4-14-306/55 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprillil 2014.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-14-306 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Viktoria Vivtšaruk Menetlusalune isik/kaebuse esitaja Ilja Šulakov, isikukood 39102133716, elukoht xxx Menetlusaluse isiku/kaebuse esitaja kaitsja Vladimir Vastšjonok, õigusbüroo „VV“ (rk 10177124), büroo asukoht Mäe 20, 29022 Narva-Jõesuu. Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, Narva. Väärteoasi Ilja Šulakovi kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Vassili Mihhailovi 02.01.2014.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,13,004162. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: Ilja Šulakov Kaebuse esitaja kaitsja: Vladimir Vastšjonok Kohtuvälise menetleja esindaja: Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Jüri Teslenko Tunnistajad S R , T A , O T , K K , A Š , I O, A K , D L . Kohtuistungi toimumise aeg 12.02.2014.a ja 26.02.2014.a. RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 135 lg 2, § 155- 156

Rahuldada Ilja Šulakovi kaebus.

Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Vassili Mihhailovi 02.01.2014.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,13,004162.

2(2)

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Ilja Šulakovi suhtes liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Rahuldada Ilja Šulakovi lepingulise kaitsja Vladimir Vastšjonok taotlus õigusabikulude hüvitamiseks täies ulatuses.

VTMS § 23 alusel hüvitada Vladimir Vastšjonokile riigieelarvest Ilja Šulakovile väärteomenetluses osutatud õigusabi eest 550 (viissada viiskümmend) eurot. Ülalnimetatud summa 550 eurot üle kanda Õigusbüroo „VV“ arveldusarvele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Maakohus tuvastas

17.01.2014.a saabus Viru Maakohtule Ilja Šulakovi kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Vassili Mihhailovi 02.01.2014.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,13,004162.

02.01.2014.a tegi Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Vassili Mihhailov väärteoasjas otsuse nr 2330,13,004162, millega karistas Ilja Šulakovi Liiklusseaduse § 223 lg 1 rikkumise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so summas 600.00 eurot selle eest, et tema 10.07.2013.a kella 12.05 paiku Ida-Viru maakonnas, Narva linnas, Tallinna mnt 47 juhtis mootorsõidukit Škoda Yeti riikliku registreerimismärgiga xxx, sõitis parklast sõiduteele, ei täitnud liiklusmärgi 222 ” Peatu ja anna teed” nõudeid, ei andnud teed peateel sõitnud mootorrattale Kawasaki riikliku registreerimismärgiga xxx, mida juhtis K K . Mootorrattur K K sai kehavigastusi ja temale oli tekitatud varaline kahju. Škoda omanikule AS SEB Liising oli tekitatud varaline kahju.

Ilja Šulakov palub oma kaebuses tühistada otsus täies ulatuses. Ta ei ole rikkunud Liiklusseadus § 223 lg 1, kuna sõites välja peateele ta täitis liiklusmärgi 222 nõudeid, st oli peatunud ja veendunud, et peatee on vasakult ja paremalt poolt vaba manöövri sooritamiseks, so vasakpöörde tegemiseks. Peale selle, peatee vasakul pool, tema väljasõidust umbes 80-100 m kaugusel, asub reguleeritud ülekäigrada /”Astri” kaubakeskus/, kus sel hetkel lülitus sisse tema sõidusuunas sõitmist keelav foori punane tuli, analoogne keelav foori punane tuli oli sisse lülitatud ka paremal pool peateed. Valgusfooridest kuni tema sõiduautoni peateel ei olnud ühtegi sõiduautot, mis andiski temale õiguse sõita peateele välja, st tema poolt olid täidetud kõik seaduse nõuded. Tema sõiduautos viibis reisija A D , kes samuti kinnitas, et valgusfoorides süttis punane tuli, peale seda ilmus nende ette suure kiirusega sõitev mootorratas. Mootorrattur K. K ületas vahetult enne kokkupõrget oluliselt lubatud sõidukiirust ning sõitis üle reguleeritud ülekäiguraja foori keelava tule all. Ilja Šulakov juhib kohtu tähelepanu sellele, et kui 10.07.2013 sündmuskoha vaatlusprotokollis politseiametnik V. Mihhailov viitab jämedale liikluseeskirjade rikkumisele mootorratturi K. K poolt – lubatud sõidukiiruse ületamine /LS § 227/ ning jalakäijate ülekäigurajale sõitmine foori keelava tule ajal /LS § 221/, siis 04.12.2013 väärteoprotokollis AB 1302697 nendest jämedatest liiklusreeglite rikkumisest K. K poolt ei ole mainitud.

3(2) Kohtuistungi käigus toetas Ilja Šulakov kaebust ja selgitas, et tema, Ilja Šulakov, sõitis välja Narva Centrum parklast. Ta oli ristmiku juurde jõudmas, ees oli liiklusmärk – STOPP ja ta peatus selle märgi vastas. Lülitas sisse neutraalkäigu, vaatas ringi. Mõlemal pool põles punane tuli. See tähendas tema jaoks, et sõiduautod ei liigu. Sõiduautod tõepoolest jäid seisma. Ta lülitas sisse esimese käigu ja alustas tasapisi kohalt liikumist, kuna sellelt kohalt ei saa kiiresti liikumist alustada. Kui ta hakkas välja sõitma, siis vaatas sinnapoole kuhu pööras. Tema naine jõudis hüüda „Ilja“ ja äkki vasakult lendas suure kiirusega vastu autot mootorratas.

Tunnistaja T A andis kohtus ütlusi, et 10.07.2013.a kella 12.00 paiku ta läks koos tütrega mööda tänavat Centrumi suunas. Ta kuulis mootorratta mürinat ja pööras pead. Tütar ütles, et praegu toimub midagi. Mootorrattur sõitis väga suure kiirusega ja sel hetkel hakkas parklast sõiduteele pöörama sõiduauto. Kokkupõrkest paiskus mootorrattur üles ja ta lendas umbes 12-15 meetrit.

Tunnistaja S R andis kohtus ütlusi, et suvel 2013.a ta läks koos emaga Centrumi suunas. Nende taga sõitis mootorratas, nad kuulsid mootorratta mürinat. Tunnistaja vaatas taha ning nägi, et mootorratas sõitis väga suure kiirusega. Ta mõtles kohe, et nüüd juhtub midagi. Tunnistaja ütles emale „nüüd juhtub midagi“. Ema keeras ringi ja koheselt lendas mootorratas ja sõitis välja auto. Auto ei olnud veel jõudnud täielikult välja sõita. Auto sõitis välja Tallinna maanteele aeglaselt. Kuid mootorratas lendas suurel kiirusel. See oli näha visuaalselt. Tunnistaja nägi, et mootorratas isegi ei pidurdanud. Avarii toimumise ajal kõik teised autod seisid valgusfoori all. Tunnistaja R nägi, et pärast mootorratta kokkupõrget autoga, kannatanu keha lendas löögi tõttu üle auto 3-4 meetri kõrguselt õhku ja lendas 18-20 meetri kaugusele.

Tunnistaja O T andis kohtus ütlusi, et 10.07.2013.a kella 12.00 paiku ta astus just Astri juures oleva ülekäiguraja juurde, ta kõndis Centrumi poole. Ta nägi kihutavat mootorratast. Temast vasakul pool, parema sõiduraja ääres sinepivärvi auto ja mootorratas sõitsid võidu. Nad mõlemad sõitsid suurel kiirusel. Sinepivärvi auto jäi valgusfoori juures seisma, pidurid krigisesid. Mootorratas sõitis läbi foori punase tule. Mootorratta kiirus oli ülisuur. See oli kindlalt 90 km/h, sest võrreldes mootorrattaga vastassuunavööndis kiirusega 50 km/h sõitvad autod justkui roomasid. Tunnistaja nägi, et sel hetkel kui mootorratas sõitis valgusfoorist mööda, põles valgusfooris punane tuli. Kõik autod seisid juba valgusfoori juures. Kuid mootorratas kiirendas valgusfooril kiirust. Tunnistaja nägi hõbedavärvi auto esiotsa, auto oli natuke sõiduteele välja veerenud. Edasi tunnistaja nägi, et mootorratas sõitis vastu autot ja lendas sellest üle. Kokkupõrge toimus vahetult Centrumi juures. Tunnistaja on ise autojuht, ta on kindel, et mootorratas ilmus välja hõbedavärvi auto jaoks ootamatult.

Tunnistaja K K andis kohtus ütlusi, et temal on pärast operatsiooni mäluga probleeme. Ta mäletab, et sõitis koju, Astri kaubakeskuse juures põles valgusfoori roheline tuli või vilkus juba, läks põlema kollane tuli, ta vahetas sõidurada, kuna nägi, et auto oli parkimisplatsilt välja sõitnud, auto peatus. Mäletab täpselt, et selle auto roolis istus tütarlaps. Ta sõitis koos kõikide autodega valgusfoori all katkematus voos. Tema kiirus oli selline nagu seadus seda ette näeb. Ta hakkas liikuma ja viimasel hetkel tütarlaps andis gaasi ning siis toimuski kokkupõrge /võib olla tütarlaps ajas pedaalid segi/.

Tunnistaja A Š andis kohtus ütlusi, et nad sõitsid Centrumi juurest välja, jäid „STOPP“ märgi ees seisma. Siis jäid seisma pärast ülekäigurada, et Ilja Šulakov saaks vasakule ja paremale poole vaadata. Tunnistaja vaatas samuti, et autosid ei ole, põles punane tuli, tee oli vaba. Ja nad alustasid tasapisi väljasõitu. Kui sõitsid sõidutee keskele, siis Ilja Šulakov vaatas paremale. Ta ise aga vaatas sel ajal vasakule ja siis nägi neist 30-40 meetri kaugusel mootorratast. Ta nägi ka, et teised sõiduautod seisvaid valgusfoori all. Mootorratta liikumiskiirus oli väga suur, kuna Ilja Šulakov ei jõudnud sellele isegi reageerida. Tunnistaja jõudis ainult öelda „Ilja“, Ilja pööras end ja vajutas piduripedaali. Sel hetkel mootorrattas juba põrkas autoga kokku.

Tunnistaja I O andis kohtus ütlusi, et avariid ta nägi 15-20 meetri kauguselt. Ta seisis Centrum sissekäigu juures asuvas taksoparklas. Kuulis mootorratta häält ja toimus kokkupõrge, inimene

4(2) lendas ja kukkus maha. Ta jooksis auto suunas, vastu millist oli mootorrattur sõitnud. Ta ütles noormehele, et „kuhu sa sõidad?“. Tema vastas selle peale, et „ega mina roolis olnud, näe see oli roolis ja üldse fooris põles juba punane tuli“. Tunnistaja jooks mootorratturi juurde, võttis kiivri maha, aitas teda. Tunnistaja nägi, et mootorrattur lendas vilkuva kollase tule alt läbi ja järelsõitvad autod hakkasid peatuma. Mootorratta kiiruse ületamine oli, mootorrattur ei seisnud koos teiste autodega valgusfoori all. Škoda seisis vasakus reas ja siis pööras paremale.

Tunnistaja A K andis kohtus ütlusi, et 10.07.2013.a kella 12.00 paiku oli ta avariikohast umbes 30- 40 meetri kaugusel, parkimiskohas tankla Alexella. Ta pööras end kui kuulis mootorratta müra ja laksu. Mootorrattur lendas eemale. Škoda sõitis välja, „Stopp“ märgi ees ei peatunud. Ta sõitis välja esimesele reale, hakkas tõmblema ja sel hetkel toimuski avarii. Roolis istus tütarlaps, sest kui mootorrattur sõitis vastu autot, siis autojuhi kohalt väljus tütarlaps.

Tunnistaja D L andis kohtus ütlusi, et ta nägi, kuidas mootorrattur sõitis valgusfoori vilkuva rohelise tule alt, mis läks üle kollaseks tuleks. Centrumi juurest sõitis välja Škoda, tõkestas esimese sõidurea. Mootorrattur nägi seda kõike. Ta lülitas sisse vasaku suunatule, reastus ümber vasakule pärisuuna reale, ja jätkas liikumist. Enne lõppu, sekund enne seda, Škoda sõitis välja järgmisele sõidureale. Loomulikult sõitis mootorratas vastu autot Škoda, ja lendas üle. Ta arvab, et Škoda roolis istus vist neiu.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Ilja Šulakovi süüline käitumine LS § 16 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. Kohtuvälise menetleja 02.01.2014.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,13,004162 on seaduslik ning kohtuväline menetleja ei nõustu väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuistungil on avaldatud:

- üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,13,004162 (tl 7), - väärteo protokoll selle kohta, et Ilja Šulakov 10.07.2013.a kella 12.05 paiku Ida-Viru maakonnas, Narva linnas, Tallinna mnt 47 juhtis mootorsõidukit Škoda Yeti riikliku registreerimismärgiga xxx, sõitis parklast sõiduteele, ei täitnud liiklusmärgi 222 ” Peatu ja anna teed” nõudeid, ei andnud teed peateel sõitnud mootorrattale Kawasaki riikliku registreerimismärgiga xx, mida juhtis K K . Mootorrattur K K sai kehavigastusi ja temale oli tekitatud varaline kahju. Škoda omanikule AS SEB Liising oli tekitatud varaline kahju. (tl 15), - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll selle kohta, et ta ei ole rikkunud Liiklusseadust (tl 18), - tunnistaja K K ülekuulamise protokoll selle kohta, et ta ”võimalik, et ületas kiirust, ta ei vaadanud spidomeetrit” (tl 19), - tunnistaja O T ülekuulamise protokoll selle kohta, et mootorratta kiirus oli ülisuur /mitte vähem kui 100 km/, valgusfooril oli punane tuli ja mootorratur lisas veel gaasi (tl 21), - tunnistaja T A ülekuulamise protokoll selle kohta, et mootorratta kiirus oli väga suur (tl 23), - tunnistaja S R kuulis mootorratta mürinat, mootorratas lendas suurel kiirusel. See oli näha visuaalselt. Tunnistaja nägi, et mootorratas isegi ei pidurdanud. (tl 25), - tunnistaja A D andis ütlusi, et nende auto peatus märgi /STOPP/ vastas, Ilja Šulakov oli veendunud, et peatee on vasakult ja paremalt poolt vaba manöövri sooritamiseks ja valgusfoorides süttis punane tuli. Mootorratta liikumiskiirus oli väga suur, sellepärast Ilja Šulakov ei jõudnud sellele isegi reageerida (tl 27), - indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 34), - joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 35) - isiku ekspertiisiakt nr 13E-IDI0060 (tl 41-45), et K K esinesid haiglasse saabumisel järgmised vigastused: vasaku õlavarreluu kinnine murd, vaagnaluude murd, haav paremal reiel, haavad näol ja paremal ülajäsemel. Vigastused võisid tekkida määruses näidatud ajal ja asjaoludel, - sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 46), et mootorrata juht valis ebaõige kiiruse, ületas reguleeritud

5(2) ülekäiguraja punase fooritule ajal ja sõiduki juht sõitis parklast sõiduteele, ei andnud teed peateel sõitnud mootorrattale, - fototabel (tl 47-53).

Maakohtu seisukoht

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Karistusseadustiku § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja Ilja Šulakov kaebuse juurde. Ilja Šulakov leiab, et temal ei ole süüd. Ta sõitis välja Narva Centrumi parklast. Ta oli ristmiku juurde jõudmas, ees oli liiklusmärk – STOPP ja ta peatus selle märgi vastas. Lülitas sisse neutraalkäigu, vaatas ringi. Mõlemal pool põles punane tuli. See tähendas tema jaoks, et sõiduautod ei liigu. Sõiduautod tõepoolest jäid seisma. Ta lülitas sisse esimese käigu ja alustas tasapisi kohalt liikumist. Kui ta hakkas välja sõitma, siis vaatas sinnapoole kuhu pööras. Tema naine jõudis hüüda „Ilja“ ja äkki vasakult lendas suure kiirusega vastu autot mootorratas.

Kohus võtab arvesse Ilja Šulakovi ütlused. Kohtul ei ole piisavaid põhjendusi kahelda Ilja Šulakovi ütlustes, kuna need vastavad asjaoludele, samuti ei ole nad vastuolulised ja on kooskõlas väärteoasja materjalidega. Ilja Šulakovi ütlused on nii uurimisel kui kohtus analoogsed, järjepidevad ja alused neid mitte uskuda puuduvad. Kohus usaldab tema ütlusi.

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja esindaja, tunnistajad, uurinud vahetult asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et otsus väärteoasjas nr 2330,13,004162 tuleb tühistada.

Nagu kohtuliku uurimise käigus oli tuvastatud, Ilja Šulakov 10.07.2013.a kella 12.05 paiku Ida- Viru maakonnas, Narva linnas, Tallinna mnt 47 juhtis mootorsõidukit Škoda Yeti riikliku registreerimismärgiga xxx, sõitis parklast sõiduteele.

Samal ajal sõitis peateel mootorrattas Kawasaki riikliku registreerimismärgiga xxx, mida juhtis K K . Toimus kokkupõrge. Mootorrattur K K sai kehavigastusi ja temale oli tekitatud varaline kahju. Škoda omanikule AS SEB Liising oli tekitatud varaline kahju.

Kohtuvälise menetleja esindaja arvab, et Ilja Šulakov ei täitnud liiklusmärgi 222 ” Peatu ja anna teed” nõudeid, ei andnud teed peateel sõitnud mootorrattale Kawasaki, mida juhtis K K .

Sündmuskoha vaatlusprotokollis on fikseeritud liikluseeskirja rikkumised (tl 46). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt, mootorratta juht valis ebaõige kiiruse, ületas reguleeritud ülekäiguraja punase fooritule ajal, sõiduki juht sõitis parklast sõiduteele, ei andnud teed peateel sõitnud mootorrattale.

1. Esimene küsimus, mis tuleb välja selgitada, on: mis kiirusega sõitis mootorratas.

Tunnistaja T A kuulis mootorratta mürinat ja nägi, et mootorrattur sõitis väga suure kiirusega.

Tunnistaja S R ütles, et kuulis mootorratta mürinat, mootorratas lendas suurel kiirusel. See oli näha visuaalselt. Tunnistaja nägi, et mootorratas isegi ei pidurdanud.

Tunnistaja O T andis kohtus ütlusi, et parema sõiduraja ääres sinepivärvi auto ja mootorratas

6(2) sõitsid võidu. Nad mõlemad sõitsid suure kiirusega. Sinepivärvi auto jäi valgusfoori juures seisma, pidurid krigisesid. Mootorratas sõitis foori punase tule alt läbi. Mootorratta kiirus oli ülisuur. See oli kindlalt 90 km/h, sest võrreldes mootorrattaga vastassuunavööndis kiirusega 50 km/h sõitvad autod justkui roomasid.

Tunnistaja A Š /D / andis kohtus ütlusi, et mootorratta liikumiskiiruse oli väga suur, selle pärast Ilja Šulakov ei jõudnud isegi sellele reageerida.

Kõik tunnistajad, kirjeldades mootorratta sõidukiirust, kasutavad sellist väljendit nagu: „kiirus oli ülesuur“, „väga suurel kiirusel“, „lendas suurel kiirusel“, „me kuulsime kuidas mootorratta mootor möirgas“. Nad kõik räägivad „mootorimöirgest ja meeletust kiirusest“. Tunnistajad T A , S R , O T , A Š olid üle kuulatud vahetult peale liiklusõnnetuse toimepanemist. Need ütlused kajastavad liiklusõnnetuse toimepanemise tõelist pilti. Kohtul ei ole põhjendusi kahelda tunnistajate T A , S R , O T , A Š ütlustes, kuna need vastavad asjaoludele, samuti ei ole nad vastuolulised ja on kooskõlas väärteoasja materjalidega ning omavahel.

Tunnistaja O T kirjeldas liiklusõnnetus väga detailselt seepärast, et ta on ise autojuht. Ta ütles, et mootorratta kiirus oli ülisuur. See oli kindlalt 90 km/h, sest võrreldes mootorrattaga vastassuunavööndis kiirusega 50 km/h sõitvad autod justkui roomasid. See sõidukiiruse kontrast räägib sellest, et mootorratta kiirus oli ülisuur.

Peale selle, nagu avaldas tunnistaja R , et pärast mootorratta kokkupõrget autoga, kannatanu keha lendas löögi tõttu üle auto 3-4 meetri kõrgusele õhku ja lendas 18-20 meetri kaugusele.

Ilja Šulakovi kaitsja on arvamusel, et see oli inertsjõud. Inertsjõud sõltub eseme kaalust ja kiirusest, mis annab talle inertsjõudu. Kui keha tõuseb 4 meetri kõrgusele õhku ning lendab kokkupõrke kohast 20 meetri kaugusele, siis kiirus oli väga suur.

Kohus on nõus kaitsja arvamusega, kuna see ei olnud vastulöök, kus summeeritakse kiirus, vaid mootorratas põrkas kokku autoga perpendikulaarselt /sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 46), fototabel (tl 47)/. Kokkupõrke tagajärjel on auto täielikult kasutuskõlbmatu. Kui oleks põrganud vastu esiratast, oleks vahetatud esitiib, kapott, vasak esituli. Nii juhtub tavaliselt kokkupõrkes tingimusel, kui sõidukiirus on selline nagu seadus seda ette näeb. Siin on aga hoopis teine pilt. Siin auto läheb kohe lammutamisele, sest löök oli niivõrd võimas, et sõiduauto raam ja kere ei kuulu taastamisele. Järelikult mootorratta sõidukiirus oli tõeliselt ülisuur.

Fototabelitest nähtub (tl 47-53), et paremalt poolt oli võimalik sõiduautost mööda sõita. Mootorratta jaoks oli see täiesti piisav. Vasakult olid kaks vastassuunavööndit vabad. Ning selle koha juurest, kus mootorratas kokku põrkas, oli tarvis vaid pool meetrit pisut rooli keerata selleks, et ringi sõita, sest Šulakovi auto juba seisis, ta oli staatilises asendis, nagu ütles Ilja Šulakov ja tunnistaja A D : „Ilja vajutas pidurit ja auto peatus“. Mingeid liigutusi mootorratta juht ei teinud / natuke eemale põigata, ringi sõita ja pidurdada/, sest kiirus oli väga suur.

Liiklusõnnetuse skeemilt on näha, et auto on väljasõidul vasakus sõidureas, kuid keeras esiosaga paremale, sest mootorratas põrkas vastu ja nihutas auto paremale. Ei ole ei pidurdamisjärgi ega katseid põigata takistusest mööda, ehkki normaalse kiiruse juures on autojuht võimeline tegema nii seda kui teist.

Hinnates ja seostades kõiki kohtu poolt uuritud tõendeid jõuab kohus veendumusele, et mootorratas ületas oluliselt lubatud kiirust.

2. Teine küsimus: kas mootorratta juht ületas reguleeritud ülekäigurada punase fooritule ajal või mitte.

7(2) Tunnistaja O T kinnitas kohtuistungil, et mootorratas sõitis punase fooritulega üle tee. Ilja Šulakov ütles, et mõlemal pool põles punane tuli. See tähendas tema jaoks, et sõiduautod ei liigu. Sõiduautod tõepoolest jäid foori all seisma. Tunnistaja A Š vaatas samuti, et autosid ei ole, põles punane tuli, tee oli vaba. Ta nägi ka, et sõiduautod seisvaid valgusfoori all.

LS § 17 lg 3 on märgitud, et parklast sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. LS § 2 lg 8 mõttes on selliseks liikluskorraldusvahendiks ka valgusfoor. LS § 2 lg 8 selgitab foori mõistet - teedel kasutatav elektriline seade liikluse reguleerimiseks valgussignaalide abil. Sellest tuleneb, et Ilja Šulakov juhindus fooritulest. Kohtuistungil oli tuvastatud, et igal pool põles punane foorituli. Ilja Šulakov tegi peatuse ja sõitis välja. Kui sellel pool peale valgusfoori sõidaks sõiduauto, siis Ilja Šulakov oleks kohustatud teda läbi laskma. Ning alles peale seda oleks pidanud alustama manöövri sooritamist. Kuid antud olukorras, nagu selgitab tunnistaja A Š ja Ilja Šulakov: „Me sõitsime välja, vaatasime, lasime läbi, süttis punane foorituli, ning see Tallinna maantee teelõik oli autodest vaba“. Antud olukorras punane foorituli keelab sellel teelõigul Ivangorodi poolt sõita ja sõiduautol ei ole õigus sõita üle selle ülekäiguraja. Ilja Šulakov veendus, et sõidutee on vaba, vasakult ja paremalt põleb punane foorituli, ning otsustas sooritada pöörde. Selleks vajutas ta sidurile, lülitas sisse kiiruse, vabastas aeglaselt siduri pedaali ja sõitis välja. Selleks kulus 6-10 sekundit. Mootorrattale piisas selleks, et üle sõita 2 sekundit.

Ilja Šulakov veendus, et tal on õigus takistamatult sõita antud teelõigule, mida ta tegi. Tunnistajate O T , A Š , T A , S R ütlustest nähtub, et Šulakovi auto alustas tasapisi väljasõitu parklast sõiduteele.

Kohus tuvastas, et mootorrattur rikkus jämedalt liiklusreegleid – ta sõitis üle reguleeritud ülekäiguraja punase fooritule all. Seda kinnitas tunnistaja A Š / A D /, Ilja Šulakov ja tunnistaja T . Sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 46) tõendab, et mootorratta juht valis ebaõige kiiruse, ületas reguleeritud ülekäiguraja punase fooritule ajal. Seega mootorrattur pani toime kaks jämedat rikkumist. Ta ületas oluliselt lubatud sõidukiirust ning sõitis üle keelava fooritule all.

Kohus pööras tähelepanu sellele, et kui 10.07.2013 sündmuskoha vaatlusprotokollis politseiametnik V. Mihhailov viitab jämedale liikluseeskirjade rikkumisele mootorratturi K. K poolt – lubatud sõidukiiruse ületamine /LS § 227/ ning jalakäijate ülekäigurajale sõitmine foori keelava tule ajal /LS § 221/, siis 04.12.2013 väärteoprotokollis AB 1302697 nendest jämedatest liiklusreeglite rikkumisest K. K poolt ei ole mainitud. Analoogselt on kirjeldatud liiklusõnnetuse faabula ka vaidlustavas politseiametniku V. Mihhailovi otsuses.

VTMS § 74 lg 1 kohustab isikut märkima väärteo lühikirjelduse, kuid ei anna õigust ametnikule, kes peab tegema otsuse isiku süü ja karistuse kohta, jätma väärteo sisu kirjeldusest välja väärtegu kvalifitseeritavad asjaolud, sest mootorratturi K. K poolt liikluseeskirjade rikkumise ja liiklusõnnetuse toimepanemise vahel on põhjuslik seos. Väärteoprotokollist ja vaidlustavast otsusest mootorratturi K. K poolt nende kahe jämeda liiklusreegli rikkumise äravõtmine sisuliselt muudab liiklusõnnetuse toimepanemise asjaolusid.

Tunnistaja K K ütlused on kohtu arvates ebausaldusväärsed, kuna tema poolt kohtueelse ja kohtuliku uurimise käigus antud ütlused lahknevad oluliselt. Olles 03.12.2013.a. üle kuulatud, andis K K ütlusi (lk. 19), et ”võimalik, et ma ületasin kiirust, ma ei vaadanud spidomeetrit”. Kohtuistungil väitis K K , et tema kiirus oli selline nagu seadus seda ette näeb. (lk. 98).

Samuti andis K K kohtueelse uurimise käigus täiesti vastuolulisi ütlusi ja nimelt selliseid, et reageerimise aega temal ei olnud (lk. 19). Kohtuistungil andis K K ütlusi, et ta märkas ohtlikku olukorda, sellepärast reastus ümber esimeselt sõidurajalt vasakule. (lk. 106-107).

Tunnistaja K K ütlused loeb kohus ebausaldusväärseteks, kuna need on ülalnimetatud tõenditega

8(2) vastuolus. Kohus jõuab järeldusele, et K K andis kohtuistungi käigus ütlusi, mille eesmärgiks on kinnitada oma süütust.

K K poolsed tunnistajad annavad segaseid ütlusi valgusfoori signaali kohta. K K mäletab, et valgusfooril läks põlema kollane tuli (lk. 107). Tunnistaja D L andis kohtus ütlusi, et ta nägi, kuidas mootorrattur sõitis valgusfoori vilkuva rohelise tule alt läbi (lk. 111). Tunnistaja I O andis kohtus ütlusi, et mootorrattur lendas vilkuva kollase tule alt läbi (lk. 108). Samas on signaalide järjestus järgmine: roheline, vilkuv roheline, kollane, vilkuv kollane, punane /peatükk Valgusfooride signaalid § 1 lg 1/, st enne punase signaali sisselülitumist põleb mitte vilkuv kollane, vaid lihtsalt kollane.

Peale selle, tunnistaja I O ütlustest nähtub, et Škoda seisis vasakus reas ja siis pööras paremale (lk. 109). Tunnistaja A K andis kohtus ütlusi, et Škoda ei seisnud, ta sõitis välja parklast, „Stopp“ märgi ees ei peatunud (lk. 110).

Kohus arvab, et antud vastuolud on olulised. K K , D L , A K ja I O ütlused ei ole omavahel kooskõlas. Seoses sellega on kohtul alust arvata, et K K , D L , A K ja I O andsid vastuolulisi ütlusi ja jätab need ütlused tõendite kogumist välja.

Kõik K K poolsed tunnistajad tunnistasid kohtuistungil, et nad on mingil määral tema tuttavad. Mitte keegi ei avaldanud end kui tunnistajat avarii toimumiskohal. Kohtus olid nad ära kuulatud 8 kuu möödudes peale liiklusjuhtumit, võrreldes teistest tunnistajatest /O T , A Š , T A , S R /, kes olid küsitletud vahetult peale avarii toimumist.

Seega kohtuliku uurimise käigus oli tuvastatud, et Ilja Šulakov ei ole rikkunud Liiklusseadus § 223 lg 1, kuna sõites välja peateele ta täitis liiklusmärgi 222 nõudeid. Ta oli peatunud ja veendunud, et peatee on vasakult ja paremalt poolt vaba manöövrisooritamiseks, so vasakpöörde tegemiseks. Peatee vasakul pool, Ilja Šulakovi väljasõidust umbes 80-100 m kaugusel, asus reguleeritud ülekäigrada /”Astri” kaubakeskus/, kus lülitus sisse tema sõidusuunas sõitmist keelav foori punane tuli, analoogne keelav foori punane tuli oli sisse lülitatud ka paremal pool peateed. Valgusfooridest kuni tema sõiduautoni peateel ei olnud ühtegi sõiduautot, mis andiski temale õiguse sõita peateele välja, st Ilja Šulakovi poolt olid täidetud kõik seaduse nõuded. O T ja S R nägid, et Ilja Šulakovi auto peatus märgi /STOPP/ vastas ja „auto oli natuke välja veerenud sõiduteele“. Tema sõiduautos viibis reisija A D / A Š /, kes samuti kinnitas, et auto peatus märgi /STOPP/ vastas, Ilja Šulakov oli veendunud, et peatee on vasakult ja paremalt poolt vaba manöövri sooritamiseks ja valgusfoorides süttis punane tuli. Peale seda ilmus nende ette suure kiirusega sõitev mootorratas. Tunnistaja O T andis kohtus ütlusi, et ta on ise autojuht, ta on kindel, et mootorratas ilmus hõbedavärvi auto jaoks välja ootamatult. Kohtuistungil on tõendatud, et mootorrattur K. K vahetult enne kokkupõrget, ületas oluliselt lubatud sõidukiirust ning sõitis üle reguleeritud ülekäiguaja foori keelava tule all.

Vaidlustatavas otsuses on süütõendina nimetatud Ilja Šulakovi enda ülekuulamise protokoll. Kuid see ei sisalda mingeid tõendeid selle kohta, et ta on rikkunud Liiklusseadus § 223 lg 1.

Lõpuks viide vaidlustatava otsuse tunnistajate ülekuulamise protokollidele. Kuid protokollide analüüs paljastab Ilja Šulakovi täielikku süütust. Tunnistajate ütlused ei lükka ümber, vaid kinnitavad tõendeid selle kohta, et Ilja Šulakov ei rikkunud Liiklusseadus § 223 lg 1. Kohtuistungil kohus veendus, et avarii põhjuseks oli just nimelt K. K rikkumised /mootorrattur K. K ületas oluliselt lubatud sõidukiirust ning sõitis üle reguleeritud ülekäiguaja punase fooritule ajal/.

Kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust arutatakse kohtuistungil, kohus võib lähtudes VTMS § 2 ja KrMS § 15 lg 1 tugineda kohtuotsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud.

9(2) Juhul, kui mingit asjaolu ei ole võimalik välja selgitada, tuleb see VTMS §-s 4 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttest tulenevalt tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.

Kogutud toimiku materjalidega ei ole Ilja Šulakovi poolt Liiklusseaduse § 223 lg 1 rikkumise fakti tuvastatud. Ilja Šulakovi süü ei ole kohtuistungil tõendatud ja tema tegudes puuduvad väärteo tunnused.

Vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-4-07, kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab see muuhulgas seda, et kohtuväline menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks / RK otsused nr 3-1-1-101-03 ja 3-1-1-43-05/.

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Ilja Šulakovi kaebus tuleb rahuldada, otsus väärteoasjas nr 2330,13,004162 tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alusel.

VTMS § 23 alusel tuleb hüvitada Vladimir Vastšjonokile riigieelarvest Ilja Šulakovile väärteomenetluses osutatud õigusabi eest 550 (viissada viiskümmend) eurot. Ülalnimetatud summa 550 eurot üle kanda Õigusbüroo „VV“ arveldusarvele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik