3-13-2005/7 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

1

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 14.05.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-2005 Haldusasi V.R.’i kaebus Eesti Töötukassa 25.07.2013 otsuse nr 7- 8.1/13/001044 ja 16.09.2013 vaideotsuse nr 153 tühistamiseks ning avalduse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – V.R. Vastustaja – Eesti Töötukassa Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (so hiljemalt 13.06.2014) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.R. esitas 25.06.2013 Eesti Töötukassale taotluse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks. Taotluse kohaselt kavatseb V.R. luua maksuõiguse valdkonnas nõustamisteenust osutava ettevõtte ning taotles selleks Eesti Töötukassalt 4474 eurot ettevõtte käivitamiskuludeks.

2. Eesti Töötukassa jättis 25.07.2013 otsusega nr 7-8.1/13/001044 (tl 71) V.R.’i taotluse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks rahuldamata.

2

Otsuse põhjenduste kohaselt ei anta ettevõtluse alustamise toetust isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga (tööturuteenuste ja –toetuste seadus TTTS § 19 lg 4 p 5). Eesti Töötukassa leidis, et V.R.i äriplaan on suure riskiga järgmistele asjaoludele tuginedes: 1) Äriplaanis esitatud teenuste osutamise protsessi kirjeldused on pealiskaudsed ega anna põhjalikku ülevaadet planeeritavast tegevusest. Lisaks maksuõiguse teenusele plaanitakse vahendada koostööpartneri (raamatupidamisbüroo) poolt pakutavat raamatupidamisteenust. Vahendatavale raamatupidamisteenusele lisatakse loodava ettevõtte poolt läbiviidav revisjoniteenus. Teenindusprotsessi kirjeldusest ei selgu, milliseks kujuneb teeninduskorraldus raamatupidamisbüroo(de) kaasamise korral, milline on täpsem koostöö sisu, millised on koostöö tingimused ning millised on sellega kaasnevad kulud loodavale ettevõttele. Äriplaanist puudub täpsem teave teenindamisjõudluse ja tööajaarvestuse kohta, seega puudub kindlus, et planeeritud tegevused on võimalik teostada planeeritud ressurssidega. Ei selgu, milline on teenuste osutamisega seotud ajakulu. 2) Esitatud turuanalüüs on puudulik. Turuanalüüsis on kirjeldatud loodava ettevõtte sihtrühmad, kuid ei selgu sihtrühmade suurus ja nõudlus nii nõustamiskui ka revisjoniteenuste järele turul. Äriplaani kohaselt on loodaval ettevõttel leitud teenuste osutamiseks ja/või vahendamiseks neli koostööpartnerit. Turuanalüüsist ei selgu, millised on nende alusel tellitavate teenuste mahud ning kui pikaks ajaks koostöökokkulepped on sõlmitud. Eelnevast tulenevalt ei saa olla ka kindel esitatud müügiprognooside realistlikkuses. 3) Hinnakujundus on puudulik. Nimetatud on pakutavate teenuste hinnad, kuid ei selgu, millised kulud hinnas sisalduvad. Välja on toomata hinna kujunemise alused. Selgusetuks jääb, kas on arvestatud kõiki hinda kujundavaid tegureid. Seetõttu pole võimalik hinnata loodava ettevõtte kasumlikkust ja jätkusuutlikkust. 4) Konkurentide kirjeldus ja analüüs on pealiskaudne. Tabelis on küll välja toodud mõned näited kaudsetest konkurentidest, kuid see ei anna terviklikku pilti konkurentsi olukorrast. Pole välja toodud otseseid konkurente. Märgitud on, et loodaval ettevõttel Saare maakonnas otseseid konkurente pole. Samas on äriplaanis mainitud, et loodava ettevõtte tulevaste klientide hulka kuuluvad aktiivsed ettevõtted üle Eesti. Kuna planeeritav teenuse pakkumine ei pea baseeruma loodava ettevõtte füüsilisele asukohale, siis ainult Saare maakonna keskne turusituatsiooni võrdlus ei ole põhjendatud. Eelnevast tulenevalt ei saa olla kindel, et taotleja on kursis reaalse turuolukorraga sihtturul. 5) Koostatud turundusplaanis on kirjeldatud plaanitavaid turundusmeetmeid ning on välja toodud turunduse eelarve kokku summas 200 eurot, sh veebilehe loomine 140 eurot ning reklaami ajalehtedes tellimine 60 eurot. Samas rahavoogudeja kasumiaruande prognoosis on reklaami kuludeks märgitud 140 eurot.

3. V.R. esitas 07.08.2013 Eesti Töötukassale vaide 25.07.2013 otsuse nr 7-8.1/13/001044 peale. Eesti Töötukassa 16.09.2013 vaideotsusega nr 153 (tl 79-83) jäeti V.R.i vaie rahuldamata. Vaideotsuses selgitas Eesti Töötukassa vastuseks vaides esitatud väidetele täiendavalt veel järgmist: 1) Kuna äriplaanis esines puudusi rohkem kui üks, oleks kõigi täpsustuste küsimine olnud ajamahukas ning vajanuks äriplaani ümber tegemist. Seega lähtudes äriplaanist, ei muudaks täpsustuste küsimine otsust. Avalduse menetlemisel on lähtutud TTTS § 19 lg-tes 1 ja 2 sätestatust ning täiendavate selgituste ja dokumentide nõudmise vajadus puudus, kuna äriplaanis esineb olulisi puudusi ning menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt on mõistlik puudused välja tuua lõppotsuses. Suure riski olemasolu või mitteolemasolu hindab töötukassa taotlusele lisatud äriplaani alusel, rakendades kaalutlusõigust ning töötukassal puudub pädevus ja kohustus äriplaani selle suurte puuduste korral ja esitatud uute suuremahuliste selgituste alusel ise

3

sisuliselt uuesti koostada. Ettevõtluse alustamise toetust antakse ainult juhul, kui töötukassa hinnangul täidab see oma eesmärgi ehk ainult juhul, kui toetuse eest loodav ettevõte on jätkusuutlik ja suudab tagada töö. Antud juhul äriplaan nendele tingimustele ei vastanud. 2) Maksuja Tolliamet (MTA) ei anna äriplaanile ei negatiivset ega positiivset hinnangut, vaid kinnitab maksuvõla olemasolu või selle puudumist. MTA kooskõlastuses pole sõnagi juttu äriplaanist ega sellele hinnangu andmisest. Väide, et MTA on hinnanud äriplaani elujõuliseks ega heitnud äriplaanile midagi ette, on meelevaldne ega vasta mingilgi moel kooskõlastuses kirjapandule – MTA andmetel puuduvad V.R.’il seisuga 27.06.2013 maksuvõlad. Ka Orissaare Vallavalitsuse kooskõlastuses märgitust, et vallavalitsus kooskõlastab vaide esitaja äriplaani ettevõtluse alustamise toetuse taotlemiseks, ei järeldu, et äriplaan on hinnatud elujõuliseks. Vaide esitaja on ekslikul seisukohal, et eelnimetatud kooskõlastuste olemasolul oli töötukassa kohustatud vaide esitajale toetuse eraldama. Mainitud kooskõlastuste olemasolu omab pigem preventiivset iseloomu, hoidmaks ära ettevõtluse alustamise toetuse andmist isikule, kel on maksuvõlg. 3) Töötukassa nõustub, et otsuses on kasutatud selliseid väljendeid nagu: „ei selgu“; „on pealiskaudne“; „on puudulik“; „ei saa olla kindel“, kuid ei nõustu vaide esitaja poolt tehtud järeldusega nagu otsuse koostaja ise ei ole piisavalt kursis maksuõiguse teenuse valdkonnaga. Vaidlustatud otsus ei ole hinnang äriideele. Vaide esitaja äriplaani puhul leidis ja leiab töötukassa tänaseni selle olevat suure riskiga ehk äriplaanis esineb olulisi puudusi, millest tulenevalt ka toetust ei eraldatud. Töötukassa arvates ei tähenda vaid maksuõiguse valdkonnas nõustamisteenuse nimetamine otsuse preambulas seda, et töötukassa pole äriplaanist aru saanud. Töötukassa leidis, et kõigi osutatavate teenuste üldnimetuseks võibki nõustamisteenust pidada, nende üksikasjalik nimetamine otsuse preambulas pole vajalik.

