3-14-316/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Haldusasja number

3-14-316

Määruse kuupäev

14. mai 2014

Kohtunik

Kadri Palm

Haldusasi

Menetlustoiming

Raino Oti (Ott) kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse

tuvastamiseks

Kaebuse tagastamine

Resolutsioon

1. Tagastada Raino Oti kaebus.

2. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale.

3. Kaebus tagastada kaebajale pärast määruse

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19. märtsil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse Raino Oti kaebus Viru Vangla tegevuse peale.

Kaebaja esitas kohtule nõude tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus, mis seisnes väljaspool

vanglateenistuse vahendust ajakirjade tellimise mittelubamises. Ühes kaebusega esitas R. Ott

riigilõivust vabastamise taotluse.

2. Viru Vangla 27. märtsi 2014 vastusest kohtule nähtub, et R. Ott ei ole esitanud Viru Vanglale

vaiet, kahjunõuet ega mistahes muu nimetusega pöördumist seoses vanglateenistuse vahendusel

hariva ajakirjanduse tellimisega isiklike vahendite arvelt.

3. Tartu Halduskohus jättis 4. aprilli 2014. a määrusega kaebuse käiguta ning andis tähtaja kaebuses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli kohtule esitada konkreetne nõue ja kaebuse

põhjendus. Lisaks tuli kaebajal selgitada, miks on tuvastamiskaebuse esitamine vajalik tema õiguste

kaitseks.

4. 11. aprillil 2014 saabus kohtusse R. Oti puuduste kõrvaldamise avaldus. R. Ott märkis, et viibis

2011. aastal Tartu Vanglas ning tal oli tellitud väljaspool vanglateenistust pooleks aastaks

ristsõnaajakiri, kuid ta ei saanud seda kordagi kätte. R. Ott selgitab, et tema tuvastamiskaebuse

eesmärk on hilisem kahju hüvitamise nõude esitamine. R. Ott leiab, et diskrimineeriv on kohustus

tellida ajakirju vangla vahendusel ning märgib, et osa kinnipeetavaid saab tellida väljaandeid

omahinnaga, kuid teised kolm korda kallimalt. Samas märgib R. Ott, et kaebuse rahuldamisest

saadav kasu seisneb selles, et ta saaks tellida vangla vahenduseta väljaandeid enda harimiseks.

5. Tartu Halduskohus jättis 17. aprilli 2014. a määrusega kaebuse teistkordselt käiguta ning andis

tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli kohtule täpsustada tema kaebuse

sisu ja eesmärk, samuti millise vangla vastu ja millise nõude ta kohtule esitab.

6. 28. aprillil 2014 saabus kohtusse R. Oti puuduste kõrvaldamise avaldus. R. Ott selgitab, et ta

soovib Viru Vangla tegevuse (väljaspool vanglateenistust väljaannete tellimise mittevõimaldamise)

õigusvastasuse tuvastamist. R. Ott märgib, et kaebuse eesmärgiks on tuvastada Viru Vangla

tegevuse õigusvastasus ning seeläbi saavutada kõikidele kinnipeetavatele võrdne ajakirjanduse

tellimise võimalus väljaspool vanglateenistust. R. Ott selgitab, et ei ole seoses ajakirjade tellimisega

vangla poole vaidega pöördunud. R. Ott on seisukohal, et kahju hüvitamise taotlust ei saa ta

vanglale enne esitada, kui kohus on tuvastanud vangla tegevuse õigusvastasuse.

7. R. Ott vabanes Viru Vanglast 25. aprillil 2014.

KOHTU SEISUKOHT

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses

selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebuse läbivaatamise ja

rahuldamise üheks eelduseks on selle vajalikkus kaebaja õiguste kaitseks. Kaebusest ja puuduste

kõrvaldamise avaldustest nähtub, et väljaspool vanglateenistust väljaannete tellimise võimaldamine

soodustaks kinnipeetavate harimist (tl 3), samuti oleks see kinnipeetavale soodsam (tl 11 pöördel).

Kaebaja leiab, et rikutud on tema õigust olla teiste kinnipeetavatega võrdne. Diskrimineeriv on

asjaolu, et osad kinnipeetavad saavad tellida väljaandeid omahinnaga, kuid teised mitu korda

kallimalt (tl 11 pöördel). Kaebaja märgib, et Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamisega

oleks võimalik tulevikus Viru Vanglas tellida väljaandeid õiglastel ning kõikidele kinnipeetavatele

võrdsetel tingimustel (tl 19 pöördel). Kaebaja leiab, et kahjunõuet ei ole tal mõtet ennem esitada,

kui kohus on tuvastanud vangla tegevuse õigusvastasuse (tl 11 pöördel).

9. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 2 võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei

leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada

tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi

kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse

esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

10. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks edaspidi tellida kirjandust vanglateenistuse

vahenduseta. Kuna kaebaja vabanes Viru Vanglast 25. aprillil 2014 on kaebaja eesmärk saavutatud.

Kaebaja sattumine uuesti kinnipeetava staatusesse on pelgalt hüpoteetiline võimalus, mis ei

põhjenda preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja ei saaks esitada kohtule ka

Viru Vangla vastu kohustamisnõuet, sest kaebaja staatus on muutunud ning Viru Vanglal ei oleks

võimalik kohustamisnõude rahuldamise korral seda muutunud asjaolude tõttu täita.

11. Kaebaja on märkinud kaebuse ühe eesmärgina kõikidele kinnipeetavatele võrdse ajakirjanduse

tellimise võimaluse saavutamise. Kohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 võib kaebusega

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib

muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks kohtusse pöörduda vaid

seaduses sätestatud juhul.

12. Vangistusseaduse (VangS) § 30 lg 2 kohaselt on kinnipeetaval lubatud vanglateenistuse

vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvelt ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust,

kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või korda. Kohus on

seisukohal, et kinnipeetavatele on tagatud võrdsed õigused ja kohustused, mis tulenevad

vangistusseadusest, vangla kodukorrast ja vangla sisekorraeeskirjast. Kohtu hinnangul puudub

käesolevas asjas ka avaliku huvi kaitse vajalikkus, mis võimaldaks R. Otil ülalnimetatud eesmärgil

kohtusse pöörduda.

13. Kohus leiab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna käesoleval juhul õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja ei ole tuvastamiskaebuse esitamisel välja toonud, et talle

oleks vastustaja võimaliku õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud varalist või mittevaralist kahju,

mille hüvitamist tal oleks hiljem alus nõuda.

14. Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise

kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise,

kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Kaebaja ei ole väitnud nimetatud normis toodud tagajärgi ning kohus ei pea võimalikuks, et

väljastpoolt vanglat ajakirjade tellimise võimaldamata jätmisega oleks võimalik põhjustada

kaebajale RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärgi, mis oleks aluseks mittevaralise kahju hüvitamisele.

Kohus ei pea ka mittevaralise kahju tekkimist võimalikuks, kuna kaebajale on ajalehtede, ajakirjade

ja muu kirjanduse tellimise võimalus tagatud, kuid kaebaja ei ole rahul asjaoluga, et peab seda

tegema vanglateenistuse vahendusel. Seega ei saa väita, et kaebajale ei ole võimaldatud

informatiivset ajakirjandust tellida. Kohus leiab, et VangS § 30 lg-s 2 sätestatud üldine keeld ei

saanud kaebajale kahju tekitada. Käesoleva juhtumi puhul oleks nii mittevaralise kui ka varalise

kahju hüvitamise nõude eduväljavaated ilmselgelt olematud.

15. Kohus on seisukohal, et halduskohtule esitatud kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse

eesmärki. Ka asjaolu, et kaebaja soovib pärast tuvastamiskaebuse rahuldamist esitada haldusorgani

vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, ei too kaasa eelneva seisukoha muutmist. Ilmselgelt ei

ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel suuri eduväljavaateid, lähtudes käesolevas

määruses eelnevalt esitatud seisukohtadest. Kui tuvastamiskaebusega ei ole võimalik saavutada

kaebuse eesmärki, siis ei aita see kaitsta ka kaebaja õigusi ning sellise kaebuse võib tagastada

(HKMS § 121 lg 2 p 2). Tuginedes HKMS § 121 lg 2 p-le 2 ja HKMS § 45 lg-le 2 leiab kohus, et R.

Oti kaebus kuulub tagastamisele.

16. HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1 kohaselt võib kaebuse tagastamise määruse peale esitada

määruskaebuse ringkonnakohtule halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega

vaidlustatakse. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 204 lg 2). Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu HKMS § 43

lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras

pöörduda uuesti halduskohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Palm

kohtunik