2-14-50802/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

09. mai 2014 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-50802 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 292,50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kohtuistungil 22.04.2014 ja edasi kirjalikus menetluses Istungil viibis hageja seaduslik esindaja XXX RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Suurendada Harju Maakohtu 06.08.2012 määrusega XXXväljamõistetud igakuise elatise (145 eurot) suurust Vabariigi Valitsuse kehtestatud elatise miinimummäärani, s.o 177,50 euroni.

3. Välja mõista XXX(isikukood XXX) XXX(isikukood XXX) kasuks igakuine elatis 177,50 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) kuus alates 01.05.2014 kuni XXXtäisealiseks saamiseni 14.09.2018.

4. Elatis tuleb tasuda XXX(isikukood XXX) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavaldusest nähtuvalt jääb kostja poolt hagejale makstav elatis alla riigi poolt kehtestatud miinimummäära. Hageja igakuised vajadused on eluasemekulud 78,28 eurot, kulutused toidule

112 eurot, kulutused transpordile 24,50, sidekulud 15,00 eurot, kulutused tervishoiule 12,00 eurot, kulutused hügieenitarvetele 21,00 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 120,00 eurot, muud vältimatud püsikulutused (taskuraha) 25,00 eurot. Kokku on hageja vajadused ühes kuus 437,78 eurot. Hageja soovib, et kostja osaleks hageja kulude kandmisel elatise miinimumsummas. Kostja vastuväited Kohus andis 07.04.2014 kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks hiljemalt kohtuistungiks, s.o 22.04.2014.

Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtule 29.04.2014 saadetud e-kirjas avaldas kostja, et soovib asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuistung Hageja jäi 22.04.2014 toimunud kohtuistungil elatise 177,50 euroni suurendamise nõude juurde ning palub selle väljamõistmist alates maist 2014. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja arvamuse, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab et hagi kuulub rahuldamisele, kuna eelmise kohtulahendi aluseks olnud asjaolud on muutunud, et annavad aluse elatise suuruse muutmiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Riigikohus on oma 17.05.2011 kohtuotsuses nr 3-2-1-33-11 p-s 26 märkinud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Materiaalõiguslikult kehtib perekonnaseadus (PKS) § 99 lg 1, mille kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Harju Maakohtu 06.08.2014 kohtumäärusega mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise menetluse ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäära, mille kohaselt kohustus kostja tasuma igakuist elatist summas 145 eurot hageja ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Hagiavalduses on hageja tuginenud elatise suurendamise nõude esitamisel asjaolule, et elatis on väiksem seaduses sätestatud minimaalmäärast. Hageja seaduslik esindaja on välja toonud hageja igakuised vajadused. Hageja kulutused on lähedased elatise miinimummäärale, kuid hageja piirdub miinimumi nõudmisega. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2014 355 eurot kuus.

Seega ei tohi elatis olla 2014 aastal väiksem kui 177,50 eurot. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole vaja elatise nõude puhul seaduses sätestatud minimaalmääras tõendada ega hinnata lapsele tehtavaid kulutusi. Minimaalmäär on mõeldud lapse minimaalsete vajaduste rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et lapse vajadused on muutunud ning elatise suuruse muutmine on ka põhjendatud seetõttu, et kostja maksab elatist alla minimaalmäära. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohasel oma alaealise lapse ülalpidamisekohustusest.

Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine alust elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu või esineks muid kaalukaid põhjuseid elatise maksmiseks alla miinimummäära.

Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-65-07). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kooskõlas hageja huvidega tuleb elatist suurendada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud määras, so 177,50 eurot kuus alates 2014.a maist. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik