4-14-2718/14 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-2718

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.05.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number

4-14-2718

Kohtunik

Violetta Kõvask

Kohtuistungi sekretär

Sirje Luga

Väärteoasi

R.R-i

väärteoasi

Narkootiliste

ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §

järgi. Väärteoprotokoll:

AB1265745

(väärteoasja

nr

2315,14,002619)

Menetlusalune isik

R.R - isikukood XXX; Eesti Vabariigi

kodakondsus; töötab mitteametlikult laadijana; elukoht

XXX; sidevahend: XXX. Kriminaalkorras karistatud

korduvalt. Väärteokorras karistatud korduvalt, rahatrahvid

tasumata

Kohtuväline menetleja

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo Ida politseijaoskond

Asja läbivaatamise aeg ja koht

14.05.2014.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja: Kristi Vares

Menetlusalune isik: R.R

Tõlk: Natalija Mehh

4-14-2718

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada R.R NPALS § 15

1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest ja

mõista talle karistuseks arest 3 päeva.

2. R.R-ile mõistetud arest 3 päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri Tallinna arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest, so. alates 16.05.2014.a.

3. R.R tuleb arest ära kanda hiljemalt 20.05.2014.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada R.R-i suhtes sundtoomist arestimajja.

4. Välja

mõista

R.R-ilt

riigituludesse

ekspertiisitasu

35,00

eurot

(kolmkümmend viis eurot).

5. Ekspertiisitasu tuleb tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitus: „R.R, 4-14-2718, menetluskulud“. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav alates 14.05.2014.a.

Asjaolud ja menetluse käik

21.03.2014.a on Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna poolt väärteoasjas nr 2315,14,002619 koostatud väärteoprotokoll nr AB1265745, mille kohaselt R.R oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ebaseaduslikult väikeses koguses ilma arsti ettekirjutuseta 21.03.2014.a kella 14:00 ajal Majaka põik 13, Lasnamäe linnaosas, Tallinna linnas, Harju maakonnas. Väärteoprotokollis nähtub, et R.R on omakäeliselt kirjutanud, et tarbis 20.03.2014.a narkootilist ainet, täpsemalt fentanüüli. Oma sellise tegevusega rikkus R.R narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 /Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 /Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest - karistatakse rahatrahviga kuni

200 trahviühikut või arestiga/ järgi.

4-14-2718

Kohus uuris järgmiseid tõendeid:

-

väärteoprotokoll AB1265745, kus menetlusalune isik R.R on omakäeliselt kirjutanud, et tarbis 20.03.2014.a narkootikume, täpsemalt fentanüüli (tl 3);

-

tunnistaja XXX ütlused, millest nähtub, et 21.03.2014.a olles autopatrullis koos Mihhail Sergejev’iga sõideti mööda Majaka põigust ning kella 14:00 ajal nähti 5 (viite) kahtlast isikut, kelle reaktsioonid olid aeglased, kes olid ebaadekvaatse käitumisega, kellel esinesid nähtavad narkojoobe tunnused. Üheks isikuks osutus kontrollimisel R.R (tl 5);

-

joobeseisundi tuvastamise saatekiri, millest nähtub, et menetlusaluse isiku, R.R, uriinist leiti fentanüüli, metadooni, alprasolaami ja klonasepaami metaboliidi jälgi (tl 6);

-

karistusregistri väljavõte (tl 7-9). Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Isikut on korduvalt karistatud erinevate väärtegude eest rahatrahvidega, sh ka NPALS § 151 järgi. Isikul on eelnevad rahatrahvid tasumata, tal ei ole tööd ega sissetulekut, seega ei ole otstarbekas isikut karistada rahatrahviga. Kohtuväline menetleja taotles menetlusaluse isiku karistamist arestiga 3 päeva. Menetlusalune isik kinnitas, et tõepoolest oli 20.03.2014.a. tarvitas fentanüüli. Käesoleval ajal töötab mitteametlikult Keskturul laadijana, palus võimaldada arest kanda nädalavahetustel. Nõus kandma aresti alates 16.maist kella 09.00, Arestimajja läheb ise.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule R.R-ile inkrimineeritud väärtegu NPALS § 151 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kuna isik peeti kinni politsei poolt 21.03.2014.a kella 14:00 ajal selgete narkojoobe tunnustega, milline asjaolu on hiljem leidnud kinnitus joobeseisundi tuvastamise käigus (tl 6). Arvestades narkootilise aine tuvastamist organismis loeb kohus tõendatuks R.R-i poolt narkootikumide tarvitamise. Mingeid asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel, kui narkootilisi aineid tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku oma käeliselt kirjutatud tunnistusega, millistest nähtub, et R.R kinnitab, et tema tarbis narkootilist ainet, R.R suhtes koostatud väärteoprotokolliga, joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, kus ekspertiisi käigus tuvastati, et R.R-i uriinist leiti fentanüüli, metadooni, alprasolaami, ja klonasepaami metaboliidi jälgi ning R.R-i suhtes väljastatud karistusregistrite õiendiga.

R.R-i karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut varasemalt karistatud kriminaalkorras korduvalt, viimati 24.02.2014.a Harju Maakohtu otsusega Kars § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest vangistusega 2 kuud, mis asendati 114 tunni üldkasuliku tööga. Väärteokorras on R.R karistatud 14 korral, sh ka Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 alusel (viimati 24.01.2011.a 4-14-2718 arestiga 6 päeva ja 18.05.2010.a rahatrahviga 115,04 eurot). Sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid.

Fentanüül ja metadoon kuuluvad II nimekirja, seega on tegemist narkootiliste ainetega. Klonasepaam, alprasolaam ning nende metaboliidid kuuluvad IV nimekirja ning on seega samuti narkootilised ained. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud väärteo, mis on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi toime tahtlikult, kuna R.R olles eelnevalt karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine eest väikeses koguses ilma arsti ettekirjutuseta pidi olema teadlik, et selline teguviis on väärteokorras karistatav, kuid vaatamata sellele otsustas R.R tarvitada narkootilisi aineid.

Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oleks olnud olemas arsti ettekirjutus tema organismis tuvastatud ainete tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Kohus leiab, et on tõendatud, et R.R oli tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtu hinnangul on süütegu toime pandud kavatsetusega, kuivõrd R.R tarvitas narkootikume teadlikult, seega seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teadis, et see saabub või vähemalt pidi seda võimalikuks pidama.

Kohus märgib, et R.R on varem samalaadse väärteo toimepanemise eest korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu poolt arestiga 6 päeva (2011.a.). Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. NPALS § 151 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni kakssada trahviühikut või aresti. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud R.R käitumises süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad, tema karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on R.R varasemalt karistatud nii kriminaalkui väärteo korras. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et R.R on korduvalt karistatud aresti ja rahatrahvidega, mis on isikul tasumata, isik jätkab õiguskorra rikkumist, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu.

Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Kohus peab kohaseks karistuse määraks 3 päeva aresti. Isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik vabatahtlikult ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 16.05.2014.a. V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 173 lg 1 p 3 alusel kuulub R.R-ilt välja mõistmisele menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 35,00 eurot (kolmkümmend viis eurot) joobe tuvastamisega seotud kulud. Kohus juhindus väärteomenetluse seadustiku § 38 lg 1, § 90, § 107-111, § 113 ja 4-14-2718 kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 1 p 3 sätetest.

Violetta Kõvask

Kohtunik