3-14-50731/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht

14. mai 2014, Jõhvi Haldusasja number 3-14-50731 Haldusasi S.T’i kaebus Viru Vanglalt kahju hüvitamise 50 000 euro nõudes

Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

2. Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. S.T esitas 06.02.2014 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse kaebajale tekitatud kahju summas 50 000 euro hüvitamise nõudes. Viru Vangla 07.04.2014 „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“ nr 6-16/29-2 jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. Kaebajale selgitati, et tervishoiuteenuse osutamisega mittenõustumisel on kaebajal õigus pöörduda hagiga maakohtusse.

2. 04.05.2014 esitas S.T Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 50 000 eurot. Kaebuse kohaselt 14.12.2013 murdis kaebaja spordisaalis vasaku jalaluu. Kaebaja teavitas sellest koheselt valvurit. Kaebaja pidi minema sektorisse ning hiljem viidi kaebaja meditsiiniosakonda, kus kaebajale vastati, et tegemist on nihestusega ja paari nädala pärast on jalg korras. Kaebaja palus teha murtud jalast röntgeni, mis oleks olnud antud olukorras täiesti loomulik. Kaebaja palveid ignoreeriti ning sunniti minema tagasi sektorisse. Kaebaja palus meditsiiniosakonnast abivahendit liikumiseks, kuid kaebaja palvele vastati eitavalt. Kaebajale võimaldati röntgen alles 09.01.2014, mis on sisuliselt üks kuu hiljem. Röntgen kinnitas jalaluumurdu. Pärast seda ei ole kaebaja mingisugust abi saanud. Arsti vastuvõtule sai kaebaja 22.01.2014 ning arst kinnitas, et hetkel ei saa midagi enam teha, sest luumurd kasvab juba kinni.

3. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

4. Halduskohus leiab, et S.Ti kaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses, kuna tegemist on eraõigusliku vaidlusega. Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS § 4 lg-s 1, mille kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

5. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Vangla arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lg 2).

6. Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määruses asjas nr 3-3-4-1-11 (p 9) leiti, et vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium 15. detsembri 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 9, ja 21. detsembri 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1- 69-10, p 9, selgitades, et tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ei ole halduskohtu pädevuses. Vangistusseaduse § 49 lg 1 ja § 52 lg 1 kohaselt osutatakse tervishoiuteenused vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätete alusel. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 330 „Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lg 2 kehtestatu kohaselt otsustab riigi poolt rahastatava meditsiiniteenuse, ravimi ja meditsiinilise abivahendi vajalikkuse üle vangla volitatud tervishoiutöötaja. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus.

7. Käesolevas asjas on sarnaselt viidatud kohtuasjadega samuti vaidluse esemeks vangla meditsiinitöötaja tegevus tervishoiuteenuse osutamisel, täpsemalt on kaebajale tekkinud kahju, kuna vangla ei osutanud kaebajale tervishoiuteenust. Seega on kaebajale tekkinud väidetav kahju vangla arsti tegevusetuse (tervishoiuteenuse osutamata jätmine) tagajärjel ning tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kuna vaidlus on võrsunud eraõigussuhtest, siis kuulub kahju hüvitamise kaebus lahendamisele maakohtus.

8. Kirjeldatu alusel leiab kohus, et kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse ja tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda Viru Maakohtusse.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik