1-13-4441/33 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-13-4441

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. mail 2014. a Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1

Kriminaalasja number

1-13-4441

Kohtunik

Madis Kägu

Istungisekretär

Elen Heidok

Prokurör

Kirjaliku arvamusega prokuröri abi Jane Pajus

Kriminaalasi

K.H tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest

vabastamine

Kinnipeetav

K.H

Elukoht: puudub; isikukood: XXX; kodakondsus:

XXXX

Kaitsja

Adv. Margo №rman (määratud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus

määras: jätta vabastamata K.H (isikukood XXX) Tartu Maakohtu 21.05.2013. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Välja mõista K.H-lt menetluskulu kaitsjatasu 116.16 eurot (ükssada kuusteist eurot ja

16 senti), mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pank AS, nr EE932200221023778606 Swedbank AS, nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal või EE701700017001577198 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates.

Põhjendused

K.H tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 21.05.2013. a otsusega KarS § 199 lg 2 p

9 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 1 päev karistusaja hulka ja mõisteti karistuseks 1 aasta 1 kuu 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,2,3 alusel määrati, et vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Kohesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 4 kuud vangistust, millise kandmise algust määrati arvestada alates 06.03.2013. a. 9 kuu 29 päeva vangistuse osas määrati, et seda ei pöörata täitmisele, kui K.H ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustus. Tartu Maakohtu 01.10.2013. a määrusega pöörati Tartu Maakohtu 21.05.2013. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 9 kuud 29 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus 25.09.2013. a ja lõpp 24.07.2014. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 25.03.2014. a. K.H on varem enne käesolevat kohtuotsust kriminaalkorras karistatud 9-l korral: 1) 15.02.1985. a Võru Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 139 lg 1, § 94 lg 3 ja § 88 lg 3 järgi 3 aasta

3 kuu pikkuse vangistusega; 2) 17.09.1985. a Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järi 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega; 3) 04.02.1986. a ENSV Ülemkohtu poolt KrK § 107 lg 1 järgi 5 aasta pikkuse vangistusega; 4) 12.12.1997. a Võru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1 järgi rahatrahviga; 5) 05.08.1999. a Võru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi rahatrahviga; 6) 05.10.1999. a Võru Maakohu poolt KrK § 202, § 185 lg 2, § 139 lg 2 p 1,2 järgi 1 aasta 4 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 2 aasta pikkuse katseajaga; 7) 09.04.2001. a Põlva Maakohtu poolt KrK § 202, § 185 lg 2, § 139 lg 2 p 1,2 järgi 1 aasta 1 kuu

19 päeva pikkuse vangistusega; 8) 02.05.2003. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega; 9) 14.08.2008. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. Tartu Vangla 05.03.2014. a iseloomustuse kohaselt on K.H pannud toime isikuvastase kuriteo, avaliku korra vastase kuriteo ja rohkesti varavastaseid kuritegusid. Teda on karistatud nii vangistuste, tingimisi karistuste kui ka rahatrahvidega, kuid ükski karistus ei ole toonud kaasa muutusi käitumises. Kriminaalhooldusele on teda määratud kahel korral, kuid mõlemal korral eiras K.H kontrollnõudeid, mille tulemusena kuulutati ta tagaotsitavaks ja karistused pöörati täitmisele.

Viimaste varavastaste kuritegude põhjal on kuritegude dünaamika jäänud valdavalt samaks. Soodusteguriks on olnud halb majanduslik olukord ja alkohol. Tulenevalt karistusaja pikkusest, mis ei ületa ühte aastat, ei ole individuaalset täitmiskava koostatud. Ei ole taasühiskonnastavaid tegevusi läbinud. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes elukoht puudub, ise soovib endale korteri üürida. On omandanud keskhariduse Padise Õhtukeskkoolis ja on enda sõnul õppinud ka kolm aastat Tallinna Tehnikaülikoolis, mis jäi lõpetamata. Ei ole omanud pikka aega ametlikku töökohta, on teinud erinevaid juhutöid.

On töötanud autolaadurijuhina, kokkmüüjana ja maaklerina. K.H elustiil ja harjumused ei toeta stabiilse töökoha omamist. Vangistuses on X ühel korral majanduslikult toetanud, kuid vabaduses ei kavatse X kinnipeetavat majanduslikult toetada. Perekonnaseisult lahutatud, on neli last, kellest üks on alaealine. Endise abikaasaga ei ole pikki aastaid suhelnud, X sõnul osalesid laste kasvatamisel kasupered. Enda sõnul on K.H püüdnud suhelda X, teiste laste käekäigu kohta ei tea midagi. Varem püüdsid perekond ja suguvõsa K.H toetada, kuid praeguseks on sellest loobunud, sest K.H varastas neilt, oli vägivaldne ja tekitas probleeme.

Enda sõnul on K.H Tartus palju sõpru, kes teda toidu, riiete ja tööga aitavad, samas on peamiseks ühistegevuseks Emajõe ääres ajaveetmine. Suhtluskaaslaste hulgas on mitmeid kriminaalse taustaga isikuid, seaduskuulekust ja elumuutust toetavate isikute kohta informatsioon puudub. K.H on aastaid olnud alkoholi kuritarvitaja. Lähisuhetes olnud alkoholi tarvitanuna vägivaldne. Haiguskriitika puudub. Vangla on hinnanud uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 62% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 40%.

Tartu Vangla ei toeta K.H vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldusametniku 12.02.2014. a ettekande kohaselt on elas K.H enda väitel mitu aastat telgis ja ei huvitunud sotsiaalabi saamisest. On linnalt saanud vältimatut sotsiaalabi ja toimetulekutoetust, samuti on teda aidatud ID kaardi saamisel. Vabanemisjärgselt kavatseb jätkata kaine eluviisiga ja loodab tööd leida. Samas kavatsused esitas ta oma tulevikuplaanidena ka 2002. aastal, kui taotles Keskvanglast ennetähtaegset vabanemist. Vabanemise korral on võimalik elada XXXX varjupaigas aadressil XXXX.

Ka osalise vangistuse kandmiselt vabanemise järel 2013. aastal oli K.H võimalik varjupaigas elada, kuid ta eelistas vabamat elu. Vanglas töötab alates 28.01.2014. a majandustöödel. Tasumata rahalisi nõudeid on alates 2002. aastast, lisaks on 2 tsiviilnõuet ja 21 trahvinõuet ja kohtukulud. Sotsiaaltöötajate sõnul on K.H võimalik saada koht hooldekeskusesse või hooldushaiglasse, kuid selleks peab ta ise soovi avaldama. Tema senine koostöövalmidus oli aga madal, kokkulepetest kinni ei pidanud. Kui kohus otsustab K.H tingimisi ennetähtaegselt vabastada, palub kriminaalhooldusametnik panna talle kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi.

Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta K.H vabastamist tingimisi ennetähtaegselt järgmistel põhjustel. Lisaks sellele, et K.H puudub vabanemisel nõuetekohane elukoht, mistõttu ei ole võimalik teostada kriminaalhooldust, on veel sisulisi põhjuseid, miks tema vabastamine ei ole põhjendatud.

1) Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud s.h vangistusega, kuid soovitud tulemust ei ole saavutatud. Puudub alus eeldada, et praegune karistus on mõjusam kui varasemad.

2) Algselt tingimisi kohaldamata jäetud vangistused on tulnud kontrollnõuete rikkumise tõttu täitmisele pöörata, mis muudab küsitavaks veelkordse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise.

3) Arvestades isiku mõtlemisest ja käitumisest, hoiakutest ja sõltuvusainete tarvitamisest, majanduslikust olukorrast ning toetava sotsiaalse võrgu puudumisest tulenevaid riske ei ole võimalik tema vabastamist toetada. K.H avaldas istungil, et ta soovib ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab K.H ennetähtaegset vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

Sisuliselt asja hinnates tuleb nõustuda prokuröri ja vangla arvamusega, et K.H vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendamatu. K.H on korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Teda on karistatud nii vangistuste, tingimisi karistuste kui ka rahatrahvidega, kuid ükski karistus ei ole suutnud panna K.H edasiselt seaduskuulekat elu elama. Kuritegude toimepanemisel on soodusteguriks olnud halb majanduslik olukord ja sõltuvus alkoholist. Alkoholi tarvitanuna on olnud lähisuhetes vägivaldne. Samas ei ole K.H vangistuse jooksul läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, seejuures ka mitte ühtegi alkoholsõltuvuse temaatikat käsitlevat programmi.

Varasemalt on olnud kahel korral kriminaalhooldusel, kuid ei ole suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid, mille tõttu on karistused täitmisele pööratud. Lisaks sellele puudub K.H vabanedes toetav sotsiaalvõrgustik. Varasemate suhtluskaaslaste hulgas oli mitmeid kriminaalse taustaga isikuid, seaduskuulekust ja elumuutust toetavate isikute kohta informatsioon puudub. Lisaks puudub K.H vabanedes kindel elukoht, mille järgi oleks võimalik tema suhtes kriminaalhooldust teostada. Kandmata karistuse osa on tänase päeva seisuga veidi üle 2 kuu, mis ei ole kohtu hinnangul muude asjaolude kõrval piisavalt motiveerivaks ja distsiplineerivaks ning hoiatavaks asjaoluks, et garanteerida katseaja edukat läbimist.

Kohus ei saa jätta ka tähelepanuta, et vangla on hinnanud uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 62% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 40%, s.t väga kõrgeks ja ei toeta K.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Seega tuleb K.H jätta tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Kohtunik