4. V.R. esitas 25.09.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 25.07.2013 otsuse nr 7-8.1/13/001044 ja 16.09.2013 vaideotsuse nr 153 tühistamiseks ning avalduse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks.

Tallinna Halduskohus võttis 07.10.2013 määrusega V.R.i kaebuse menetlusse ning määras vastustajaks Eesti Töötukassa.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja taotleb Eesti Töötukassa 25.07.2013 otsuse nr 7-8.1/13/001044 ja 16.09.2013 vaideotsuse nr 153 tühistamist ning avalduse uuesti läbivaatamiseks kohustamist. Kaebaja palub menetluskulud jätta vastustaja kanda.

5.1 Vastustaja 25.07.2013 otsus on motiveerimata ja üldsõnaline ning seadusevastane. Vastustaja 16.09.2013 vaideotsus on samuti motiveerimata, üldsõnaline ning arvestamata on jäetud täielikult kaebaja poolt esitatud vaides toodu.

5.2 Vastutajale esitatud äriplaan oli koostatud küllaldase põhjalikkusega ja piisavalt motiveeritud ning esitatud arvnäitajad ja muud andmed olid kontrollitavad ning usaldusväärsed. Äriplaanis olid toodud kõik komponendid, mis võiks seal olla kirjeldatud nii tekstiliselt kui arvnäitajatena. Piisava põhjalikkusega oli analüüsitud kättesaadavaid andmeid ja selgelt oli äriplaanis väljendatud äriidee ning selle teostus. Äriplaanile puudub õigusaktidega kehtestatud või üldtunnustatud vorm, millest äriplaani koostaja oleks pidanud lähtuma ning mis annaks äriplaani koostajale kindluse, et kõik olulised andmed on juba esitatud. Seega ei saa äriplaanile kuidagi ette heita selle pealiskaudsust ning puudulikkust. Hinnates äriplaani sisu koosmõjus tänapäevase

4

ettevõtluskliimaga, saab kindalt väita, et äriplaan ei ole pealiskaudne ega puudulik, vaid on täpne, põhjalik ja puudusteta.

5.3 Vastustaja ei rakendanud kaalutusõigust õiglaselt. Vastustaja jäi isegi vaideotsuse koostamisel oma esialgse ebaõige lähenemise juurde, et uurimisprintsiipi ei ole vaja rakendada ja täiendavaid selgitusi küsida, juhul kui äriplaanis esineb olulisi puudusi. Kaebaja konkreetne äriplaan ei ole puudulik, et vajaks täielikku või osalist ümbertöötamist. Vastustaja ei taganud kaebajale haldusmenetluse käigus võimalust realiseerida õigust ärakuulamisele. Vastustaja ei rakendanud menetluse käigus uurimisprintsiipi ega küsinud kaebajalt asjaolude kohta selgitusi, vaid tegi põhjendamatult järeldusi oma subjektiivsele arvamusele tuginedes.

5.4 Vastustaja ei puutu igapäevaliselt kokku taolise ärisuunaga, mida oli kirjeldatud äriplaanis. Konkreetne tegevusala, millega äriplaani koostaja plaanis hakata tegelema, ei haaku ega ole teostatav vastustaja enda poolt, arvestades otsuses kasutatud sõnastust („ei selgu“; „on pealiskaudne“; „on puudulik“; „ei saa olla kindel“ jne). Seega on kaebajal kahtlus, et otsuse koostaja ei ole ise piisavalt kursis maksuõiguse teenuse valdkonnaga. Eeltoodu viitab veelkord, et vajadus oleks olnud rakendada uurimisprintsiipi, mida vastustaja ei ole rakendanud piisavalt.

5.5 Kuigi võib möönda, et äriplaan peaks olema selge kõigile kõrvalistele isikutele, tuleb arvestada, et valdkonnaga tegelev isik ei pruugi vajalikuks pidada enda jaoks ilmselgeid asju täiendavalt lahti seletada. Valdkonnaga kursis olev isik MTA andis 28.06.2013 positiivse kooskõlastuse äriplaanile ega ole kuidagi oma kooskõlastuse andmisel etteheitnud äriplaanile asjaolu, et see oleks mingis vormis suure riskiga. Juba asjaolu, et maksuõiguse teenuse valdkonna sisuline tehingupartner MTA andis seaduses nõutud ja seadusliku kooskõlastuse, st hindas äriplaani elujõuliseks ega heitnud äriplaanile midagi ette, annab veelkord alust kahtluseks, et otsuse koostaja ise ei ole piisavalt kursis maksuõiguse teenuse valdkonnaga. Õige ei saa olla vastustaja väide, et MTA ei anna äriplaanile ei negatiivset ega positiivset hinnangut, vaid kinnitab maksuvõla olemasolu või selle puudumist. Käesoleval juhtumil saab lugeda, et MTA andis kaebaja avaldusele positiivse hinnangu. Ei saa olla usutav, et seadusandja tahe oli taoline, et kooskõlastust MTA-lt on vaja taotleda avalikule teabele (maksuvõlale), mille andmed on kättesaadavad avalikult.

6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.

6.1 Vastustaja palub kohtul lugeda vastustaja seisukohtadeks ka vaidlustatavates otsustes toodud argumente, mida menetlusökonoomiast lähtuvalt ei hakka vastustaja üle kordama.

6.2 Kuigi haldusmenetluse seadus (HMS) sätestab üldreeglina menetlusosalise selgituste andmise õiguse, toob HMS § 40 lg 3 esile ka erandid, mis juhtudel ärakuulamisprintsiipi ei rakendata. Vastavalt HMS § 40 lg 3 p 2 võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Antud juhul ei kaldutud otsuste tegemisel kaebaja poolt esitatud andmetest kõrvale, st otsuste tegemise aluseks oli kaebaja poolt esitatud äriplaan. Kuna äriplaan oli esitatud nii paljude puudustega (üle 10), siis vastavatele puudustele viitamine ja nende kohta selgituste küsimine või parandusettepanekute tegemine oleks tähendanud vastustaja jaoks sisuliselt äriplaani ümberkirjutamist, mis ei ole kindlasti aga vastustaja ülesanne. Kuna kaebaja on oma kaebuses leidnud, et kaebaja konkreetne äriplaan ei ole puudulik, et vajaks täielikku või osalist ümbertöötamist, siis polnuks vastustaja poolt ärakuulamisõiguse ning uurimisprintsiibi rakendamine tulemuslik ka seetõttu, et kaebaja sõnul on tema äriplaan

5

puudusteta ega vajanuks ümbertegemist (vastustaja järeldab eeltoodust, et kaebaja polnuks nõus mis tahes muudatusi oma äriplaani sisse viima).

6.3 Väljendile „suur risk“ ei ole seaduses antud otsest definitsiooni, millest tulenevalt rakendatakse selle väljendi sisustamisel kaalutlusõigust. Kaebaja viide, et otsuses kasutati palju väljendeid „ei selgu“, „on pealiskaudne“ jne, ongi põhjuseks, miks vastustaja luges esitatud äriplaani suure riskiga olevaks – esitatud andmed olid suuresti põhistamata või olid need esitatud puudulikult.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus on seisukohal, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

8. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 19 lg 4 p 5 kohaselt ei anta ettevõtluse alustamise toetust isikule, kelle äriplaan on suure riskiga. Ettevõtluse alustamise toetuse avalduse saamisel pidi vastustaja viima läbi haldusmenetluse vastavalt HMS-le, järgides TTTS-st tulenevaid erisusi (TTTS § 1 lg 3). TTTS-st ei tulene, et ettevõtluse alustamise toetuse avalduse lahendamisel läbi viidavas haldusmenetluses ei tule haldusorganil järgida HMS § 15 lg-s 2 ja § 40 lg-s 1 toodud kohustusi.

9. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et vastustaja ei ole jätnud kaebaja avaldust käiguta, kui ta tuvastas, et see on esitatud puudustega (HMS § 15 lg 2) ega andnud kaebajale võimalust vastuväidete esitamiseks (HMS § 40 lg 1). Vastustaja on jätnud kohe kaebaja avalduse toetuse saamiseks rahuldamata. Seega on vastustaja rikkunud kaebaja avaldust lahendades menetlusnõudeid, kuid nende nõuete rikkumine ei too kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist.

HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks esitatud äriplaan ei sisalda mitte üksikuid konkreetseid vigu, vaid on tervikuna sedavõrd puudulik, et vajab täielikku ümbertöötamist, ei ole Eesti Töötukassalt paratamatult võimalik nõuda, et puudustele juhitaks tähelepanu väga üksikasjalikult. Kui esitatud äriplaani sisulised puudused on sedavõrd suured, et töötukassa ei pea selle alusel toetuse andmist üldse võimalikuks (s.o puudused ei ole pelgalt äriplaani täpsustamisega kõrvaldatavad, vaid toetuse saamiseks tuleks koostada tervikuna uus äriplaan), võib haldusorgan jätta taotluse TTTS § 19 lg 4 p 5 alusel rahuldamata ilma HMS § 15 lg 2 alusel taotlejale eelnevalt puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata (Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2011 otsus asjas nr 3-10-2351, Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2013 otsus asjas nr 3-11-2967).

10. Kohus leiab, et vastustaja on vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses põhjendatult leidnud, et kaebaja äriplaan on suure riskiga. Vastustaja on seda arusaadavalt põhjendanud ning välja toonud äriplaani puudused. Kuna kaebaja jääb esitatud kaebuses vaides toodud seisukohtade juurde ning kohus nõustub täielikult vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses toodud põhjendustega (kokkuvõtlikult välja toodud kohtuotsuse punktides 2 ja 3), ei pea kohus vajalikuks neid üle korrata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel.

Vastuseks kaebusele märgib kohus vaid järgmist.

6

11. Hinnang, kas äriplaan on suure riskiga või mitte, on vastustaja kaalutlusotsus. Selleks tuleb vastustajal kaaluda kõiki äriplaanis toodud aspekte tervikuna ja koosmõjus, mille tulemusena peaks vastustaja jõudma järeldusele, kas plaanis seatud eesmärke on selles toodu põhjal reaalselt võimalik ka ellu viia ning kas selliselt toimiv ettevõte võiks olla jätkusuutlik. Kui äriplaani hinnates selgub, et loodav ettevõte pole jätkusuutlik või otsustajal puudub selle jätkusuutlikkuse suhtes kindlus, siis ongi tegemist suure riskiga äriplaaniga ning vastustajal tuleb selline taotlus jätta rahuldamata. Vastustaja on vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses piisavalt põhjalikult selgitanud, milles seisnesid kaebaja vead äriplaanis.

Kaebaja väited selle kohta, et tegemist on vastustaja subjektiivse hinnanguga ning vastustaja ei ole kursis maksuõiguse teenuse valdkonnaga, on põhjendamatud. Sellist järeldust ei saa ka teha pelgalt tuginedes vastustaja poolt kasutatud sõnastusele. Kohus nõustub seejuures vastustajaga, et väljendid „ei selgu“, „on puudulik“ jne viitavadki üheselt sellele, et kaebaja äriplaanis olid andmed esitatud puudulikult. Äriplaani puudustele tähelepanu juhtimise kohustus ei nõua töötukassalt taotleja äriplaani sisulist ümbertegemist ega selleks üksikasjalike näpunäidete esitamist. Äriplaani puuduste kõrvaldamine on siiski taotleja enda ülesanne (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2013 määrus asjas nr 3-11-2967).

12. Kaebaja väidab, et äriplaanile ei saa kuidagi ette heita selle pealiskaudsust ja puudulikkust, kuna äriplaanile puudub õigusaktidega kehtestatud või üldtunnustatud vorm, millest äriplaani koostaja oleks pidanud lähtuma. Kohus eeltoodud kaebaja seisukohaga ei nõustu. Töötukassale esitatavale äriplaanile ei ole tõepoolest ettenähtud mingi kohustuslikku vormi. Vastustaja veebilehel kättesaadavaks tehtud äriplaani soovituslik vorm ja äriplaani koostamise juhend on samuti üksnes abistava ja selgitava tähendusega. Käesoleval juhul ei ole kaebaja taotlust aga jäetud rahuldamata sel põhjusel, et kaebaja ei ole järginud mingisugust vastustajale sobivat äriplaani vormi. Äriplaani nõuetele vastavus või mittevastavus tuvastatakse sisuliselt ning antud juhul ongi vastustaja vaidlusaluses otsuses ja vaideotsuses koos põhjendustega välja toonud kaebaja äriplaani puudused, mis andsid alust kahelda kavandatava ettevõtluse tulemuslikkuses ning mille tõttu jäi kaebaja taotlus rahuldamata.

13. Kaebaja märgib lisaks, et valdkonnaga tegelev isik ei pruugi vajalikuks pidada enda jaoks ilmselgeid asju täiendavalt lahti seletamist. Valdkonnaga kursis olev isik MTA andis 28.06.2013 positiivse kooskõlastuse äriplaanile ning ei ole kuidagi oma kooskõlastuse andmisel etteheitnud äriplaanile asjaolu, et see oleks suure riskiga. Kaebaja leiab, et MTA andis tema toetuse avaldusele positiivse hinnangu ning ei saa olla usutav, et seadusandja tahe oli, et kooskõlastust MTA-lt on vaja taotleda maksuvõla andmete saamiseks, mis on avalikult kättesaadavad.

Ka eeltoodud kaebaja väited ei anna alust pidada vaidlusalust 25.07.2013 otsust õigusvastaseks. Kui toetust taotlev isik ei pea vajalikuks äriplaanis välja tuua enda jaoks „ilmselgeid asju“, võtab ta ise riski, et tema äriplaan võib osutuda töötukassa kui ettevõtluse alustamise toetuse andmise üle otsustaja jaoks puudulikuks ning taotleja võib seetõttu jääda toetusest ilma. MTA-l, kes on Eesti Töötukassale oma 27.06.2013 kirjaga üksnes kinnitanud kaebajal maksuvõlgade puudumist, ei ole kohustust sisuliselt hinnata Eesti Töötukassale esitatud ettevõtluse alustamise toetuse taotlusi ega äriplaane. Põhjendamatu on kaebaja järeldus, et MTA hindas tema äriplaani elujõuliseks. Üksnes teatest kehtivate maksuvõlgade puudumise kohta, ei saa teha järeldusi äriplaani tulemuslikkuse kohta. Vastustaja küsibki MTA-lt informatsiooni üksnes võlgnevuste olemasolu kohta, mitte sisulist hinnangut äriplaanile. Seisukohta, et MTA vaid kinnitab isiku maksuvõlgnevuste olemasolu või puudumist, toetab ka alates 01.05.2014 jõustunud TTTS § 19 lg 3 muudatus. Nimelt sätestab muudetud TTTS § 19 lg 3, et ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsustab Eesti Töötukassa 30 tööpäeva jooksul toetuse

7

avalduse esitamisest arvates. TTTS ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (521 SE) seletuskirjas on vastava muudatuse kohta selgitatud, et: „Maksuja Tolliametiga kooskõlastamise eesmärgiks oli saada andmeid isiku maksuvõlgade kohta. Neid andmeid saab töötukassa nüüd ka ise kontrollida Maksuja Tolliameti andmekogust, mistõttu kooskõlastamine ei ole vajalik. Töötu elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksused annavad vaid mõnel juhul sisulise arvamuse äriplaani kohta. Tavapäraselt annab kohalik omavalitsus formaalse kooskõlastuse ning teavitab, et taotlejal puudub kohalike maksude võlg. Seega on kohaliku omavalitsuse kooskõlastus enamikel juhtudel formaalne ega anna otsuse tegemiseks vajalikku informatsiooni.“ Eeltoodust lähtuvalt otsustatigi TTTS § 19 lg-st 3 kaotada MTA-lt ja kohalikult omavalitsuselt kooskõlastuse küsimise nõue. Seega on kaebaja tõlgendus TTTS § 19 lg 3 kohta ekslik ning sisulise otsuse, kas taotlejale esitatud äriplaani teostamiseks toetust eraldada või mitte, teeb Eesti Töötukassa.

14. Eeltoodust lähtuvalt on Eesti Töötukassa 25.07.2013 otsus nr 7-8.1/13/001044 õiguspärane ning kaebaja tühistamistaotlus jääb rahuldamata. Kuna kaebajale ettevõtluse alustamise toetuse mitteandmine oli õiguspärane, siis puudub alus ka kohustamistaotluse rahuldamiseks.

15. Eesti Töötukassa 25.07.2013 otsuse kohta tehtud vaideotsus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi vaide esemest sõltumatult, seetõttu ei ole alust ka vaideotsuse tühistamiseks.

16. Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda, sest otsus tehakse kaebaja kahjuks ning vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust ei esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik