3-14-50787/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number 3-14-50787 Otsuse kuupäev

15. mai 2014 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Taavi Nordströmi kaebus Tartu Linnavalitsuse vastu Euroopa Parlamendi valijate nimekirja kandmiseks kohustamise nõudes. Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Taavi Nordström Vastustaja - Tartu Linnavalitsus Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16. juunini 2014 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Taavi Nordström esitas 28.04.2014.a Siseministeeriumile taotluse (tl 6) võimaldada tal osaleda 25.05.2014.a toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel. Valijate nimekirja koostaja on rahvastikuregistri vastutav töötleja ehk Siseministeerium. Valijate nimekirjas tuleb teha muudatus juhul, kui valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel on õigus hääletada. Taavi Nordström leiab, et tal on õigus hääletada hoolimata siseriiklikust seadusest, mis keelab hääletada kohtu poolt süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvatel isikutel. See seadus on vastuolus rahvusvahelise õigusega ja tuleb jätta kohaldamata. Taotluse esitaja tugineb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) 1. protokolli artiklile 3 ja seda täpsustavatele Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele, ÜRO kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklile 25, Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni heade tavade koodeksile valimisküsimustes ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 39 ja 40.

2. Siseministeerium sai avalduse kätte 30.04.2014.a ning edastas selle samal päeval Tartu Linnavalitsusele.

3. Tartu linnasekretär jättis 02.05.2014.a Taavi Nordströmi taotluse rahuldamata (tl 8-9). Kuigi taotluses puudub selgesõnaline soov valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks, tuleb seda käsitleda Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 24 lg 1 nimetatud avaldusena. Vaidlust ei ole selle üle, et Taavi Nordström on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. EPVS § 20 lg 3 p 1 kohaselt ei kanta valijate nimekirja isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust. Linnasekretäri pädevuses ei ole hinnata seaduse vastavust Põhiseadusele või välislepingutele ja jätta võimaliku vastuolu korral seadus kohaldamata.

Kaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. 12.05.2014.a saabus Tartu Halduskohtusse Taavi Nordströmi kaebus (tl 3), milles ta palub kohtul läbi vaadata tema taotluse võtta osa Euroopa Parlamendi valimistest ja kanda teda valijate nimekirja. Kaebaja jääb oma algses taotluses esitatud põhjenduste juurde (kohtuotsuse punkt 1).

5. Tartu linnasekretär lisas kaebusele oma seisukoha (tl 4), milles ta kordas taotluse rahuldamata jätmisel esitatud põhjendusi (kohtotsuse punkt 3).

Kohtu seisukoht

6. Vaidlust ei ole selles, et * kaebaja on Eesti Vabariigi kodanik ja on Euroopa Parlamendi liikmete valimise päeva e 25.05.2014.a seisuga vähemalt 18-aastane; * kaebaja on kantud rahvastikuregistrisse, tema elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas Mäe 2-1 (tl 13); * kaebaja on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga valimispäevani vanglakaristust.

EPVS § 4 lg 3 p 2 kohaselt ei ole hääleõiguslik isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. EPVS § 20 lg 3 p 1 kohaselt ei kanta valijate nimekirja isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust.

Seega on vastustaja otsus jätta kaebaja taotlus rahuldamata kooskõlas kehtiva õigusega.

7. Kaebaja leiab, et eeltoodud Euroopa Parlamendi valimise seaduse sätted tuleb jätta kohaldamata, kuna need on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 4 kohaselt jätab kohus asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega.

8. Euroopa Liidu toimimise lepingu art 20 lg 2 punkt b näeb ühe Euroopa Liidu kodaniku õigusena ette õiguse hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajärgse liikmesriigi kohaliku omavalitsuse valimistel selle riigi kodanikega võrdsetel tingimustel. Täpsemalt Euroopa Liidu õigus Euroopa Parlamendi valimiste läbiviimist, sh hääletamisõigust või selle võimalikke piiranguid ei reguleeri. Euroopa Liidu toimimise lepingu art 223 näeb küll ette, et nõukogu kehtestab Euroopa Parlamendi ettepanekul ja nõusolekul vajalikud sätted Euroopa Parlamendi liikmete otsesteks ja üldisteks valimisteks ühtse menetluse kohaselt kõikides liikmesriikides või kõikidele liikmesriikidele ühistel põhimõtetel, kuid sellist õigusakti kohtu andmetel kehtestatud ega jõustunud ei ole. Kaebaja suhtes kehtiv hääletamisõiguse piirang ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

9. Põhiseaduse § 58, mis reguleerib kõrgeima riigivõimu teostamist rahva poolt, sätestab, et seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Riigikohus on leidnud, et Eesti kodanike õigused Euroopa Parlamendi valimistel osalemisel tulenevad lisaks Euroopa Liidu õigusele ka Eesti põhiseadusest ja ka Euroopa Parlamendi valimistel osalemisega teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu (Riigikohtu lahend 3-4-1-33-09, p 39-40). Seega näeb Põhiseadus otsesõnu ette võimaluse kehtestada kinnipeetavate hääletamisõiguse piirang Euroopa Parlamendi valimistel.

10. Riigikohus on leidnud, et Riigikogu valimise seaduse sätted, mille kohaselt ei saa hääletamisest osa võtta isik, kelle kohus on kuriteos süüdi mõistnud ja kes kannab vanglakaristust, võivad olla vastuolus Põhiseaduse §-ga 57 koostoimes §-ga 11, nii nagu neid tuleb tõlgendada lähtuvalt EIÕK protokolli nr 1 artiklist 3, mille sisu on Euroopa Inimõiguste Kohus täpsustanud suurkoja 06.10.2005.a otsuses asjas Hirst vs Ühendkuningriik (nr 2), 08.04.2010.a otsuses asjas Frodl vs Austria, 23.11.2010.a otsuses asjas Greens ja M.T. vs Ühendkuningriik ja iseäranis suurkoja 22.05.2012.a otsuses asjas Scoppola vs Itaalia (nr 3) (Riigikohtu lahend 3-4-1-26-12, p 38).

Et Riigikogu valimise seadus ja Euroopa Parlamendi valimise seadus reguleerivad kinnipeetavate hääletamisõiguse piiranguid samamoodi ning arvestades otsuse punktis 9 toodut, saab seda seisukohta arvestada käesoleva asja lahendamisel.

11. Otsuse punktis 10 viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas ei ole leitud, et kinnipeetavate hääletamisõiguse piirang on iseenesest lubamatu. Vastuolu selle piirangu ja isiku põhiõiguste vahel on leitud juhul, kui keelu kehtestamisel ei võeta arvesse vangistuse pikkust, süüteo olemust ja raskust või muid individuaalseid asjaolusid.

HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus ei käsitle haldusasja lahendamisel asjaolusid ja olukordi abstraktselt, vaid teeb kindlaks, kas kaebuses esitatud asjaoludel on rikutud konkreetse isiku (kaebaja) õigusi. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2014.a otsuse (haldusasi nr 3-13-2079) punktis 9 on kohus leidnud, et hääletamisõiguse piirangu proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada kaebajat ja talle määratud karistust.

Karistusregistri andmetel (tl 14) kannab kaebaja 16 aasta 17 päeva pikkust vangistust. Kaebaja tunnistati Lääne Maakohtu 03.03.2005.a otsusega süüdi piinaval või julmal viisil ja vähemalt teist korda tapmises (KarS § 114 p 1, 4), korduvas avalikus varguses grupis (KarS §

199 lg 2 p 4, 5, 7) ja omavolilises sissetungimises grupis (KarS § 266 lg 2 p 3), Tartu Maakohtu 17.09.2003.a otsusega tahtliku tapmise katses kahe või enama isiku suhtes (KrK §

101 p 5 - KrK § 15 lg 2) ja tulirelva või laskemoona ebaseaduslikus käitlemises (KrK § 207 lg 1, 2) ning Tartu Maakohtu 08.02.2001.a otsusega vägistamises (KrK § 115) ja kuritahtlikus huligaansuses (KrK § 195 lg 2).

Eeltoodut arvestades on kohus käesolevas asjas seisukohal, et EPVS § 4 lg 3 p 2 ja § 20 lg 3 p

1 kohaldamine kaebaja suhtes ei ole vastuolus Põhiseadusega. Kaebaja puhul ei ole tegemist isikuga, kelle suhtes see piirang võiks olla ebaproportsionaalne.

12. Kuna kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine on kooskõlas EPVS § 4 lg 3 p 2 ja § 20 lg 3 p 1 ning kohtu hinnangul puudub põhjus jätta need sätted kohaldamata, jätab kohus kaebuse rahuldamata.

13. Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik Kohtunik