Legislator Case Law & Legislation
4-14-449/29 AI generated

4-14-449/29 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 4-14-449/29
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

4-14-449/29 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.04.2014, Rakvere kohtumajas Väärteoasja number 4-14-449 Kohtunik Anu Ammer Sekretär Kätlin Koidumäe Kohtuasi R V kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 10.01.2014 otsuse nr 2590,13,004259 peale

Kaebuse esitaja Menetlusalune isik R V, isikukood xxxx, elukoht xxxx

Kohtuväline menetleja Ida Prefektuur Rakvere politseijaoskond, esindaja Arnas Jõe Kohtuistungi toimumise aeg 22.04.2014, avalikul kohtuistungil Õiguslik alus VTMS § 132 p 3, § 135; § 155, § 156, kohus O t s u s t a s:

R V kaebus rahuldada. Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 10.01.2014 otsus nr 2590,13,004259, millega R V karistati alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 4 trahviühikut, s.o 16,00 eurot ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule advokaadi vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus 15.05.2014 tutvumiseks kättesaadav.

I TUVASTATUD ASJAOLUD

2

Politseija Piirivalveameti Ida Pefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseiosakonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Martin Risti 10.01.2014 otsusega väärteoasjas nr 2590,13,004259 karistati R V alkoholiseaduse (edaspidi tekstis AS) § 71 alusel 4 trahviühikuga selle eest, et tema 14.12.2013 kell 04.40 xxxx, xxxx linn, xxxx pani toime väärteo, olles alaealine tarbis alkohoolset jooki. Otsuse kohaselt on menetlusalusele isikule süüks arvatud AS § 46 nõuete rikkumine. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega, s.o indikaatorvahendi kasutamise protokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga. Menetleja on fikseerinud, et menetlusalune isik vastulauset ei esitanud. Kohtuväline menetleja on arvestanud, et menetlusalune isik pani väärteo toime tahtlikult.

Menetlusalune isik esitas Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tühistada kohtuvälise menetleja otsus tema suhtes menetletud väärteoasjas seoses väärteo tunnuste puudumisega. Kohtuistungil 22.04.2014 andis R V ütlusi, et teda süüdistati alkoholi tarvitamises, mida ta ei ole teinud. Teadlikult ei ole alkoholi tarvitanud. Ööklubis, kuhu läks juba peale südaööd, anti talle Redbulli ning väidetavalt pidi see olema alkoholivaba jook. Tema ise jooki ei ostnud ning ei maksnud selle eest. Politsei kutsuti ööklubisse, sest väidetavalt lõi ta seina augu. Politsei tuli kohale ja pani puhuma. Kui politsei tuli, siis isiku sõnul ta ei olnud joobes, vaid lihtsalt väsinud. Alkoholi maitset talle pakutud joogis ei tundnud. Enda sõnul ta ei tea, kust ta selle joobe sai kella 4 ajal öösel. Koordinatsioon võis olla häiritud, sest ta oli tõesti väsinud. Ta ei tea, kas alkomeeter valetas, aga teadlikult ta alkoholi ei tarvitanud. Alkoholi maitset ei tundnud, maitsemeelega on kõik korras. Nüüd on ta täisealine ning saab alkoholimaitsest aru. Teatas istungil, et jääb kaebuse juurde, palub kaebus rahuldada, otsus tühistada ja lõpetada väärteomenetlus.

Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas kohtule eelmenetluses kirjaliku seisukoha, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rakvere politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanem Martin Rist, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega on seisukohal, et R V on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. R V ei kasutanud õigust esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause. Kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja eelmenetluses avaldatud seisukoha juurde. Kohtuväline menetleja leidis, et kui isik oleks olnud kohusetundlik, siis ta ei läheks ööklubisse ning ei võtaks pakutavatest klaasidest jooki vastu. Antud alkoholinäit viitab kergele joobele. Kui joogis on alkoholisisaldus alla 1 promilli ning isiku kaal 50 kg, siis seda juues on tulemus 0. Selleks, et saada alkoholijoobeks 0,42 peaks jooma liitri 2,5 promillist jooki. Tekib küsimus, et kui isik ei tundnud alkoholimaitset ja jõi 600 grammi kokteili, mille suhe pidi olema alkoholiga segatud 1/3, siis pidi ta alkoholimaitset tundma. Kohtuväline menetleja leidis, et kuigi isik tarvitas alkoholi mitte tahtlikult, olid tal joobeseisundile viitavad tunnused. Turvamehe aktis on kirjas, et isik oli alkoholijoobes. Kohtuväline menetleja leidis, et isik tarvitas alkohoolset jooki nimetatud ajal ja kohas. Lõplik seisukoht on, et kohus teeks õiglase otsuse teo eest, mille kohta on koostatud protokoll.

3

II UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED

VTMS § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. See nõue sisaldab muuhulgas tulenevalt VTMS § 133 p 4 kohtu kohustust otsustada, kas väärteoprotokollis kirjeldatud tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Seega peab otsuses sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs. Patrullpolitseinik Rainis Kaljuvee poolt 14.12.2013 koostatud väärteoprotokolli AB 1325790 kohaselt R V, 14.12.2013 kella 4.40 paiku xxxx, olles alaealine tarbis alkohoolset jooki, rikkudes seega AS § 46 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav AS § 71 järgi /tl 11/. Alkoholiseaduse § 46 sätestab, et alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud. Vastutus nimetatud nõude rikkumise eest on sätestatud AS §-s 71, mille alusel alaealise poolt alkohoolse joogi tarbimise eest karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. VTMS § 31 lg 2 p 1 sätestab, et väärteoprotokolli põhiosas märgitakse väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Asjaolu, et alkoholijoobes alaealine peeti kinni ööklubi xxxx ruumides, asukohaga xxxx, ei tõenda aga seda, et menetlusalune isik temale süüks arvatud teo, s.o alaealisena alkoholi tarvitamise, viidatud kohas ja ajal ka faktiliselt toime pani naagu see on fikseeritud protokollis. Väärteomenetluses lähtutakse tõendite kogumisel ja tõendamisel VTMS § 31 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse sätetest, arvestades väärteomenetluse erisustega. KrMS § 60 lg 1 kohaselt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav ja tõendatud. Väärteoprotokoll kannab samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita aga vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Kohus on väärteoaja arutamisel rangelt seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid, milleks teo toimepanemise koht kahtlemata on. R V ise eitab teadlikku ja tahtlikku alkoholi tarvitamist. Tema väited, et enda teada ta ei tarvitanud alkoholi, vaid tarbis Red Bulli, millesse keegi pahatahtlik alkoholi võis olla lisanud, ei ole siiski eluliselt usutavad. Kohus tõlgendab menetlusaluse isiku väiteid tema kaitsetaktikana, mis on kantud eesmärgist vastada end süüst. Käesolevas ajas ei ole aga keskseks küsimuseks mitte asjaolu, kas R V oli tarvitanud alkoholi, vaid kus ja mis ajal ta seda tarvitas, s.o kus ja millal ta temale süüks arvatud väärteo toime pani. Kohus uuris tõendina indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mille kohaselt R V tuvastati 14.12.2014 indikaatorvahendiga Alcoquant 6020 nr A111149 alkoholijoove 0,43 mg/l /tl 12-13/. Seega on tõendatud, et alaealine R V oli alkoholijoobes. Samas ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit

4

selle kohta, et ta oleks alaealisena alkoholi tarvitanud väärteoprotokollis märgitud asukohas ja ajal, s.o 14.12.2013 kell 4.40.

R V peeti kinni 14.12.2013 kella 4.40 paiku xxxx ööklubis xxxx hetkel, mil tema ei tarvitanud alkoholi, vaid viibis ööklubi suitsuruumis. Väärteomenetluses ei ole seega tuvastatud kus ja millal menetlusalune isik alkoholi tarvitas ning seega ei ole väärteokoosseis täidetud ning kohus on seisukohal, et R V kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tühistada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik