3-13-1980/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-1980 Otsuse kuupäev 14.05.2014 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Piret Kind´i kaebus avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu (töötamine avalikus teenistuses) tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 14.04.2014 Menetlusosalised Kaebaja Piret Kind Kaasatud haldusorgan Sotsiaalkindlustusamet Põllumajandusministeerium

Resolutsioon

1. Rahuldada Piret Kind´i kaebus;

2. Tunnistada

Piret

Kind´i

töötamine Põlva Maaparandusbüroos perioodil 01.01.1991. a – 31.12.2009. a avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse § 1 mõttes;

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 13.06.2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik

1. Piret Kind töötas perioodil 01.01.1991. a – 31.05.2009. a Põlva Maaparandusbüroos erinevate nimetustega ametikohtadel (maaparandusosakonna juhataja; maaparanduse, infrastruktuuri ja maakasutuse peaspetsialist ja osakonna juhataja). Tööraamatu kohaselt lõpetati tema tööleping 31.12.2009. a.

2. 23.09.2013. a saabus Tartu Halduskohtusse Piret Kindi kaebus avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemise nõudes. Kaebuses palub P. Kind tunnistada tema töötamine Põlva Maaparandusbüroos ajavahemikus 01.01.1991. a – 31.12.2009. a avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 1 tähenduses.

10.01.2014. a kohtumäärusega võeti P. Kindi kaebus menetlusse. Kaebuse põhjendused

3. Kaebaja leiab, et ta on perioodil 01.01.1991. a – 31.12.2009. a olnud riigiteenistuja. Alates 01.01.2010. a on ta nimetatud ametisse Põllumajandusameti Põlva keskuses ning tema avaliku teenistuse staaži on kogunenud kolm aastat. Kogu selle aja vältel on ta täitnud järjepidevalt sarnaseid tööülesandeid ehk teostanud avalikku võimu. Ta leiab, et Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määruse nr 1 „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ mõistes on maaparandusvalitsused loetelu punktis 12 nimetatud riiklikud valitsused. Maaparandusbürood olid ENSV Ministrite Nõukogu Riiklikule Maaparanduse Komiteele allunud riigiasutuste (maaparandusvalitsuste) järeltulijad.

4. Maaparandusseaduse § 16 lg 5 sätestas, et maaparandussüsteemide korrashoidu kontrollib maaparanduse järelevalve töötaja. Maaparandusbüroole oli väljastatud litsents. Maaparandusseaduse §-ga 25 täiendati ka haldusõigusrikkumiste seadustiku (HÕS) § 209 lg 2 p-ga 8, mis nägi ette, et põllumajandusministri poolt selleks volitatud maaparanduse järelevalvetöötajal on õigus määrata halduskaristusi (rahatrahve) haldusõigusrikkumiste eest, kui need on toime pandud maaparandussüsteemidel. 2004. a põhimäärusest tulenevalt on maaparandusbüroo tegevusvaldkond oma tööpiirkonnas seadusega sätestatud alusel ja ulatuses: 1) täidesaatva riigivõimu teostamine; 2) riiklik järelevalve oma pädevuse piires. Büroo töövaldkonnas oli kohustuslike ettekirjutuste tegemine ja rahatrahvide määramine vastavalt HÕS sätetele. 01.01.2010. a liideti maaparandusbürood Taimetoodangu Inspektsiooniga. Liitmise peapõhjuseks nimetati maaparandusbüroode senist täidesaatva riigivõimu teostamist ja riiklikku järelevalvet. Kaebajale anti ametitõend, mis sarnaneb maaparandusbüroo ametitõendiga.

5. Kaebaja tööülesanded on olnud järgmised. Maaparandusbüroos koostas ta riigi poolt finantseeritavate maaparandustööde, teedeehituste, elektri ja sideehituste tiitelnimestikku, samuti infrastruktuuri regionaalobjektide nimekirju, sõlmis töölepinguid ja pidas ehituse üle kontrolli. Korraldas riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hooldustöid ja teostas riiklikku järelevalvet majandivahelistel peakraavidel. Kontrollis riikliku plaaniülesannete täitmist, jooksva remondi ja hooldustööde nõuetele vastavust. Tegi vajadusel ettekirjutusi, teostas kvaliteedi tagamise kontrolli ning tehnoloogiliste nõuete täitmise kontrolli. Avastatud rikkumisi menetles vastavalt kehtivale korrale. Lisaks pidas ta kuivendussüsteemide passi, mis oli aluseks maaparandussüsteemide registri loomisel. Seda tööd on ta teinud järjepidevalt ja teeb ka praegu, kui on avalikus teenistuses. Ta oli praeguse maaparandussüsteemide koordinaator Põlva maaparandusbüroos. Tal oli kolm alluvat (jaoskonnajuhatajad), kes samuti teostasid riiklikku järelevalvet. Riigi poolt jagatud rahaliste vahendite sihipäraseks kasutamiseks koostasid nad ärajäävate ja juurdetulevate tööde akte. 2 2

Kaebaja kuulus valminud ehitusobjektide riikliku vastuvõtmise komisjoni. Enne PRIA moodustamist tegeles ta otsetoetuste taotluste vastuvõtmisega ja nende kontrolliga. Ta võttis arvele põllumassiive, mille alusel moodustati põldude riiklik register. Samuti tegeles maaparandussüsteemide hooldustoetuse taotluste vastuvõtmisega ja nende kontrolliga aastatel 2003 – 2006. Alates 2005. aastast teostas ta maaparandusbüroos riikliku arengukava (RAK) ja maaelu arengukava (MAK) meetmete 3.4 ja 1.8 riiklikku järelevalvet. Kaebaja märgib, et Vabariigi Valitsus on 2002. a määrusega nr 97 omistanud Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud metsandustöötajatele tagant järele avaliku teenistuse staaži. Ta soovib võrdset kohtlemist ja poliitikast sõltumatut lahendit.

6. Kaebaja palub tunnistada tema töötamine 01.01.1991. a – 31.12.2009. a Põlva Maaparandusbüroos avalik-õiguslikuks suhteks ATS § 1 tähenduses. Tema huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks on see, et avaliku teenistuse staaži pikkus määrab tema pensionilisa suuruse. Sotsiaalkindlustusameti seisukoht

7. Piret Kind on taotlenud tunnistada tema töötamine Põlva Maaparandusbüroos perioodil 01.01.1991. a - 31.12.2009. a avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse mõistes. Tulenevalt 01.04.2013. a jõustunud ATS § 113 lg-test 3 ja 7 suurendatakse ametniku vanaduspensioni lähtuvalt teenistusstaaži pikkusest. Teenistusstaaži arvutatakse kehtiva ATS § 113 lg-tes 3 ja 4 sätestatud korras. Kehtiva ATS § 113 lg 4 p 1 kohaselt arvatakse isiku teenistusstaaži hulka 01.01.1996. a jõustunud ja kuni 31.03.2013. a kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel arvestatud teenistusstaaž. ATS § 6 lg 1 kohaselt on ametnik ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. ATS § 2 loetleb ametiasutused, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks. ATS § 163 lg-st 1 tuleneb kohustus vormistada kahe kuu jooksul alates ATS jõustumisest töölepingu alusel tööle võetud ametnik nimetamise alusel teenistusse tagasiulatuvalt alates seaduse jõustumisest. Piret Kindi tööraamatu kannete kohaselt asus ta 01.01.1991. a tööle Põlva Maaparandusbüroo maaparandusosakonna juhataja ametikohale ja 31.12.2009. a lõpetati tema tööleping. Seega ei nimetatud Piret Kindi ATS § 163 alusel teenistusse ja ta jätkas pärast ATS jõustumist töötamist töölepingu alusel. 01.01.2010. a nimetati Piret Kind ametnikuna teenistusse. Kaebusest võib järeldada, et kaebaja soovib vaidlustada ebaõiget tööle vormistamist või ATS § 163 alusel teenistusse nimetamata jätmist. Samale seisukohale on analoogilistes asjades asunud nii Tartu Ringkonnakohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus. Tartu Ringkonnakohus on 09.11.2012. a kohtuotsuses 3-11-878 analoogilises asjas asunud seisukohale, et halduskohus ei saa tuvastamiskaebuse lahendamisel asuda haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga ning kui isikut ametisse ei nimetatud, isegi kui seda oleks tulnud teha, teenistussuhet ei tekkinud. Nimetatud Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu määrusega 3-7-1-3-549-12, millega jäeti kaebaja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Tartu Ringkonnakohus kordas sama seisukohta ka 16.01.2014. a analoogilises haldusasjas 3-12-867 tehtud lahendis. 3 3

Sotsiaalkindlustusamet ei ole pädev asutus arvamuse andmiseks, kuna Sotsiaalkindlustusametil puudub teave nimetatud tööandja struktuuri kohta, s.h andmed ametnike ametikohtade olemasolu kohta. Samuti puudub Sotsiaalkindlustusametil teave Piret Kindi tööülesannete ja tööiseloomu kohta ja selle kohta, kas tema kohta avati teenistusleht.

8. ATS § 153 alusel arvutatakse teenistusstaaži alates ATS jõustumisest 01.01.1996. a. Varasemate perioodide teenistusstaaži hulka arvamist reguleerib ATS § 182, mille kohaselt isikule, kes 01.01.1996. a oli teenistuses, arvatakse §153 p-s 1 sätestatud tegevuse hulka enne ATS jõustumist riigi või kohalikus omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes. Asutuste ja ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse teenistusstaaži hulka on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määrusega nr 1. Piret Kind ei olnud seisuga 01.01.1996. a teenistuses. Sotsiaalkindlustusamet arvestab avaliku teenistuse aega isikule vanaduspensioni määramisel ja selle suuruse arvutamisel, lähtudes ametniku teenistuslehest, ATS-st ja määrusest. ATS-s ja määruses toodud loetelude laiendamiseks puudub Sotsiaalkindlustusametil õigus. Lähtudes eeltoodust leiab Sotsiaalkindlustusamet, et käesolevas haldusasjas on pädevaks arvamuse andjaks teine arvamuse andmiseks kaasatud haldusorgan – Põllumajandusministeerium. Põllumajandusministeeriumi seisukoht

9. Eesti NSV Maaparanduse Valitsused moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 28. detsembri 1957. a määrusega nr 405 ning sama määrusega kinnitati ka „Maaparanduse Valitsuste põhimäärus”, mis kehtis 30. juulini 1973. a. Nimetatud põhimääruse punkti 1 kohaselt olid maaparandusvalitsused riigi eelarvel, allusid otseselt Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi Maaparanduse Peavalitsusele ning teostasid erinevaid kontrollija järelevalveülesandeid.

10. Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määrusega nr 1 kehtestatud „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ loetelu punktis 12 nimetatud riiklikud valitsused hõlmavad ministeeriumi arvamusel ka maaparandusvalitsusi. Võru Maaparandusvalitsuse reorganiseerimise tulemusena moodustati 1. maist 1990. a Võru ja Põlva maakonnavalitsuse alluvuses Võru ja Põlva Maaparandusbürood, mis Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses olid sisuliselt valitsusasutuse hallatavad riigiasutused. Kuna ATSi rakendusalasse hallatavad riigiasutused ei kuulunud, siis ei saanud büroo töötajaid 01.01.1996. a seisuga nimetada avalikku teenistusse hoolimata sellest, et büroodes teostati teatud ametikohtadel avaliku võimu ülesandeid.

11. Ministeerium leiab, et asjakohase õigusnormi puudumise tõttu ei ole isikul oma õiguste kaitseks muud võimalust kui tuvastamiskaebusega kohtu poole pöörduda. Kohtupraktika avalik-õigusliku suhte tuvastamisel (töötamine avalikus teenistuses) ATSi § 1 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) tähenduses on olnud erinev. Sõltumata kohtuotsuse tegemise ajast on kohtud kas avalik-õigusliku suhte tuvastanud või mitte. 4 4

Põllumajandusministeerium on seisukohal, et otsustamaks, kas töötamine on avalik teenistus ATSi tähenduses, ei piisa üksnes õigusakti sätetest lähtumisest, vaid oluline on ka isiku töötamise ajal kehtinud faktilise olukorra tuvastamine ning kõigi tõendite kogumis hindamine. Maaparandusvalitsustes ja hiljem maaparandusbüroodes täideti avaliku võimu ülesandeid (mis oli ka üks põhjustest, miks maaparandusbürood korraldati hiljem ümber Põllumajandusametiks), mistõttu võisid ka teatud töötajad faktiliselt täita selliseid tööülesandeid, mis eeldasid avaliku võimu volitusi ning seetõttu võib olla põhjendatud avaliku võimu ülesannete täitmist eeldanud ametikohtadel töötanud töötajate töötatud aja arvestamine avaliku teenistuse staaži hulka. Põllumajandusministeerium on seisukohal, et avaliku võimu teostamise ülesanneteks maaparanduse valdkonnas on eelkõige riikliku järelevalve tegemise, halduskaristuste määramise ja riikliku sunni kohaldamise ülesanded. Ka 1. aprillil 2013. a jõustunud uues ATSis (§ 7 lõike 3 punktid 2 ja 5) on riikliku järelevalve teostamine ja süütegude menetlemine avaliku võimu teostamise ülesanne, mida saab täita üksnes ametnik. Tööraamatu kannete kohaselt töötas kaebuse esitaja maaparandusosakonna juhataja; maaparanduse, infrastruktuuri ja maakasutuse peaspetsialisti ning maaparanduse ja infrastruktuuri osakonna juhataja ametikohtadel. Tuginedes analoogiale võib ka üksnes ametinimetuse alusel eeldada, et töötades nimetatud ametikohtadel täitis ta avaliku võimu ülesandeid, kuna “Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse” (edaspidi RAPS) (31.03.2013. a kehtinud redaktsioon) kohaselt võis „peaspetsialisti” ametinimetus olla vanemametnike põhigruppi kuuluval ametnikul (RAPS § 6 lg 5 p

28 ning § 8 lg 3 p 1) ja „juhataja” ametinimetus võis olla juhtide põhigruppi kuuluval ametnikul (RAPS § 6 lg 2 p 3). Seega nähtub MaaParS-ist, HÕS-ist, Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 1994. a määrusest nr 456 „Riikliku maaparandusteenistuse ülesannete, struktuuri ja juhtimise korralduse kinnitamine”, büroode põhimäärustest ning büroode ja MEEB ümberkorraldamise vajaduse põhjendusest, et büroodes teostati teatud ametikohtadel avaliku võimu ülesandeid. Põllumajandusministeerium on seisukohal, et kui on tuvastatud avalik-õigusliku suhte olemasolu ning on tõendatud, et kaebuse esitaja täitis avaliku võimu volitusena riikliku järelevalve ülesandeid maaparandusbüroos tööraamatu kannetes märgitud ametikohtadel, siis võib pidada põhjendatuks nimetatud ametikohtadel töötatud aja arvestamist avaliku teenistuse staaži hulka. Põllumajandusministeerium leiab, et selles asjas ei oma tähtsust asjaolu, et kaebuse esitaja on maaparandusbüroos

tööle

asunud

pärast

maaparandusvalitsuste

ümbernimetamist maaparandusbüroodeks 1. juunil 1990. a, sest maaparandusbürood maakondades jätkasid maaparandusvalitsuste ülesannete täitmist (Eesti NSV Põllumajandusministeeriumi 24. aprilli 1990. a käskkiri nr 36).

12. Põllumajandusministeerium märgib, et Riigikohtu 19. märtsi 2014. a määrusega nr 3-7-1-3-29-14 jäeti menetlusse võtmata Enn Banneri kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2013. a otsusele haldusasjas nr 3-12-1986 halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lõike 6 alusel. Kaebuse esitaja taotles nimetatud haldusasjas avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu (töötamine avalikus teenistuses) tuvastamist ehk oma Tartu Maaparandusvalitsuses ja Tartu Maaparandusbüroos ajavahemikus 25. juulist 1967 kuni 31. detsembrini 2009. a töötamise lugemist avalikuks teenistuseks. Seega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2013. a otsus 5 5

haldusasjas nr 3-12-1986, milles leiti, et kui isikut ametisse ei nimetatud, isegi kui seda oleks tulnud teha, siis teenistussuhet ei tekkinud ning siinkohal ei ole määravad kaebaja väited ning esitatud tõendid, mille kohaselt olid tema poolt täidetud tööülesanded omased avaliku võimu teostamisele. Samuti leidis ringkonnakohus, et avalik-õiguslikke ülesandeid saavad teatud juhtudel täita ka avalikus teenistuses mitteolevad isikud, halduskohus ei saa tuvastamiskaebuse lahendamisel asuda haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga ning seega ei saa kohus ka nimetada isikut teenistusse või luua oma kohtuotsusega õiguslikke tagajärgi, mis oleksid tekkinud isiku teenistusse nimetamisel haldusorgani poolt. Ringkonnakohus järeldas eelnevast, et sõltumata asjaolust, millist iseloomu kandsid kaebaja poolt sooritatud tööülesanded, ei ole kaebaja töösuhet võimalik lugeda avalikuks teenistuseks, kui kaebajat ATSi jõustumise ajal ATSi § 163 lõike 1 alusel teenistusse ei nimetatud. Kohtu seisukoht

13. Käesolevas asjas on Piret Kind esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt tuvastamiskaebuse, paludes tuvastada, et ta täitis perioodidel 01.01.1991.a – 31.12.2009. a avaliku võimu ülesandeid ja oli seisuga 01.01.1996.a (ATS-i jõustumine) ametnik, kes teostas riiklikku järelevalvet, s.o ta oli teenistuses riigitööl ATS § 1 tähenduses.

14. Käesolevas asjas ei ole tegemist vaidlusega pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamise üle, vaid väidetava avaliku teenistuse staaži üle, millest olulisel määral (10-50%) sõltub kaebaja pensioni suurus (kuni 31.03.2013. a kehtinud ATS § 57 lg 1 redaktsioon).

15. Tuvastamiskaebuse esitamine on kaebajale vajalik seetõttu, et ta soovib saada tulevikus pensioni, mille suurus oleneb avaliku teenistuse staaži pikkusest. ATS § 153 p 1 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana. ATS § 182 lg 3 kohaselt ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse § 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi 1. lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebaja ametikohad eelnimetatud loetelus ei sisaldu ja seega on tuvastatud, et tuvastamisnõude esitamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

16. Kaebaja ja kaasatud isikud ei vaidle faktiliste asjaolude üle, mis puudutavad kaebaja töövõi ametikohti (asutused, ametinimetused, perioodid). Nimetatud asjaolud on dokumentaalselt tõendatud toimikus olevate materjalidega. Kaebaja töökäik Põlva Maaparandusbüroos on toodud kaebaja seisukohtades ja esitatud dokumentides ning kohus ei korda seda. ( tl 19-20, 52 ja 53-54)

17. Kohus leiab, et tuleb esmalt tuvastada avalik-õigusliku suhte olemasolu kaebaja ja Põlva Maaparandusbüroo vahel ATS-i jõustumise hetkel, s.o 01.01.1996. a. 6 6

18. ATS § 57 lg 1 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt kindlustatakse ametnikule riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse vanaduspensioni suurendamine vastavalt teenistusstaažile. Enne ATS-i jõustumist (01.01.1996.a) omandatud tööstaaži lisamist teenistusstaažile, mis annab kooskõlas ATS §-ga 57 õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamiseks, reguleerib ATS § 182. Kuni 27.01.2001. a kehtinud ATS § 182 redaktsiooni kohaselt oli võimalik varasema tööstaaži hulka arvata üksnes ATS § 182 lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määruses nr 1 nimetatud asutustes ja ametikohtadel töötatud aeg. Selle määruse loetelus on riigi vastavate ametiasutustena nimetatud ministeeriumid, riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused, riiklikud inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused. Loetelus ei ole nimetatud asutustele allunud ettevõtteid, asutusi ega organisatsioone. 27.01.2001. a jõustunud ATS-i muutmise seadusega muudeti ATS § 182 lõiget 1. Seadusemuudatuse kohaselt arvati ATS § 153 punktis 1 sätestatud tegevuste hulka (so. teenistuse hulka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes) ka riigile või kohalikule omavalitsusele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg. Seega on kuni viimase ajani ATS § 182 kui tervikut käsitletud laiemalt Vabariigi Valitsuse õigusaktides kui ka kohtupraktikas. Aastal 2002 vormistati avaliku teenistuse alla Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud metsandusala töötajad. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002. a määrusega nr 97 kehtestati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse teenistusstaaži hulka. Vabariigi Valitsuse 01.04.2004. a määrusega nr 100 sätestati, et 19.03.2002. a määrust nr 97 rakendatakse tagasiulatuvalt alates ATS muutmise seaduse jõustumisest. Seega on tuvastatud, et pensionilisa saamiseks ei pea isik ilmtingimata olema teenistuses 1996. aastal.

19. Vastavalt ATS § 1 lg-le 1 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) on avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Sama paragrahvi lg 2 järgi riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik-õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. ATS §

2 lg 2 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Tulenevalt ATS § 4 lg-st 1 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) on avalik teenistuja isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutusteks valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. Sama seaduse § 39 lg 2 kohaselt on valitsusasutused ametiasutusteks ATS § 2 mõttes (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis). Seega selleks, et lugeda kaebaja töötamine kõnealustel perioodidel avalikuks teenistuseks peaks ta olema täitnud avalik-õiguslikke ülesandeid riigieelarvest finantseeritavas, täidesaatvat riigivõimu teostanud (täidesaatva riigivõimu volitustega) asutuses.

20. Asjas on leidnud kinnitust, et Põlva Maaparandusbüroo oli riigieelarvest finantseeritav asutus. Maaparandusbüroo põhimäärustest tulenevalt oli kaebaja ülesanneteks oma tööpiirkonnas maaparanduse veemajandusalase töö juhtimine, koordineerimine ja kontroll. Nende ülesannete 7 7

täitmiseks oli maaparandusvalitsustel muu hulgas kohustus planeerida ja kooskõlastada objektide lõikes maaparandustööde plaanid; finantseerida ja võtta vastu maaparandustööd, kinnitada turba realiseerimise ja muldade lupjamise plaanid; teostada järelevalvet maaparandussüsteemide ekspluatatsiooni üle; kontrollida parandatud maade sihipärast kasutamist; kontrollida ja koordineerida vee ratsionaalse kasutamise ja kaitsega seotud objektide ja seadmete kasutamist; anda lubasid pinnaja põhjavee ressursside kasutamiseks jne. (tl 50-52) Maaparandusbürool oli muu hulgas õigus koostada ja kinnitada projekt-eelarvelist dokumentatsiooni ja tiitelnimestikke; kontrollida maaparandustööde plaanide täitmist ja maaparandustööde kvaliteeti, panna seisma ettevõtteid või nende üksikuid osi ning teha kohustuslikke ettekirjutusi ja määrata veeressursside kasutamise ja kaitse eeskirjade rikkujaile administratiivkorras rahalisi trahve. Seega ilmneb maaparandusbüroo ülesannetest, kohustustest ja õigustest selgelt, et tegemist oli haldusorganiga haldusmenetluse seaduse § 8 lg 1 tähenduses (seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik), mis teostas oma põhiülesannete kohaselt täidesaatvat riigivõimu.

21. Kaebaja töötas ATS § 1 lg 2 märgitud riigiametis mitmete ametinimetustega, tal oli oma ametijuhend ja ametikirjeldus ning talle oli väljastatud tegevuslitsents ja volitus niisuguste teenistusülesannete täitmiseks, mis on iseloomulikud avalikele teenistujatele (ametnikele). Toimikus olevate tõenditega on tõestatud, et kaebaja töötamine Põlva Maaparandusbüroos ajavahemikel 01.01.1991 a – 31.12.2009. a on sisuliselt käsitletav avalik-õigusliku suhtena ja avaliku teenistusena ATS-i mõistes. Kohus seega kontrollis ja tuvastas üksnes avalik-õigusliku suhte olemasolu (mitte isiku vastavust ametnikule esitatavatele nõuetele). (tl 25-49 ja 53).

22. ATS § 1 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt on avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Maaparandusseaduse § 64 lg 1 kohaselt teostab maaparandusbüroo töötaja riiklikku järelevalvet. On tõendatud, et kaebaja kui maaparandusbüroo töötaja tegi riiklikku järelevalvet. Maaparandusseaduse § 65 lg 2 kohaselt peab asutuse töötaja enne järelevalve toimingu tegemist esitama ametitõendi. Kaebaja ametitõendi koopia asub toimikus. Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 lg 1 kohaselt konkreetsete üksikjuhtude kohta riikliku järelevalve teostamisel teevad ettekirjutisi ning annavad otsuseid ministeeriumide riikliku järelevalve ametnikud, ameti või inspektsiooni peadirektor, samuti ameti või inspektsiooni ja nende kohalike ametiasutuste riikliku järelevalve ametnikud. Seega sai järelevalvet teostada ainult ametnik, s.o teenistuses olev isik ja kohus teeb järelduse, et kaebaja oli seisuga 01.01.1996. a teenistuses ja see jätkus kuni 31.12.2009. a. Kaebaja teostas avaliku võimu ülesandeid maaparanduse valdkonnas – teostas riiklikku järelevalvet, määras halduskaristusi ja kohaldas riiklikku sundi. Ka 01.04.2013. a jõustunud uues ATS-is on riikliku järelevalve teostamine ja süütegude menetlemine avaliku võimu teostamine, mida saab teha ainult ametnik. Kaebaja täitis Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 mõttes ülesandeid, mis on omased ainult valitsusasutuse ametnikule, s.o avalikule teenistusele. Kaebaja teostas Põlva Maaparandusbüroos riiklikku järelevalvet, aga seda said teostada ainult Vabariigi Valitsuse asutuste ametnikud. Selle vastuolu kõrvaldamiseks muudetud alates 01.01.2010. a olukorda ja Maaparandusbürood reorganiseeriti ning anti üle Põllumajandusministeeriumile. Kaebaja töötab nimetatud ajast Põllumajandusministeeriumi alluvuses (Põllumajandusameti Põlva keskus) ja tal on samad tööülesanded ja kohustused, mis tal olid varasemalt ning see töökoht on avaliku teenistuse ametikoht. 8 8

Seaduse tasandil ei olnud reguleeritud kaebaja töötamist perioodil 01.01.1996. a kuni 31.12.2009. a ja kaebajal oli ainult kohtu kaudu võimalik tuvastada seda, kas ta oli avalikus teenistuses avaliku teenistuse seaduse mõttes.

23. Toimiku materjalidega on täielikult tõendatud, et kaebaja Põlva Maaparandusbüroos töötades täitis faktiliselt riiklikku järelevalvet, teostas avalikku võimu oma ülesannete täitmisel, seega täitis ametniku ülesandeid ning seetõttu tuleb kaebus rahuldada.

24. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kaebaja oli seisuga 01.01.1996. a avalikus teenistuses avaliku teenistuse seaduse mõttes ning perioodidel 01.01.1991. a – 31.12.2009.a (töötades Põlva Maaparandusbüroos osakonna juhatajana ja peaspetsialistina) (tl 19-20) oli ta avalikus teenistuses avaliku teenistuse seaduse mõttes.

25. Kohtupraktika avalik-õigusliku suhte tuvastamisel (töötamine avalikus teenistuses) ATSi §1 (kuni 31.03.2013.a kehtinud redaktsioonis) tähenduses on olnud erinev; kohtud kas avalikõigusliku suhte tuvastanud või mitte. Riigikohtu 19.03.2014 määrusega nr.3-7-1-3-29-14, millega jäeti E. Banneri kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, jäi jõusse kohtuotsus, kus kohus leidis, et ATSi § 182 lõikest 1 tuleneb nõue, et varasem tegevus arvatakse teenistusstaaži hulka üksnes eeldusel, et isik on avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal (01.01.1996) teenistuses. Samas on Riigikohus võtnud pensioniõigusliku avaliku teenistuse staaži tuvastamise küsimuses menetlusse kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2014.a otsusele haldusasjas nr 3-12-867 03.04.2014.a määrusega nr. 3-7-3-90-14 HKMS § 219 lg 3 alusel ja ei ole teada, kas Riigikohtu seisukoht muutub, või asi on võetud menetlusse seoses teise probleemiga. Ülaltoodu alusel kohus jääb oma endise kohtupraktika juurde ja rahuldab Piret Kind kaebus. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Hristoforova Kohtunik 9 9