2-13-55496/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-55496

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

14. mai 2014, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-55496

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi Aivar Ottenderi

vastu 480 euro nõudes

Tsiviilasja hind

480 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS (rk 10625474;

asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn), esindaja Kristjan

Vahar, e-post kristjan@tallinnlaw.ee;

kostja Aivar Ottender (ik 36603272723; viibimiskoht

kohtule teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi Aivar Ottenderi vastu osaliselt.

2. Välja mõista Aivar Ottenderilt Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks SMS Laen AS-

ga 31.03.2013 sõlmitud laenulepingu nr 302800 alusel tekkinud võlgnevus 215

(kakssada viisteist) eurot ja 67 senti, millest 200 eurot on põhinõue, 0,06 eurot intress

ja 15,61 eurot viivis 17.03.2014 seisuga.

Väljamõistetud

võlgnevus

tasuda

Era

Liisingu

Inkassoteenused AS

kontole

nr EE911010220064480012 SEB Pangas, märkides selgitusse kostja nime, isikukoodi

ja tsiviilasja numbri.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 45% ulatuses Aivar Ottenderi kanda ja 55% ulatuses Era Liisingu

Inkassoteenused AS kanda.

2. Välja mõista Aivar Ottenderilt Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks menetluskulud

33 (kolmkümmend kolm) eurot ja 75 senti.

3. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud

korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus

taastatakse (TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.04.2014. TsMS § 317 lg 1 p 1

ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,

2(3)

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja

võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul kohustus kontrollida

tehingu tühisust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tegemist on seaduse

kohaldamisega.

Riigikohus on märkinud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2

ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel.

Kolleegiumi arvates on TsÜS § 86 lg-t 1 võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust

tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd

erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka

krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt eelduslikult olla

sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks

korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär. Mida rohkem on

vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on

alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt 3-2-1-186-13

p 22).

Hagiavaldusest nähtuvalt väljastas SMS Laen AS (esialgne võlausaldaja) 01.04.2013 kostjale

31.03.2013 interneti vahendusel esitatud laenutaotluse alusel laenuna 200 eurot 15 päevaks

(st laen tuli tagastada hiljemalt 16.04.2013) intressiga 50 eurot, st 600% aastas, mis teeb

lepingujärgse krediidi kulukuse määraks 12 874,63% aastas. Seega ületab krediidi kulukuse

määr rohkem kui 393 korda Eesti Panga 2013. aasta aprillis avaldatud keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 32,74%. Eeltoodust

tuleneb, et SMS Laen AS ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr 302800 on tühine TsÜS § 86

lg 1 alusel vastuolu tõttu heade kommetega, mistõttu on hagejal TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus

nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses ja alates

17.04.2013 viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgses määras. Muid

tühisest lepingust tulenevaid nõudeid (antud juhul võla sissenõudmise kulu) hageja kostja

vastu esitada ei saa.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui

seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja

mõista intress perioodi 02.04.2013 kuni 16.04.2013 eest 0,06 eurot (200 eurot × 0,75% ×

15 päeva / 365 päeva).

VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud

3(3)

intressimäär, millele lisandub alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas. Eeltoodust tulenevalt

tuleb kostjalt tagastamata laenusummalt 200 eurot välja mõista viivis perioodi 17.04.2013 kuni

30.06.2013 eest 3,60 eurot (200 eurot × 8,75% × 75 päeva / 365 päeva), perioodi 01.07.2013

kuni 31.12.2013 eest 8,57 eurot (200 eurot × 8,5% × 184 päeva / 365 päeva) ja perioodi

01.01.2014 kuni 17.03.2014 eest 3,44 eurot (200 eurot × 8,25% × 76 päeva / 365 päeva),

kokku seega 15,61 eurot (3,60 + 8,57 + 3,44).

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~45% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 45% ulatuses kostja kanda ja 55%

ulatuses hageja kanda.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 45,90 eurot ja hagiavalduse esitamisele tasutud täiendav riigilõiv 29,10 eurot).

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt

välja menetluskuluna 33,75 eurot (45% 75 eurost).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik