad Prantsusmaal, laste ema elab ja töötab Tallinnas, seega puudub laste emal seaduslik õigus elatisenõude esitamiseks. Kostja materiaalne olukord ei võimalda elatist maksta hagejate nõutud suuruses. Kostja on teinud lastele kulutusi.

3. Harju Maakohus tegi 07.04.2014.a otsuse, millega lõpetas menetluse tagasiulatuva elatise nõudes ja rahuldas hagi igakuise elatise nõudes. Kohus mõistis mõlemale hagejale välja elatise alates 25.11.2013.a kuni 31.12.2013.a 160 eurot kuus ja alates 01.01.2014.a 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära, kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohus leidis, et tuvastamist ei leidnud, et laste ema laste ülalpidamiskohustust ei täida. Kostja laste ülalpidamiseks raha laste ema kontole maksnud ei ole. Kostjal tuleb täita hagejate ülalpidamiskohustust vähemalt miinimummääras. Elatise vähendamiseks alused puuduvad.

4. Kostja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 06.05.2014.a apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja muuta otsuse resolutsiooni p 5 selliselt, et oleks tagatud reaalne elatise laste heaks kasutamine. Kohtuotsus on vastuoluline. Kohus on tõlgendanud vääralt 11.12.2012.a kohtumäärust, millega anti laste emale laste viibimiskoha otsustamise õigus. Kohus ei ole arvestanud perekonnaseaduse § 102 lg-s 2 ega §

100 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Kostja ei ole kunagi olnud vastu laste ülalpidamises osalemisele ja on seda alati ka teinud.

Määruse põhjendused 5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kaks eraldi hagejat, kellel oli üks esindaja, esitasid maakohtusse ühes menetlusdokumendis kaks eraldi hagi, mille puhul soovisid, et maakohus menetleks kahte eraldi hagi ühes menetluses. Tegemist oli raha maksmisele suunatud hagidega: hageja I nõue kostjalt elatise saamiseks ja hageja II nõue kostjalt elatise saamiseks. Kuna kummagi hageja nõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

Tsiviilasi nr: 2-13-47860

3(3) edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

6. Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud maakohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal