4-14-1949/17 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.05.2014.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-14-1949 Kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Väärteoasi Mihkel Rinki väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 tunnustel Väärteoprotokoll: AB1375501 (väärteoasi nr 2316,14,010808) Menetlusalune isik Mihkel Rink, isikukood 38310300344, elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel eesti keel; töökoht XXX OÜ – juhatuse liige Kriminaalja väärteokorras karistatud; Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskond Asja läbivaatamise aeg ja koht 14.05.2014.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Liane Stepanov menetlusalune isik Mihkel Rink

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ja VTMS § 83 p 2, § 107-111, 113, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Mihkel Rink väärteo toimepanemises NPALS § 151 järgi ja mõista talle karistuseks arest 5 (viis) päeva.

2. Mihkel Rinkile mõistetud arest 5 (viis) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri Tallinna arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinn tähtajaga hiljemalt 14.08.2014.a.

3. Aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Tähtaegselt 4-14-1949

aresti kandmata jätmisel kohaldada Mihkel Rinki suhtes sundtoomist arestimajja.

4. Asitõendid:

• ekspertiisiaktiga tagastatud pakendid, mis asuvad väärteoasja juures hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel;

• Ekspertiisiobjektidpulber ja vedelik, millised on jäetud EKEI keemiaosakonda konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel KarS § 83 lg 1 alusel.

5. Välja mõista Mihkel Rinkilt menetluskulu, s.o narkootilise aine ekspertiisi nr 13E- AN1538 maksumus 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa), mis tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB-s, nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Mihkel Rink, 4-14-1949, menetluskulud“.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsus on kättesaadav 14.05.2014.a.

Asjaolud

11.12.2013.a. on Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt koostatud väärteoprotokoll AB1375501, mille kohaselt Mihkel Rink 11.12.2013.a kella 19:00 ajal Kari 1 juures Tallinnas omas ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet. Oma sellise tegevusega rikkus Mihkel Rink narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 nõudeid ning pani toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Mihkel Rink on protokollis märkinud, et omas GHB-d ja kokaiini.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, leiab, et Mihkel Rinki süü 11.12.2013 NPALS § 151 rikkumises on tõendamist leidnud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 sätestab narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta väikeses koguses ebaseadusliku omandamise. Asjaolu, et Mihkel Rink omas narkootilist ainet on tõendatud järgnevaga. Tunnistaja Leho Saaremägi ütlustega, mille kohaselt olles 11.12.2013 tööülesandeid täitmas märkasid kella 19.00 Tallinnas Kari 1 maja ees parklas seismas sõiduautot BMW, reg nr XXXja juhi kohal tundsid istumas Mihkel Rink nimelise isiku, isikukood 38310300344. Kontrollimise käigus leiti isiku seljas oleva musta värvi jope vasakust välimisest taskust punast värvi plasikust silindrikujuline pudel, milles läbipaistev vedelik, mis isiku enda sõnade järgi on psühhotroopne aine GHB. Jope vasakpoolsest välimisest rinnataskust leiti üks minigrip kilekott valget värvi pulbrilise ainega, mis isiku sõnade järgi on narkootiline aine kokaiin. Nimetatud ütlused on kokkulangevad järelevalve meetme kohaldamise protokolliga, millest nähtuvalt avastati isiku seljas olnud jope vasakust välimisest küljetaskust punast värvi plasikust kolb, milles läbipaistev vedelik, jope vasakpoolsest välimisest rinnataskust üks minigrip kilekott valge pulbrilise ainega (ca 1,1 gr). Vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi minigrip kilekotti, milles valget värvi pulbriline aine ja punast läbipaistvat pudelit valge korgiga, mille sees on näha läbipaistev vedelik. Vastavalt narkootilise aine ekspertiisi aktis 14.02.2014 nr 13E-AN1538 antud ekspertarvamusele sisaldab minigrip kilekotis olev valge pulber massiga 0,32 g kokaiini (hüdrokloriidina), kokaiinhüdrokloriidi sisaldus on 88%, pulbris sisaldub 0,25 g kokaiini; punasaes plastmassist pudelikeses olev värvusetu vedelik massiga 16,42 g sisaldab gammahüdroksüvõihapet (Nasoolana), mille gammahüdroksüvõihappe (GHB) sisaldus on 49%, seega on vedelikus 8,0 g gammahüdroksüvõihapet (GHB). ID-kaardi nr XXX on tuvastatud Mihkel Rinki isikusamasus. Kohtuistungil tunnistas M.Rink, et valdas kokaiini omatarbeks.

Sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid, mis on loetletud määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas. Gammahüdroksüvõihape kuulub esimesse nimekirja, kokaiin kuulub II nimekirja.

Kohtu hinnangul on süütegu toime pandud kavatsetusega, kuivõrd Mihkel Rink valdas narkootikume teadlikult, seega on ta seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks.

Mihkel Rinki karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut kahel korral karistatud kriminaalkorras, sh KarS § 184 lg 1 järgi; väärteokorras karistatud korduvalt, viimati NPALS §

151 rikkumise eest 25-päevase arestiga 19.02.2014, mis asendati üldkasuliku tööga 50 tundi. Rahatrahvid osaliselt tasumata. 13.05.2014.a. Harju Maakohtu määrusega pöörati M.Rinkile 19.02.2014 mõistetud karistus 50 tundi üldkasulikku tööd täitmisele, arestina 25 päeva, millest koheselt kuulus ärakandmisele 5 päeva ja ülejäänud 10 päeva vastavalt juunis ja juulis 2014.a.

Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 näeb karistusena ette rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või aresti.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Mihkel Rinki käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaoluna märgib kohus süü tunnistamist. Karisust kergendava asjaoluna ei arvesta kohus puhtsüdamlikku kahetsust, kuivõrd materjalidest nähtuvalt on isik korduvalt samalaadsete tegude eest karistatud, kuid jätkab tegude toimepanemist. See ei anna aga alust rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest teo suhtes. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Mihkel Rinki varasemalt karistatud NPALS märgitud rikkumise eest. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Mihkel Rinki on karistatud rahatrahvidega, millised osaliselt on tasumata, talle oli määratud üldkasulik töö, milline pöörati arestina täitmisele, isik jätkab õiguskorra rikkumist, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Kohus peab kohaseks karistuse määraks 5 päeva aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 14.08.2014.a.

Tulenevalt VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kuulub Mihkel Rinkilt väljamõistmisele menetluskulu, s.o narkootilise aine ekspertiisi nr 13E-AN1538 tasu 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, milline tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendid: • ekspertiisiaktiga tagastatud pakendid, mis asuvad väärteoasja juures hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; • Ekspertiisiobjektidpulber ja vedelik, millised on jäetud EKEI keemiaosakonda konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel KarS § 83 lg 1 alusel.

Kristina Väliste