4-12-185/17 · Tartu Ringkonnakohus

4-12-185

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

14. mai 2014 (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-12-185 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Kohtuasi Riigi Tugiteenuste Keskuse taotlus Rainer Kristersonile asenduskaristuse määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 21. aprilli 2014 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusaluse isiku Rainer Kristersoni (Kristerson), määruskaebus

RESOLUTSIOON Tartu Maakohtu 21. aprilli 2014 määrus jätta muutmata ning menetlusaluse isiku Rainer Kristersoni määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 20.02.2012 otsusega väärteoasjas 4-12-185 karistati R. Kristersoni LS § 90 lg 1 p

1 ja 3, § 201 lg 1 järgi 210 trahviühiku suuruse, s.o 840 euro suuruse rahatrahviga.

2. Täitemenetluse algatas kohtutäitur Anne Böckler 06.08.2012, kes kontrollis võlgniku varalist seisu ning tuvastas, et võlgnikul R. Kristersonil puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Võlgniku pangakontodele SEB-s, Nordea Pangas ja Krediidipangas ei ole võimalik sissenõuet pöörata, sest seal puuduvad rahalised vahendid. 17.09.2013 saadeti rahalise nõude arestimise akt vanglasse - laekumisi pole toimunud. Kohtutäitur Anne Böckler kinnitas, et rahatrahvi nõude sundtäitmine on

R. Kristersoni vastu võimatu.

3. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas Tartu Maakohtule 07.04.2014 taotluse asendada R. Kristersonile eelnimetatud otsusega määratud rahatrahv, sest R. Kristerson ei ole trahvi tasunud. Avalduse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik rahatrahvi õigeaegselt vabatahtlikult ja kohtutäitur alustas 06.08.2012 täitemenetluse väärteoasjas nr 4-12-185, mille käigus ei ole nõuet õnnestunud rahuldada. 22.01.2014 teatas kohtutäitur eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 alusel taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr 4-12-185 rahatrahvi summas 840 eurot asendamine arestiga.

4. Maakohus leidis 21.04.2014 otsuses, et Riigi Tugiteenuste Keskuse taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

4.1. R. Kristersonile oli Tartu Maakohtu 20.02.2012 otsusega karistuseks määratud rahatrahv

210 trahviühikut, millele vastab 21 päeva aresti. Asja materjalide ja menetlusosaliste seletuse kohaselt kohtuistungil ei ole menetlusalune isik 20.02.2012 otsusega määratud rahatrahvi kuni käesoleva ajani tasunud. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel.

4.2. Määratud rahatrahvi asendas maakohus KarS § 72 lg 1 ja lg 2 alusel arestiga 21 päeva, sest

R. Kristerson on eelvangistuses. Kohus leidis, et R. Kristersonil on olnud võimalus tasuda määratud rahatrahv vabatahtlikult enam kui kahe aasta jooksul, kuid sellest hoolimata ei ole ta rahatrahvi senini tasuma asunud. On alust arvata, et käesoleval ajal puuduvad R. Kristersonil ka reaalselt piisavad rahalised vahendid kogu nõude koheseks täitmiseks. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et arvestades R. Kristersonile antud aega enda kohustuse täitmiseks ning asjaolu, et rahatrahvi nõue ei ole veel aegunud, et rahatrahvi asendamine arestiga on põhjendatud.

5. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Kristerson, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 21.04.2014 kohtumääruse väärteoasjas nr 4-12-185 ja rahuldada R. Kristersoni taotlus võlgnetava rahatrahvi tasumiseks maksegraafiku alusel, kui R. Kristerson on vabanenud.

5.1. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et rahatrahvisummale vastav arestimäär on arvutatud valesti. R. Kristersoni arvamuse kohaselt oli trahvisummaks 240 eurot ning asendamisel on lähtutud suuremast trahvisummast (840 eurot) ning seega on mõistetud arest 21 päeva liiga pikk.

5.2. R. Kristerson selgitab, et kriminaalasjas nr 1-14-2416 tehakse kohtuotsus käesoleval suvel ning kõigi eelduste kohaselt on tegemist õigeksmõistva otsusega. Eeltoodule tuginedes taotleb

R. Kristerson võimalust tasuda rahatrahv, kui ta on vabanenud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning esitatud määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebuses esitatud seisukohtadega, leiab, et Tartu Maakohtu määruses esitatud motiivid ja järeldused R. Kristersonile mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga on põhjendatud. Kuna R. Kristerson on juba oluliselt viivitanud talle määratud rahatrahvi tasumisega, tuleb tagada karistuse võimalikult efektiivne ning kiire täideviimine.

6.1. Ringkonnakohus juhib määruskaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, mille kohaselt mõisteti Tartu Maakohtu 20.02.2012 otsusega R. Kristersonile rahatrahv summas 840 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskus oli asenduskaristuse määramise avalduses rahatrahvi summaks märkinud ekslikult 240 eurot. Avalduses ekslikult märgitud summa ei muuda Tartu Maakohtu 20.02.2012 otsusega R. Kristersonile mõistetud rahatrahvi suurust, seega on Tartu Maakohus 21.04.2014 määruses õigesti arvestanud

R. Kristersonile asenduskaristusena 21 päeva pikkuse aresti.

6.2. Määruskaebuses taotleb R. Kristerson võimalust määratud rahatrahvi tasumiseks siis, kui ta on kriminaalasjas nr 1-14-2416 õigeks mõistetud. Taoline väide on kohtu arvates ainetu ja pole prognoositav. Ringkonnakohus leiab, et R. Kristersonil on olnud pikk aeg rahatrahvi tasumiseks ning samuti ei ole täitemenetlus trahvi sissenõudmise osas positiivseid tulemusi andnud. Sellele tuginedes puudub ringkonnakohtul veendumus, et R. Kristerson hakkab vabaduses olles vabatahtlikult rahatrahvi täitma või sõlmib maksegraafiku.

7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 196 lg 2, § 147 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21. aprilli 2014 määruse muutmata ja R. Kristersoni määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus Kohtunik