1-13-11579/37 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2014, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-11579 Kohtunik Anu Ammer

Kohtuistungi se

kretär Kätlin Koidumäe Prokurör Marge Voogma Kaitsjad

Mati Senkel, E

duard Bulattšik ja Arvo Suuban Kriminaalasi

T.M

süüdistuses KarS § 136 lg 2, 121 järgi; B.E süüdistuses KarS § 136 lg 2, 121 järgi;

B.E

süüdistuses KarS § 136 lg 2, 424 järgi.

Süüdistatavad T.M,

isikukood XXX, Eesti kodanik; emakeel - eesti keel,

kesk-eriharidusega; elukoht xxxx b xxxx. ; tööta

Varem kriminaalkorras karistamata. ja väärteo

T - elukohast lahkumise keeld. õkend

B.E, isikukood xxx, Eesti kodanik; emakeel - eesti keel,

põhiharidusega; ; töötab elukoht xxxx Leonhard xxxx. Varem

kriminaalkorras karistatud: 08.05.2002 -Viru Maakohtu Lääne

poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 6k vabadusekaotusega tingimisi 1a katseajaga;

19.10.2005 -Viru M

Lääne aakohtu poolt KarS § 169 järgi 5 kuulise vangistusega tingimisi 1aasta 6 kuulise katseajaga; 28.02.2007 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 424 järgi 420 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1a 6k ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1a Väärtegude eest karistatud 1-l korral.

T - elukohast lahkumise keeld. õkend

B.E, Isikukood xxx, Eesti kodanik; emakeel - eesti keel,

põhiharidusega; ; töötab elukoht xxxx xxxx. Varem

kriminaalkorras karistatud: 26.03.2012 Viru Maakohtu

Rakvere kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8

järgi

2 rahalise karistusega 262,40 eurot Väärtegude eest karistatud 1-l korral.

T - elukohast lahkumise keeld. õkend

Asja läbivaatamise kuupäev

25.03. ja 27.03.2014, üldmenetluses

Kohtuotsuse õiguslik alus KrMS § 306, § 309, § 310 lg 1, § 313, § 315, § 318, § 319, § 341, § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9, § 179

O T S U S T A S:

T.M

136 lg 2 süüdi tunnistada KarS § järgi ja karistuseks mõista 1 aasta vangistust.

T.M

121 0 kuud

süüdi tunnistada KarS § järgi ja karistuseks mõista 1 vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõista

liitkaristuseks 1 ( ) aasta vangistust. üks

KarS § 73 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata lg 1 ja 3 täitmisele, kui T.M 3 aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

B.E

136 lg 2 süüdi tunnistada KarS § järgi ja karistuseks mõista 1 aasta vangistust.

B.E

121 süüdi tunnistada KarS § järgi ja karistuseks mõista 10 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõista

liitkaristuseks 1 ( ) aasta vangistust. üks KarS § 74 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta ja 6 kuud.

B.E

136 lg 2 süüdi tunnistada KarS § järgi ja karistuseks mõista 1 aasta vangistust.

B.E

424 9 kuud vangistust. süüdi tunnistada KarS § järgi ja karistuseks mõista

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõista

liitkaristuseks 1 ( ) aasta vangistust. üks KarS § 74 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta ja 6 kuud.

T.M-i, B.E ja B.E katseaja alguseks lugeda 21.04.2014.

B.E ja B.E allutada katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

KarS § 75 alusel määrata Viru vangla kriminaalhooldusosakonna juhatajal B.E-le ja B.E-le katseajaks kriminaalhooldusametnik.

Kohustada B.E ja B.E katseajal 1

järgima KarS § 75 lg sätestatud kontrollnõudeid:

1) - B.E xxxx ja B.E xxxx; elama kohtu määratud alalises elukohas

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 kohaselt määra käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte ta B.E-le tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. id - elukohast lahkumise keeld -

V T.M-ilt menetluskulu riigituludesse älja mõista : - 532,50 eurot sundraha - 0,45 eurot kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu

- 1023,84 eurot kaitsetasu adv. . Mati Senkeli poolt õigusabi osutamise eest

V B.E-lt menetluskulu riigituludesse älja mõista : - 532,50 eurot sundraha - 0,45 eurot kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu - 24,70 eurot sundtoomise kulu

- 1250,40 eurot kaitsetasu adv. . Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest

V B.E-lt menetluskulu riigituludesse älja mõista : - 532,50 eurot sundraha

- 0,45 eurot kriminaaltoimikust koopia tegemise ku lu

- 1028,00 eurot kaitsetasu adv. Arvo Suubani . poolt õigusabi osutamise eest

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr

EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava

nimi, 1-13-11579, menetluskulu . ”

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest:

Advokaadibüroo Mati Senkel kasuks eurot (s.h on käibemaks 20%) adv. Mati 627,84 Senkeli poolt määratud korras süüdistatav T.M-i kaitsjana kohtus osutatud õigusabi eest.

Advokaadibüroo Bulattšik eurot (sh käibemaks 20 %) advokaat Eduard kasuks 700,80 Bulattšiku poolt süüdistatav B.E kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Ida- 716,00 Viru Advokaadibüroo OÜ kasuks eurot (s.h on käibemaks 20%) adv. Arvo Suubani poolt määratud korras süüdistatav B.E kaitsjana kohtus osutatud õigusabi eest.

Asitõendeid käesolevas

kriminaalasjas ei ole.

4 Edasikaebamise kord.

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 12.05.2014 kell 16.00. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsus on Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 14.05.2014 kell 16.00.

I SÜÜDISTUS

T.M on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 04.02.2010 kella 17.10 ja 21.00

vahel xxxx N (ik xxxx) mahtuniversaali xxxx

bussipeatuse juures tõmbas alaealise L

registreerimismärgiga , lukustas sõiduki uksed ning viis kannatanu xxxx xxxx asuvasse talle

kuuluvasse xxxx töökotta ning jättis kannatanu tööliste B.E ja B.E valve alla. Mingi aeg hiljem tiris ta kannatanu uuesti jõuga oma autosse ja viis kõigepealt xxxx poe vastas

olevasse tühja majja ning seejärel enda elukohta

xxxx, kus hoidis kannatanut veel kinni ning siis viis kannatanu koju. Seega T.M, võttes ilma seadusliku aluseta vabaduse nooremalt kui kaheksateistaastaselt isikult, pani toime KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T.M-i samuti selles, et tema 04.02.2010 kella 17.10 ja 21.00 vahel xxxx süüdistatakse

asuvas xxxx kuuluvas kummiremonditöökojas tõukas L selili lauale pikali, mille tagajärjel N

käis kannatanu pea hooga vastu seina, seejärel pigistas korduvalt eelnevalt B.E poolt

jõuga tangide vahele pandud L sõrme ning seejärel vedas kannatanu jopest tirides, nii et N

jope soonis valusalt kaenla alla, xxxx poe vastas asuvasse tühja majja, tekitades kannatanule

füüsilist valu ja tervisekahjustuse – näo piirkonna põrutuse.

Seega T.M , lüües ja kehaliselt väärkoheldes teist inimest, põhjustades sellega teisele isikule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

B.E on antud kohtu alla süüdistatuna selles,et tema 04.02.2010 kella 17.10 ja 21.00

vahel xxxx asuvas T.M-ile kuuluvas xxxx da kui T.M xxxx

töökojas, peale se

bussipeatuse juures tõmbas alaealise L registreerimismärgiga N (ik xxxx) mahtuniversaali xxxx

xxxx a B.E , lukustas sõiduki uksed ja viis kannatanu töökotta ning jättis tööliste B.E j

valve alla, N

valvas, et kannatanu ei saaks ära minna ja takistas sellega alaealise L lahkumist. Seega B.E, võttes ilma seadusliku aluseta vabaduse nooremalt kui kaheksateistaastaselt isikult, pani toime KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

B.E selles, et tema 04.02.2010 kella 17.10 ja 21.00 vahel xxxx süüdistatakse samuti

asuvas T.M-ile kuuluvas xxxx

L N töökojas pani jõuga sõrme tangide vahele, peale mida

T.M pigistas korduvalt tangide vahele pandud L N sõrme ning peale seda lõi ta

kannatanule ühe korra rusikaga rindkeresse ja veel mingi aeg hiljem lahtise käega näkku,

põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – näopiirkonna põrutuse.

5

Seega B.E , lüües ja kehaliselt väärkoheldes teist inimest, põhjustades sellega teisele isikule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

B.E on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 04.02.2010 kella 17.10 ja 21.00

vahel xxxx asuvas T.M-ile kuuluvas xxxx xxxx töökojas, peale seda kui T.M

bussipeatuse juures tõmbas alaealise gistreerimismärgiga L N (ik xxxx) mahtuniversaali xxxx re xxxx, lukustas sõiduki uksed ja viis kannatanu töökotta ning jättis tööliste B.E ja B.E

valve alla, jäi kannatanut valvama, istudes tooliga ukse ette, et kannatanu ei saaks ära minna ja takistas sellega alaealise L N lahkumist.

Seega B.E, võttes ilma seadusliku aluseta vabaduse nooremalt kui kaheksateistaastaselt isikult, pani toime KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

B.E süüdistatakse samuti selles, et tema juhtis 10.02.2013 kella 01.40 ajal, olles

alkoholijoobes, sõiduautot registreerimismärgiga tänavatel, kus ta

xxxx xxxx, liikudes xxxx

pärast peatumist maja juures politsei poolt juhtimiselt kõrvaldati. Tõendusliku

xxxx

alkomeetr - iga Dräger Alcotest 7110 EST s/n ARBK 0025 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,78 mg/l.

B.E rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on

alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest

põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes

või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ja § 69 lg 4 p 1 (Juht loetakse alkoholijoobes

olevaks, kui te

ma ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid.

Seega B.E, juhtides sõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

L N

vabaduse võtmise ja tema kehalise väärkohtlemise episood:

T.M B.E ja B.E end L N se episoodis , vabaduse võtmi süüdi ei tunnistanud.

Samuti ei tunnistanud L N

T.M ja B.E end süüdi kehalises väärkohtlemises.

Süüdistatav T.M andis kohtuistungil ütlusi, kirjeldades oma tegevust talle esitatud

süüdistuses kirjeldatud viisil, õigustades

oma tegu vajadusega kaitsta oma vara ja kodu ning ta oli šokiseisundis ja seepärast oli tal mõjuv põhjus nii käituda. Teab, kuidas peaks asju ajama,

aga eesti politsei ei aja asju, sellepärast käitus nii. Tema ütluste kohaselt oli 21.12.2009

esimene vargus tema elukohast ja siis tutvus L N , kes oli tema poja klassivend. Esimese

va varastatud asjad tagasi, kuid arvuti oli katki ja kahju rguse lahendas politsei ära ja ta sai

mõisteti kohtuotsusega välja ning on talle hüvitatud. Seda, et oli neil kodus käinud, see L N

kuulis peale esimest vargust. 04.02.2010 hommikul läks tööle ning samal päeval käidi

tema juures taas vargil ja varastati sisuliselt sama elektroonikat. Naine avastas ja helistas politseisse.

Jõudis koju enam vähem politseiga ühel ajal, kusagil 3 paiku. Politsei tegi oma tööd 1,5 - kella -2

tundi. Käek mis esimene kord ning seetõttu arvas kohe, et jälle L. Politsei võttis iri oli sama,

seletused ja kui kell sai pool viis, siis lõpetas töö, ütles, et tööpäev läbi. Oli vaja asjad ruttu

kätte saada ja sellepärast läks ja võttis ise koolis käib ja

L L kinni. Teadis, kuidas

millise

bussiga koju läheb. Sõitis bussile järgi, võttis kinni ja pani oma autosse. Kohe, kui poisil L

rinnust kinni võttis ja oma autosse pani, ütles, et ta kindlasti teab, milles asi on. eitas, L

kinnitades, tema ei teadnud midagi. T.M ei uskunud, et bussi panekuga haiget sai. L

Võttis jope rinnust kinni ja pani bussi, peab väga nõrguke olema, et ning selgitas kohtus, et

haiget saada. Viis xxxx L

enda töökotta, et välja selgitada, kus asjad on. Seal võttis ta bussist

välja ja läksid töökotta, puhkeruumi, seal võis lükata laua peale pikali aga pead ära lüüa ta ei L

6

saanud, kuna pea ei ulatu seinani. Pani nurka tooli peale istuma. Siis hakkas kõva häälega

rääkima ja karjuma tema peale aga jätkuvalt eitas kõike. Käis L

vahepeal pojal rongi vastas,

kuna nende klass oli ekskursioonil, välja arvatud mõned õpilased jäi vabatahtlikult töökotta .

L ,

ei tahtnud ära minna, kuigi tee oli vaba. Ütles, et tulen kohe tagasi, otseselt ära minna ei

lubanud, kuid B.E-le mingeid ta korraldusi ei andnud. Võttis poja peale ja sõitis tagasi

rehvitöökotta. ajas segast juttu, et äkki keegi käis aga otseselt ei rääkinud midagi välja L . Arvi

ja B.E olid ka seal, rääkisid koos temaga kõva häälega ema võttis L, aitasid kaasa. T tangid ja ütles, et kui kohe rääkima ei hakka, siis panevad näpud tangide vahele. Keegi näppe

tangide vahele ei pannud, kuna tangid nii teravad, et sel juhul oleks

id näpud otsast ära tulnud.

Tänu ähvardamisele sai asjad tagasi. Lõpuks hakkas keerutama, et teab kus asjad on. Ütles, L

et istuvad bussi, näitab koha ette ja viis neid tühja maja juurde. Majja keegi ei vedanud xxxx

teda, ise jalutas majja kohale. Arvin leidis spordikoti asjadega. Siis läksid tema juurde koju,

helistas uurijale,

et asjad käes ja siis viis koju. Mingit löömist ei olnud ei töökojas sellel ajal, L kui tema seal oli, ega hiljem tema juures kodus.

Vastuolude tõttu ütlustes avaldas kohus T.M-i eeluurimisel antud ütlused osas „ Vastuolude kohta ütlustes selgitas T.M, et

eeluurimisel antud ütlused on õiged ja siis ta mäletas paremini kui käesoleval kohtuistungil,

sest siis olid asjad paremini meeles , s.o 4 aastat hiljem. Selgitustes m

kui täna öönis, et võis

tookord vihahoos

tis puutunud tema ei L L igasuguseid asju öelda. Võt omaks ähvardamise aga ole, kui keegi lõi, siis sellel ajal, kui ta töökojast ära oli. Otsest korraldust valvata kellelegi ei andnud, B.E jäid lihtsalt sinna.

Süüdistatav B.E andis kohtuistungil ütlus õpetas töö 16.30 ja läks i, et l 04.02.2010

enne koju minekut T.M-i Arvi oli juba seal, istusid ja ajasid lihtsalt töö juurest läbi. Poeg

juttu. T.M tuli umbes kella 17 paiku koos töökotta ühe võõra poisiga, keda ta ei tundnud ega olnud varem kunagi näinud. Mart rääkis, et tal teist korda asjad kadusid kodust ning et see

sama poiss oli eelnevalt tema juures kodus vargil käinud. Tulid uksest sisse, poiss oli tasa. Hakkasid poissi pinnima, et kas asjad on tema käes. Poiss ei rääkinud midagi, vahepeal Mart

läks pojale ongi vastu. Ütles poisile, et rää välja. Tundus, et poiss ei tahtnudki ära minna r kigu ja istus vasakul tooli peal, tema istus paremal pool teise tooli peal ja B.E istus kolmanda tooli peal, ei mäleta aga kumbki neist istus päris ees. Uksed olid lihtsalt kinni, lukus ei olnud.

Oleks poiss jooksnud, siis oleks uksest välja jooksnud, aga ta ei proovinudki. T.M tuli

tagasi 10- kigu 15 minuti pärast, ikka küsisid, et rää välja, et saab Mart asjad kätte. Poiss väitis,

et tema ei ole võtnud, ei tea midagi. Poissi ta ei tundnud ega teadnud, aga jäljed viitasid

et temale ja oli ju esimene kord teinud. Mardiga ja tema pojaga tuli seal kohapeal jutuks, et see

poiss õpib tema pojaga ühes klassis ja on tal kodus külas käinud. Keegi midagi ei teinud,

löömist ei olnud. Kõva sõna oli kindlasti, et hak rääkima ja see oli nagu ähvardus, et räägi aku

ära ja too asjad välja. Tangide jutt võis olla koos Mardiga, võib olla tõesti demonstreerisid -

poisile, et niimood kigu i võib juhtuda. Ütlesid, et rää parem välja, et tangid võivad näpu otsast

ära võtta ja samal ajal olid tangid noormehele füüsiliselt nähtavad. Poiss ütles mingi aja pärast

,

et teab midagi varguse kohta ja xxxx ku läksid kõik kolmekesi koos poisiga , s poiss ise kõndis

7

majja, tema leidis kile alt koti varastatud asjadega. Poiss ei üritanudki ära joosta. Mingit

löömist tema ei näinud ega löönud ise ka. Mingeid vigastusi poisil ei näinud. ta

Süüdistatav rääkis, et oli alguses töökojas T.M-i töölisega koos, 04.02.2010

siis tuli isa kella 16.45 paiku ja hiljem tuli T.M koos poisiga. №ormeest ei ta

võõra tundnud. Kui T.M hakkas rääkima, et tal on majas sees käidud, siis sai aru, miks poiss sinna toodi. Kõrvalt ütles ka, et räägi välja, et endal lihtsam, aga vestluses ta eriti ei osalenud. Ei ole ähvardanud millegagi. T.M ei öelnud konkreetselt midagi talle, kui lahkus, ainult

seda kuulis, et läheb poisile vastu. Tema jäi sinna oma õlut lõpetama. Hiljem läks lihtsalt

uudishimust kaasa asju ära tooma. Ukse ees ei istunud ega takistanud ka ära minemast. Ajas

isaga juttu ja käis ka korra väljas see aeg, kui T.M-i ei olnud. Kõik üritasid teada saada, kus

asjad on. N , ei ole mingit kokkupuudet olnud ei enne neid sündmusi ega ka pärast ja ta ei tea, et

oleks N

mingit põhjust teda alusetult süüstada.

Kannatanu L N xxxx. Kohtualustest teab Mart andis ütlusi, et oli 2010. aastal alaealine ja käis

T.M-i, kes oli tema klassive kella nna isa, olid tal külas käinud. T.M võttis ta kinni peale

17, kui tuli koolibussi pealt,

mis tuli iga päev kindlal kellaajal. Tema tuli bussist välja, buss sõitis ära ja siis T.M sõitis tumerohelise mikrobussiga tema ette ja rebis ta jõuga autosse. Temaga koos olid kaks nooremat venda, kes olid veel väiksemad kui tema. T.M oli tollel ajal temast kaks korda suurem ning appi hüüda ei olnud mõtet, sest ühtegi inimest peale tema väikevendades läheduses ei olnud. Algul ta ei tundnud T.M-i ära. T.M midagi talle

ei öeldud. Siis lukustas T.M autouksed ja hakkas poole sõitma, endiselt midagi ei xxxx

selgitanud. Sõitsid asse kummiboksi. Siis tundis T.M-i ära, et tegemist on xxxx taga asuv sama isikuga, kelle juures ta varem vargil oli käinud. Siis T.M võttis uuesti jopest kinni ja vedas ta taha ruumi ning lükkas laua peale pikali nii, et pea käis vastu seina. Seal olid veel

töölised, süüdistatavad keda ta siis ei tundnud, kuid kohtuistungil kinnitas, et need isikud olid

B.E ja B.E . T.M väitis, et ta oli tema majja sisse murdnud, tahtis asju

tagasi. Kahtlustas teda sellepärast, et enne oli käinud vargil ja siis tunnistas kõiges süüdi. Ei

mäleta palju kahe varguse vahe oli, tema meelest lähestikku. Esimese varguse järel olid need

peeti

ta autoga kinni, autos olid T.M-ilt varastatud esemed, T.M sai tagasi kõik asjad.

Samal , kui T.M ta päev kinni võttis, käis uuesti vargil ja varastas samad asjad. Kui al T.M tahtis teada, kas ta käis vargil, siis vastas, et ei ole majas sees käinud. Ta ei tahtnud

oma süüd tunnistada. T.M läks vahepeal poeg K ütles

rongi vast ja enne minekut

as ta kuhu läheb. Kui T.M oma pojale järgi läks, siis ütles ta kahele sinna jäänud mehele, et

nad teda valvaksid. Tal ei olnud võimalust sellest ruumist ära minna, ta ei hakanud seda ka proovima, kuna algul seisis noorem mees ukse juures ja hiljem istus vanem mees tooliga ukse

ette. Ei ole täpselt meeles, kuidas isikud liikusid aga teda valvasid mõlemad. Mõlemad olid temaga samas ruumis ja hoidsid tal silma peal. T.M käskis neil seda teha, ütles mõlemale

mehele ära minnes, et nad valvaksid, et ta jooksu ei paneks niikaua kui ta tagasi tuleb. Käitumise järgi valvasid teda mõlemad. Istusid mõlemad toolide peal ja mulje oli, et kui oleks tõusnud, siis oleksid mõlemad ka tõusnud. Ei proovinud, kuna kartis, sest noorem lubas kallale tulla, kui üritab põgeneda. Siis tuli T.M tagasi ja pani tal näpud tangide vahele, ütles, et lõikab näpud maha. T.M-i

aitas vanem tööline, kes pani jõuga näpud tangide vahele ja T.M pigistas, mille tagajärjel ta tundis valu. Ikka veel ei tunnistanud ta vargust üles. Siis lubas T.M ta metsa viia

ning puu külge siduda, vaadata ommikuks külmub ära. Algul ei võtnud

ning vaadata, kas h

ähvardust reaalselt köie tõid, siis hakkas uskuma, et äkki viivadki. , aga kui mehed

Siis lõpuks ütles, kus asjad on ja ta poe juures olevasse tühja majja. Sinna juhatas mehed xxxx

läks koos kõigi kolme kohtulausega ja näitas asjad ette. Viidi majja jõuga sisse, hoiti jopest

8

kinni ja tõmmati järsult majja, Vanem mees leidis asjad üles ja lõi teda rusikaga rindu. Kõik

asjad saadi kätte. Siis mindi koju, kus vanem tööline lõi lahtise käega näkku edasi T.M-i juurde teda. Miks teda T.M-i koju viidi, tema aru ei saanud. Siis T.M rääkis telefoniga, siis viidi koju.

Vargust ta , politseis tunnistas ta ennast selles varguses siiski

üles ei tunnistanud. Hiljem süüdi.

L N seletas kohtuistungil, et peale 25.veebruari, s.o peale eelmist kohtuistungit, tal käis T.M

töö juures, karjus ta peale, et ei oleks pidanud avaldust tegema, et tahab Riigikohtusse edasi

minna, et teda närvi ajada. Põhiline, et oleks pidanud kohe tagasi võtma, et sel pole avalduse

mingit mõtet tundus see ähvardusena, kuid ta ei reageerinud sellele, vaid pööras selja . Temale ja kõndis minema.

Kinnitas, et käesoleval ajal mäletab sündmusi isegi paremini, sest siis oli šokk toonaseid

suurem, kui vahetult

peale sündmusi üle kuulati.

Tunnistaja E K L N andis ütlusi, et on tema poeg ja poeg oli sündmuste toimumise ajal 2010.

aastal alaealine. Seletas, et k , aga mingi aeg talle helistas elukaaslane A ellaaegades võib eksida

N, et kaks nooremat poissi L ja L tulid jooksuga viidi rohelise

ja ütlesid, et L

universaalkerega autoga ära. Tahtis teada, kus poeg on ja helistas tuttavale xxxx, et uurida, kellel võiks olla selline auto. Sai teada, et T.M oli otsinud L taga, et talle oli sisse murtud.

Siis oli ta jub Algul ta , a seoses esimese vargusega politseis käinud. ootas, et poiss ilmub välja

aga kui ei ilmunud, siis lõpuks helistas politseisse. Teatas, et poiss võeti T.M-i autosse

ja

ei ole veel koju jõudnud. Siis läks veel aega ja kusagil õhtul 9 paiku tõi tuli T.M poja rohelise autoga koju ja siis ta küsis õues T.M-i käest, et milles asi on. T.M vastas ainult,

et küsi poisi käest, pani auto ukse kinni ja sõitis minema. rääkis, et teda peksti

L kõhupiirkonda, et olid üks noorem ja üks vanem meesterahvas. See, et poiss ei tahtnud rääkida,

et ta oli endasse sulgunud, näitas seda, et midagi on juhtunud, kuna muidu on jutukas. Po ta eg

ise näitas, et suu seest põskede juurest katki. Järgmine päev viis poja arsti juurde, kuna ei L

olnud selline nagu tavaliselt. Ravi ei määratud, silmnähtavaid vigastusi ei olnud. Endasse

sulgunud oli poeg pärast seda pikka aega ja küsimuste peale läks hüsteerikasse, ei vastanud talle. Kuna tema oli haige, võttis iga päev tablette ja raha ei jagunud, siis poeg ütles, et tahtis teda aidata, et ta saaks rohud välja osta.

Kohtuistungil avaldat kirjalik

d: ud ud tõendi

Väljavõte ambulatoorsest kaardist millest nähtub, et , L N K poole seoses pöördus perearsti K sellega, et 04.02.2010 kell 17.10 sai lahtise käega löögi näkku vasaku suunurga piirkonda. Dgn. Näo piirkonna põrutus. Peavalu sündroom.

Kohtuotsus 30.04.2010 kriminaalasjas nr 1-10-4851, millega L N on kokkuleppemenetluses

süüdi mõistetud selles, et ta käis vargil T.M-ile kuuluvas majas 21.12.2009 kella 09.10 ajal ja 04.02.2010 kella 08.00 paiku.

Põhiseaduse § 20 sätestab, et igal inimesel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Inimesel on õigus vabalt valida oma asukohta. Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja

korras, sealhulgas kuriteo või haldusõigusrikkumise ärahoidmiseks, sellises õigusrikkumises põhjendatult kahtlustava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette.

KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes seadusliku aluseta vabaduse võtmise objektiivse koosseisu moodustab isiku kinnihoidmine, mis

ei pea kestma pikemat aega. Vabaduse võtmine on isikule liikumistakistuse loomine –

kinnipidamine või kinnihoidmine. Asjaolu, et pärast isik süüdlase poolt vabastatakse, ei tee

9 vabaduse võtmist olematuks. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust, kusjuures koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. On oluline, et süüdlane teaks või vähemalt peaks võimalikuks, et kannatanu on alaealine. Vabaduse võtmine tähendab tegu, millega luuakse isiku liikumistakistus ehk välistatakse isiku liikumisvõimalus. Siia kuuluvad füüsilise liikumisvabaduse võtmine – inimese kinnihoidmine,

suletud ruumi paigutamine, kinnisidumine vms. Vabaduse võtmises seisnev tegu võib olla ka ähvardamine. Tegemist ei pea olema tingimata absoluutse liikumisvõimetuse tekitamisega. Takistus on loodud ja seega ka võetud isikult vabadus, kui takistust on võimalik ületada üksnes füüsilise jõu abil või selliselt, et see oleks ohtlik elule või tervisele. Seega, isegi kui L N oleks üritanud põgeneda, siis oleks see olnud ohtlik tema elule ja tervisele, sest teda oli sellise tegevuse puhul ähvardatud vägivallaga.

KarS § 121 järgi kvalifitseeritav, s.o kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese

tervis. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist,

peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et süüdistatavate T.M-i ja B.E poolt kannatanule korduvalt

valu tekitav käitumine ja tema löömine on toimunud nimetatud käitumissituatsiooni ja kuriteosündmuse puhul süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega.

Kohtu hinnangul oli L N

lt vabaduse võtmine ja tema kehaline väärkohtlemise sündmuste ahela

algatajaks T.M , kes on nii eeluurimisel kui ka kohtus oma motiive ja tegevust

kirjeldades, ennast lulisemas osas

tegelikult sisuliselt süüdi tunnistanud ja kinnitanud o

kannatanu ütlusi. T.M ise kinnitab, et ta võttis kannatanu jõudu kasutades kinni ja pani

enda autosse ning vastu kannatanu tahtmist viis ta töökotta ning hoidis seal kinni, samuti kinnitab ta ka tangide kasutamist.

Kohus nõustub prokuröriga, et k ütlustes ei ole alust kahelda, kuna need on olnud annatanu L N järjekindlad ja põhilistes faktides kattuvad ning tal ei ole mingit huvi anda ebaõigeid ütlusi või

selliseid asju välja mõelda. annatanu ütlused tema suhtes vägivalla t K arvitamise kohta on usutavad ja valu tundmine ning vigastuste tekkimine tõepärane ning seda kinnitavad ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid.

Samuti on kohtu hinnangul K Samas ei saa

usaldusväärsed tunnistaja E ütlused.

usaldusväärseks pidada B.E ja B.E ütlus ütlused ei haaku

i, kuna nende

tuvastatud tehioludega ega

usaldusväärse kannatanu ütlustega.

Olukorras - , kus on ainult nö sõna sõna vastu, peab erilise tähelepanelikkusega arvestama kõigi

asjaoludega, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang ehk teisisõnu - hinnata argumente kogumis. Üksik tõend tuleb koos teiste teada olevate asjaoludega paigutada nii öelda üldhinnangusse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahend nr 3-1-1-74-05 is märgib, et ütluste

usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste

kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate

10

asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Seega tuleb väga hoolikalt hinnata kannatanu ütluste usaldusväärsust ja elulist usutavust ning seda, kas tal on motiiv, et valetada.

Kannatanu L N ei ole olnud põhjust hakata alusetult süüdistama suvalisi isikuid selles, et need

teda kinni hoidsid ja tema suhtes vägivalda tarvitasid. Ei ole eluliselt usutav, et kannatanu

hakkaks T.M-i ja B.E süüdistama tegudes, mida nad teinud ei ole, sest tal ei ole selleks

mingit motiivi ja samuti ei saa ta sellest ka mingit kasu, eriti nüüd aastaid hiljem, kui ta on

varguste eest karistus L N e ära kandnud. on andnud vahetult peale sündmusi, eeluurimisel ja ka nüüd üle nelja aasta hiljem kohtus ütlusi, et kõik kolm isikut osalesid tema kinnihoidmises ja valvamises ning kaks nendest kasutasid ka vägivalda. Samuti on T.M juba eeluurimisel vahetult peale sündmusi ning nüüd kohtus kinnitanud suuremas osas kannatanu ütlusi. Nii nagu

olulise panusena ähvarduse täideviimisel on kohtupraktikas aktsepteeritud olukorda, kus üks

süüdistatav võimendab oma kohalolekuga teise poolt esitatud nõudmiste ja ähvarduste sisu,

aktiviseerides kannatanus hirmu, saab ka siin rääkida sellest, et kõik andsid oma teopanuse. Seega B.E viibisid koos T.M-iga, olid teadlikud viimase poolt avaldatud ähvarduste ja

nõudmiste sisust, kiitsid need heaks ning võimendasid neid oma kohalolekuga, samuti valvasid

T.M-i korraldusel kannatanut ja ähvardasid ka ise kannatanut ning nõudsid, et ta varguse

üles tunnistaks ja asjad välja annaks. Seda, et tegemist on alaealisega, teadsid ka kõik, sest

töökojas räägiti sellest, et kannatanu on T.M-i poja klassivend, tegemist oli ainult 15

aastase noormehega, kes isegi täna näeb oma tegelikust vanusest noorem , s.o 4 aastat hiljem,

välja. Samuti teadsid kõik süüdistatavad, et nii käituda ei tohi ja seaduslikult aetakse asju

teistmoodi ning politsei juba tegeleski asjaga, kusjuures esimene vargus oli selleks ajaks

lahendatud ja asjad T.M-ile tagastatud. T.M-i väide, et eelmine kord ta justkui ei saanud asju tagasi tervetena ja esitas kahjunõude, mis on talle hüvitatud, on ebaõige, sest L N

süüdimõistvast kohtuotsusest nähtuvalt ei ole kannatanu poolt

tsiviilhagi esitatud.

T.M-i kaitsja avaldas seisukoha, et tema kaitsealune tegutses hädaseisundis KarS § 29

mõistes inkrimineeritud teod õigusvastased, kuna , ning seega ei ole tema le need on toime

pandud selleks, et kõrvaldada vahetu või vahetult eesseisev oht tema õigushüvedele ning et tema valitud vahend oli selle ohu kõrvaldamiseks vajalik, kuna kaitstav huvi oli kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu, kuna varguse toimepanemisega T.M-i varale ja tema

huvidele ning õigustele tekkinud nii nimetatud vahetut ohtu ei olnud võimalik kõrvaldada

üksnes vabaduse piiramise ja tema kehalise väärkohtlemisega, vaid täiesti seaduslike L N

vahenditega, kuna vargusega tegeles juba politsei, kellele oli koheselt teada antud L N, kui

võimaliku teo toimepanija nimi. ei olnud võimalik viivitamatult tabada küsitleda vaid

L N seetõttu, et noormees ei olnud veel koolist koju jõudnud. Eelmise varguse episoodi oli politsei

lahendanud ja asjaolu, et seda isikut ei olnud samal päeval koheselt võimalik kätte saada, ei

andnud T.M-ile alust kuriteo toimepanemiseks alaealise suhtes. t oht seisnes

Väited, e T.M-i perekonna arvutites oleva info kadumises, mis oleks võinud halvimal juhul lõppeda

tema ettevõtte võlgadesse sattumise ja isegi pankrotiga, ei ole kohtu hinnangul asjakohased

ning seega kohus neid põhjalikumalt ei käsitle. Nimetatud väiteid hindab kohus süüdistatava

püüdena vabastada end süüst.

T.M-i , B.E ja B.E süü kuritegude toimepanemises täielikult tõendatud

T.M-i enda ütlustega, kannatanu ja tunnistaja Ene Kivistiku ütlustega ning

L N

väljavõttega ambulatoorsest kaardist, kus on näha, et pöördus arsti poole ja tal tuvastati L N peapõrutus.

11

S T.M-i , B.E ja B.E esinevad üüdistatavate käitumises süüteokoosseisu

objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning võttes

nooremalt kui kaheksateistaastaselt isikult seadusliku aluseta vabaduse, panid nad toime KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatavate T.M-i ja B.E käitumises esinevad KarS § 121 järgi kvalifitseeritava

süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud

puuduvad. T.M ja B.E lüües ja kehaliselt väärkoheldes teist inimest ning

põhjustades sellega teisele isikule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

poolt sõiduki juhtimine joobeseisundis:

B.E süüdistatakse selles, et tema juhtis 10.02.2013 kella 01.40 ajal, olles

alkoholijoobes, sõiduautot erimismärgiga tänavatel, kus ta

xxxx registre xxxx, liikudes xxxx

pärast peatumist maja juures politsei poolt juhtimiselt kõrvaldati. Tõendusliku

xxxx

alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST s/n ARBK 0025 mõõdeti tema ühes liitris - väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,78 mg/l.

B.E rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on

alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest

põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes

või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ja § 69 lg 4 p 1 (Juht loetakse alkoholijoobes

olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid.

B.E tunnistas end alkoholijoobes auto juhtimises süüdi ja ta ei eita seda, et oli alkoholijoobes ja juhtis sellises olekus mootorsõidukit ning ta ei vaidlusta ka joobe tuvastamise asjaolusid ega tuvastatud joobe suurust. Kahetses juhtunut.

Tunnistaja A S pidas ta koos paarimehe M M andis kohtuistungil ütlusi, et politseinikuna

10.02.2013 peale südaööd kinni sõiduauto tn nurgal, kuna auto sõitis parempoolsete xxxx xxxx ratastega lumevalli. Kinni pidada otsustasid nad auto, kuna see sooritas ebakindla manöövri ja

nad otsustasid kontrollida. Juht oli autos üksinda, tuli ise autost välja ja kohe oli tunda

alkoholilõhna ning juht tunnistas, et on alkoholijoobes. Isikul puudus ka mootorsõiduki

juhtimise õigus. Kõigepealt lasid puhuda indikaatorvahendisse ja kuna see näitas

alkoholijoovet, siis kontrollisid tõendusliku alkomeetriga ja vormistasid ka vastavad dokumendid. Mingit vaidlust ei olnud, kontrollisid isikuandmeid, selgitasid isikule tema õigusi ja kuna indikaatorvahend näitas joovet, siis oli vaja kasutada tõenduslikku alkomeetrit, mis on

avariibussis olemas. Tõenduslik alkomeeter näitas kriminaalset joovet, mille täpset suurust ei mäleta. Isik oli kõigega nõus ja vereproovi andmist ei nõudnud. Vormistasid joobe tuvastamise

kohta protokolli ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse. Siis lasid isiku vabaks ja auto jäi

üle tee olevasse parklasse. Nemad andsid materjalid üle menetlejale ja rohkem asjaga ei tegelenud.

Joobe tuvastamise tõenditena avaldati kohtuistungil:

12 - , mis on koostatud Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 10.02.2013 ja seal on kirjas, et isik, keda kontrolliti, oli B.E ja tal tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARBK-0025 alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,78 mg/l kohta, mida kinnitab ka protokollile

lisatud . alkomeetri väljatrükk

- taatlustunnistus selle kohta, et t mõõtevahendi õenduslik alkomeeter Alcotest 7110 Typ

MKIII EST nr ARBK-0025 Lisaks avaldati kohtus on taadeldud ning vastab nõuetele.

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mis tõendab B.E suust alkoholilõhna eraldumist ning tema ebakindlat kõnnakut ja tema kõrvaldamist sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta on joobeseisundis ning tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

B.E tegevuses on KarS § 424 ette nähtud kuriteo tunnused tõendatud, õigusvastasust ega

süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Tõendatud on ja vaidlust ei ole, et B.E oli

alkoholijoobes ja juhtis sellises seisundis ka mootorsõidukit. Liiklusseadus sätestab, et

alkoholijoobes loetakse olevat mootorsõidukijuht, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi

0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. B.E oli alkoholisisalduse lõplik

mõõtetul Seega B.E, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani emus 0,78 mg/l kohta.

toime j

KarS § 424 ärgi kvalifitseeritava kuriteo.

III Kohtu seisukoht karistuse osas

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab

kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning

üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja

nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel ning eriti karistusest tingimisi vabastamise korral silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes

hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Süüdlase isik on määrav karistuse

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas

isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Põhiseaduslik inimväärikuse

põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks üh – ikuks vahendiks

teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks, et

karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra mõjutamine tervikuna ei tohi muutuda

karistatava isiku kasutamiseks teiste isikute mõjutamisvahendina. Eripreventsiooniga on

seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse

liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

13

Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

KarS

§ 136 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näeb seadusandja karistusena ette ühekuni viieaastase vangistuse.

Kar kvalifitseeritava S § 121 järgi kuriteo eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

KarS § 424 järgi kuriteo eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise

kvalifitseeritava karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaoluga, et T.M-i , B.E ja B.E

tegevuses karistust raskendavad asjaolud puuduvad. T.M-i ja B.E tegevuses puuduvad ka karistust kergendavad asjaolud. B.E puhul arvestab kohus tema poolt süü

osali tunnistami ja kahetsust. st st

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süü suurust - kuriteod on toime pandud otsese tahtlusega.

Samas tuleb arvestab sellega, et T.M on varem kohtu poolt karistamata, B.E ja B.E on varem kriminaalkorras karistatud.

KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Kohus nõustudes prokuröri seisukohaga süüdistatavatele mõistetavate karistuste liigi ja määra

osas arvestab asjaolu, et T.M on varem kohtu poolt karistamata. B.E ja B.E ja

on küll karistatud kriminaalkorras, kuid L N suhtes toimepandud kuritegudes oli algatajaks siiski T.M.

Samuti arvestab kohus, e vastutust raskendavad asjaolud puuduvad ning t käesoleval ajal tuleb

arvestada . ka seda, et osade kuriteo toimepanemisest on möödunud juba mitu aastat

Eeltoodust tulenevalt saab pidada põhjendatuks süüdistatavaid KarS § 136 lg 2 järgi karistada

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega sanktsiooni alammääras ning teiste

kuritegude eest samuti vangistusega sanktsiooni alammäära lähedases määras tingimusliku vangistusega.

T.M-i suhtes saab pidada võimalikuks karistusest tingimisi vabastamist, ilma tema allutamiseta käitumiskontrollile KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel.

Kuna aga B.E ja B.E on varem süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemises, siis nende puhul kohaldab kohus KarS § 74 alusel karistusest tingimisi vabastamist ühes nende allutamisega käitumiskontrollile.

R ei B.E-le ega ka B.E-le ei saa pidada ahalise karistuse mõistmist põhjendatuks, kuna nende eelmised rahalised karistused ja rahatrahvid on tasumata.

IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi ja menetluskulude osas Tsiviilhagi käesolevas kriminaalasjas esitatud ei ole.

14

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise

astme kuriteo 532,50 eurot; toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o toimikust koopia tegemise kulud ja määratud kaitsjatele makstud tasud ning B.E puhul ka tema suhtes kohaldatud sundtoomise kulu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik