3-14-316/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated19. märtsil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse Raino Oti kaebus Viru Vangla tegevuse peale. vanglateenistuse vahendust ajakirjade tellimise mittelubamises. Ühes kaebusega esitas R. Ott
Legislator headnote
AI generated3-14-316/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: 19. märtsil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse Raino Oti kaebus Viru Vangla tegevuse peale. vanglateenistuse vahendust ajakirjade tellimise mittelubamises. Ühes kaebusega esitas R. Ott
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Haldusasja number
3-14-316
Määruse kuupäev
14. mai 2014
Kohtunik
Kadri Palm
Haldusasi
Menetlustoiming
Raino Oti (Ott) kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse
tuvastamiseks
Kaebuse tagastamine
Resolutsioon
1. Tagastada Raino Oti kaebus.
2. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale.
3. Kaebus tagastada kaebajale pärast määruse
jõustumist.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse
Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva
jooksul arvates määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 19. märtsil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse Raino Oti kaebus Viru Vangla tegevuse peale.
Kaebaja esitas kohtule nõude tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus, mis seisnes väljaspool
vanglateenistuse vahendust ajakirjade tellimise mittelubamises. Ühes kaebusega esitas R. Ott
riigilõivust vabastamise taotluse.
2. Viru Vangla 27. märtsi 2014 vastusest kohtule nähtub, et R. Ott ei ole esitanud Viru Vanglale
vaiet, kahjunõuet ega mistahes muu nimetusega pöördumist seoses vanglateenistuse vahendusel
hariva ajakirjanduse tellimisega isiklike vahendite arvelt.
3. Tartu Halduskohus jättis 4. aprilli 2014. a määrusega kaebuse käiguta ning andis tähtaja kaebuses
esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli kohtule esitada konkreetne nõue ja kaebuse
põhjendus. Lisaks tuli kaebajal selgitada, miks on tuvastamiskaebuse esitamine vajalik tema õiguste
kaitseks.
4. 11. aprillil 2014 saabus kohtusse R. Oti puuduste kõrvaldamise avaldus. R. Ott märkis, et viibis
2011. aastal Tartu Vanglas ning tal oli tellitud väljaspool vanglateenistust pooleks aastaks
ristsõnaajakiri, kuid ta ei saanud seda kordagi kätte. R. Ott selgitab, et tema tuvastamiskaebuse
eesmärk on hilisem kahju hüvitamise nõude esitamine. R. Ott leiab, et diskrimineeriv on kohustus
tellida ajakirju vangla vahendusel ning märgib, et osa kinnipeetavaid saab tellida väljaandeid
omahinnaga, kuid teised kolm korda kallimalt. Samas märgib R. Ott, et kaebuse rahuldamisest
saadav kasu seisneb selles, et ta saaks tellida vangla vahenduseta väljaandeid enda harimiseks.
5. Tartu Halduskohus jättis 17. aprilli 2014. a määrusega kaebuse teistkordselt käiguta ning andis
tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli kohtule täpsustada tema kaebuse
sisu ja eesmärk, samuti millise vangla vastu ja millise nõude ta kohtule esitab.
6. 28. aprillil 2014 saabus kohtusse R. Oti puuduste kõrvaldamise avaldus. R. Ott selgitab, et ta
soovib Viru Vangla tegevuse (väljaspool vanglateenistust väljaannete tellimise mittevõimaldamise)
õigusvastasuse tuvastamist. R. Ott märgib, et kaebuse eesmärgiks on tuvastada Viru Vangla
tegevuse õigusvastasus ning seeläbi saavutada kõikidele kinnipeetavatele võrdne ajakirjanduse
tellimise võimalus väljaspool vanglateenistust. R. Ott selgitab, et ei ole seoses ajakirjade tellimisega
vangla poole vaidega pöördunud. R. Ott on seisukohal, et kahju hüvitamise taotlust ei saa ta
vanglale enne esitada, kui kohus on tuvastanud vangla tegevuse õigusvastasuse.
7. R. Ott vabanes Viru Vanglast 25. aprillil 2014.
KOHTU SEISUKOHT
8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses
selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebuse läbivaatamise ja
rahuldamise üheks eelduseks on selle vajalikkus kaebaja õiguste kaitseks. Kaebusest ja puuduste
kõrvaldamise avaldustest nähtub, et väljaspool vanglateenistust väljaannete tellimise võimaldamine
soodustaks kinnipeetavate harimist (tl 3), samuti oleks see kinnipeetavale soodsam (tl 11 pöördel).
Kaebaja leiab, et rikutud on tema õigust olla teiste kinnipeetavatega võrdne. Diskrimineeriv on
asjaolu, et osad kinnipeetavad saavad tellida väljaandeid omahinnaga, kuid teised mitu korda
kallimalt (tl 11 pöördel). Kaebaja märgib, et Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamisega
oleks võimalik tulevikus Viru Vanglas tellida väljaandeid õiglastel ning kõikidele kinnipeetavatele
võrdsetel tingimustel (tl 19 pöördel). Kaebaja leiab, et kahjunõuet ei ole tal mõtet ennem esitada,
kui kohus on tuvastanud vangla tegevuse õigusvastasuse (tl 11 pöördel).
9. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 2 võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei
leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada
tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi
kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse
esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
10. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks edaspidi tellida kirjandust vanglateenistuse
vahenduseta. Kuna kaebaja vabanes Viru Vanglast 25. aprillil 2014 on kaebaja eesmärk saavutatud.
Kaebaja sattumine uuesti kinnipeetava staatusesse on pelgalt hüpoteetiline võimalus, mis ei
põhjenda preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja ei saaks esitada kohtule ka
Viru Vangla vastu kohustamisnõuet, sest kaebaja staatus on muutunud ning Viru Vanglal ei oleks
võimalik kohustamisnõude rahuldamise korral seda muutunud asjaolude tõttu täita.
11. Kaebaja on märkinud kaebuse ühe eesmärgina kõikidele kinnipeetavatele võrdse ajakirjanduse
tellimise võimaluse saavutamise. Kohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 võib kaebusega
halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib
muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks kohtusse pöörduda vaid
seaduses sätestatud juhul.
12. Vangistusseaduse (VangS) § 30 lg 2 kohaselt on kinnipeetaval lubatud vanglateenistuse
vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvelt ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust,
kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või korda. Kohus on
seisukohal, et kinnipeetavatele on tagatud võrdsed õigused ja kohustused, mis tulenevad
vangistusseadusest, vangla kodukorrast ja vangla sisekorraeeskirjast. Kohtu hinnangul puudub
käesolevas asjas ka avaliku huvi kaitse vajalikkus, mis võimaldaks R. Otil ülalnimetatud eesmärgil
kohtusse pöörduda.
13. Kohus leiab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna käesoleval juhul õigust
tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja ei ole tuvastamiskaebuse esitamisel välja toonud, et talle
oleks vastustaja võimaliku õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud varalist või mittevaralist kahju,
mille hüvitamist tal oleks hiljem alus nõuda.
14. Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise
kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise,
kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
Kaebaja ei ole väitnud nimetatud normis toodud tagajärgi ning kohus ei pea võimalikuks, et
väljastpoolt vanglat ajakirjade tellimise võimaldamata jätmisega oleks võimalik põhjustada
kaebajale RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärgi, mis oleks aluseks mittevaralise kahju hüvitamisele.
Kohus ei pea ka mittevaralise kahju tekkimist võimalikuks, kuna kaebajale on ajalehtede, ajakirjade
ja muu kirjanduse tellimise võimalus tagatud, kuid kaebaja ei ole rahul asjaoluga, et peab seda
tegema vanglateenistuse vahendusel. Seega ei saa väita, et kaebajale ei ole võimaldatud
informatiivset ajakirjandust tellida. Kohus leiab, et VangS § 30 lg-s 2 sätestatud üldine keeld ei
saanud kaebajale kahju tekitada. Käesoleva juhtumi puhul oleks nii mittevaralise kui ka varalise
kahju hüvitamise nõude eduväljavaated ilmselgelt olematud.
15. Kohus on seisukohal, et halduskohtule esitatud kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse
eesmärki. Ka asjaolu, et kaebaja soovib pärast tuvastamiskaebuse rahuldamist esitada haldusorgani
vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, ei too kaasa eelneva seisukoha muutmist. Ilmselgelt ei
ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel suuri eduväljavaateid, lähtudes käesolevas
määruses eelnevalt esitatud seisukohtadest. Kui tuvastamiskaebusega ei ole võimalik saavutada
kaebuse eesmärki, siis ei aita see kaitsta ka kaebaja õigusi ning sellise kaebuse võib tagastada
(HKMS § 121 lg 2 p 2). Tuginedes HKMS § 121 lg 2 p-le 2 ja HKMS § 45 lg-le 2 leiab kohus, et R.
Oti kaebus kuulub tagastamisele.
16. HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1 kohaselt võib kaebuse tagastamise määruse peale esitada
määruskaebuse ringkonnakohtule halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega
vaidlustatakse. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale
kättetoimetamisest arvates (HKMS § 204 lg 2). Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu HKMS § 43
lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras
pöörduda uuesti halduskohtusse.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kadri Palm
kohtunik