1-14-3348/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-14-3348

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mail 2014. a, Tartu kohtumajas, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Julija Kostomarova Prokurör Tatjana Tamm Kriminaalasja number 1-14-3348 (13260103011) Kriminaalasi O.G süüdistuses KarS § 169 ja § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav O.G

isikukood: XXX; elukoht: XXX

Varem kriminaalkorras karistatud 3-l (ühel) korral, viimati 14.10.2010 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 169 järgi 4 kuud vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat. väärtegude eest karistatud 9-l korral, 1 kehtiv karistus. Tõkend – elukohast lahkumise keeld

Kaitsja vandeadvokaat Ann Saar RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5

Süüdi tunnistada O.G KarS § 169 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada O.G KarS § 424 järgi ning mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista O.G-le liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat liitkaristust O.G-le Tartu Maakohtu

14.10.2010. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 4 (nelja) kuu vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis mõista O.G-le liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19. - 21.08.2013. a ja 15. - 19.01.2014. a, kokku 8 (kaheksa) päeva ning mõista O.G lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada O.G-le mõistetud 8 (kaheksa) kuu 22

(kahekümne kahe) päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 524 (viissada kakskümmend neli) tundi üldkasulikku tööd.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata O.G-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemise perioodil on süüdimõistetu kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 lg 1 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta O.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. LS § 127 järgi on O.G kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile, viima ARK-le.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Vabastada kohtuotsuse jõustumisel 29.01.2014 Tartu Maakohtu määrusega nr 1-14-711 KrMS 142 lg 1, 2 ja KarS § 83 lg 31 alusel arestitud Autoland OÜ-le kuuluva sõiduki Toyota Corolla Verso reg.nr XXX kapitalirendilepingu järgse O.G kasutusja väljaostuõigus.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel vabastada asitõendi staatusest sõiduk Toyota Corolla Verso reg.nr XXX ning sõiduk tagastada registrijärgsele omanikule Autoland OÜ-le.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista O.G-lt 785 (seitsesada kaheksakümmend viis) eurot ja 50 senti riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB

pank, nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber . 2800049874

Menetluskulude tasumisel märkida selgituseks: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-14-3348 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud

menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu kirjalikult

viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab

O.G süüdistatakse selles, et tema lapsevanemana, ajavahemikul november 2009.a –

oktoober 2010.a. ja detsembris 2010.a on kuritahtlikult kõrvale hoidnud Tartu Maakohtu

04.03.2005.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-2035-04, R.S. kasuks väljamõistetud igakuise elatisraha maksmisest oma alaealiste lapse K.S. (end K) (ik XXX) ülalpidamiseks 1345 krooni (ehk 85,96 eurot). Elatise võlgnevus seisuga 07.08.2013 a. moodustab 1396,74 eurot.

Elatise maksmisest kõrvalehoidmise kuritahtlikus seisneb selles, et vaatamata materiaalsete vahendite olemasolule ja varasemale karistatusele elatusraha maksmisest kõrvalehoidumise eest, ei ole süüdistatav elatusraha tasunud pikema perioodi jooksul, s.o 1 aasta ja 1 kuu jooksul ning varjas enda sissetulekuid, arveldades oma sisseja väljaminekuid teiste isikute kaudu.

Sellega pani O.G toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vanema

kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest.

O.G süüdistatakse veel selles, et tema:

- 19.08.2013.a kella 20:40 paiku Tartu linnas Statoili tankla juures Ihaste teel juhtis mootorsõidukit Toyota Corolla Verso, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes,

so alkoholisisaldus O.G väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga

mõõdetuna oli 0,89 (-/+ 0,09) mg/l kohta, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuded, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. - 15.01.2014.a. kella 12.35 ajal juhtis Võru linnas Petseri tänaval mootorsõidukit Toyota

Corolla Verso, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, so alkoholisisaldus

O.G väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 1,13 (-/+ 0,10) mg/l kohta, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuded, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis.

- 17.01.2014.a kella 10:42 paiku Tartu linnas Era 2 maja juures asuvas Alexela parklas

juhtis mootorsõidukit Toyota Corolla Verso, registreerimismärgiga XXX, olles

alkoholijoobes, so alkoholisisaldus O.G väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 0,83 (-/+ 0,07) mg/l kohta, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuded, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis.

Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; 2) juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on

tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja

reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.

Sellega Kaido kangur pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkuleppe sisu

Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 4 kuud vangistust, KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga mõista liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetavat karistust O.G-le Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja 14.10.2010.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis O.G-le mõista 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.-21.08.2013. a ja 15.-19.01.2014.a, s.o kokku 8 päeva ja mõista O.G lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud ja 22 päeva vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada O.G-le mõistetud 8 kuu 22 päeva pikkune

vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 524 (viissada

kakskümmend neli) tundi tööd ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 1 (ühe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

O.G soovib vangistuse asendamist üldkasuliku töö tundidega ja on nõus tegema töötunde. O.G kinnitab, et tema tervis võimaldab teha tööd.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta O.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

Arestitud vara suhtes kohaldatavad meetmed Tahtliku süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise asendamiseks 29.01.2014 Tartu

Maakohtu määrusega nr 1-14-711 KrMS § 142 lg 1, 2 ja KarS § 83 lg 31

alusel arestitud

Autoland OÜ-le kuuluva sõiduki Toyota Corolla Verso reg.nr XXX kapitalirendilepingu järgse O.G kasutusja väljaostuõigus vabastada kohtuotsuse jõustumisel aresti alt.

Asitõendiks olev sõiduki Toyota Corolla Verso reg.nr XXX tagastada registrijärgsele omanikule Autoland OÜ-le.

Tsiviilhagi kriminaalasjas ei ole.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 532,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud korras kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstud õigusabi kulude katteks advokaaditasu 252 eurot KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale väljastatud toimiku koopia valmistamise kulu 1.- euro. Menetluskulude summa on 785,50 eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel paneb kohus menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatava kanda.

Töötasust saadav sissetulek ja laste ülalpidamiskohustused ei võimalda süüdistataval tasuda menetluskulusid KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. Seetõttu määrab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel menteluskulude tasumise ositi.

Ene Muts kohtunik