1-14-3033/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(5)

Kriminaalasi nr 1-14-3033

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2014. a, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-14-3033 (13260102206) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi

T.G kriminaalasi KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Liane Peets Süüdistatav T.G

Isikukood xxx, elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Eesti

Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: Simpel Project OÜ-juhatuse esimees; Kriminaalja väärteokorras kehtivad karistused puuduvad; tõkend: ei ole kohaldatud. RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks T.G 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § määrata, et T.G-le mõistetud karistust ei pöörata 74 lg 1,3 alusel

täitmisele, kui ei pane 18-(kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul T.G toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: -s

1)

elukohas

elada kohtu määratud alalises – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks;

2(5)

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata

Tartu Vangla T.G kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

VÕS § 1043, § 1045 lg ja § 13 alusel mõista välja 1 p 2 0 T.G-lt xxxxxxxxxxxxx kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks 1060 ( . üks tuhat kuuskümmend) eurot

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada heastama kannatanule kahju 10 T.G

( ) kuu jooksul. T.G on kohustatud kahju tasuma alates kohtuotsuse kümne jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt ükssada 106 ( kuus) eurot kuni kogusumma hüvitamiseni. Kahju tuleb hüvitada xxxxxxxxxxxxx arveldusarvele nr EE232200221059049066.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha ,3 532

(viissada kolmkümmend kaks) ja riigi õigusabi kulu summas eurot 50 senti 72 (seitsekümmend kaks) eurot.

Jätta riigi õigusabi tasu ja kulu summas 93 (üheksakümmend kolm) eurot 24 senti riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus menetluskulud summas T.G 604 (kuussada neli) eurot 50 senti tasuda alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust1

(üks) aasta jooksul tuleb menetluskulude katteks maksta igakuiselt 25 . T.G . kuupäevaks vähemalt 51 (viiskümmend üks) eurot kuni kogusumma tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606

(AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-14- 3033, menetluskulud, T.G“.

Makse ja graafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks

suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

3(5)

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määrus Määruskaebus tuleb esitada kaebuse lahendamise menetluses. kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule kaudu Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE

PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu T.G-le 121 selles, et tema . a on esitatud süüdistus KarS § järgi ööl vastu 23.06.2013

Jõgevamaal Puurmani vallas Saduküla külas maja nr juures asuval külaplatsil toimunud xx jaanitulel lõi ühel korral enda peaga näkku nina piirkonda, tekitades sellega xxxxxxxxxxxxx füüsilist valu ja tervisekahjustuse - nina turse ja ninaluu murru.

KarS § ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüd 121 istatavale

karistuseks 8 kuud vangistust

. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult

täitmisele mitte pöörata, kui T.G 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud -s kontrollnõudeid ja kohustusi.

VÕS § 1043 l välja mõista T.G-lt kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu aluse Priit Viitakile 1060 eurot, mis kanda arveldusarvele nr EE23 2200 2210 5904 9066.

KarS § 75 lg 2 katseajal hüvitama kuriteoga tekitatud kahju p 1 alusel kohustada T.G katteks

kannatanule igakuuselt vähemalt 106 eurot.

II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse

(tl 50). Taotluse kohaselt loobub T.G kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui

süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning

soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses.

T.G jäi kohtuistungil esitatud taotluse juurde. Kriminaalmenetluse esemeks on teise

astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § 121 järgi. Kohus leidis, et

T.G on võimeline

kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Siinjuures lähtus kohus T.G sellekohastest kinnitustest. Sellest tulenevalt oli kohtul alust olla veendunud, et T.G

on võimeline ise enda õiguste eest seisma. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. P

rokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe

sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista

T.G

121

süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4(5)

III Tsiviilhagi

Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxxxx, kes on kuriteoga tekitatud kehavigastuste

tõttu saanud varalist kahju. xxxxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1596,20 eurot (tl 16), mida ta on hilisemalt vähendanud. Kannatanu on taotlenud kuriteoga tekitatud kahju summas 1060 eurot (tl 45). Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja

§ 130 alusel.

VÕS

§ 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätesta ahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui

b, et k

tegemist on kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada

kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste

majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. T.G on kohtuistungil võtnud õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi ja on nõustunud

hüvitama kahju, mis kannatanul on tekkinud seoses kehavigastuse tekitamisega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks tsiviilhagi rahuldada.

IV Kriminaalmenetluse kulud

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratu

d kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 67,08 eurot (tl 37) ja 98,16 eurot (tl 49). Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu

165,24 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär,

s.o 532,50 Seega on eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). menetluskulud kokku 697,74 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - s

üüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui

menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

T.G , s.o k taotles kohtult menetluskulude vähendamist aitsja sõidukulude ja ajatasu

riigi kanda jätmist Vähendatud menetluskulud palus T.G määrata tasumisele ositi. . Prokurör leidis, et menetluskulude vähendamine ja ositi tasumisele määramine 1 aastaks on põhjendatud.

Kohus leiab, et menetluskulude vähendamise taotlus on põhjendatud. Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatavale on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks vandeadvokaat Rein Napa, kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo Rein Napa kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Tartu, Riia 4.

Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukohaks on Tartu, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi

5(5)

õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on

tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev

kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub

kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on

kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega

tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjale hüvitatud

sõidukulud (Tartu Jõgeva Tartu) ja tasu sõidule (Tartu Jõgeva - - - -Tartu) kulunud aja eest kogusummas 93,24 eurot. Süüdistatavalt tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigi õigusabi kulu summas 72 eurot ja sundraha 532,50 eurot. See

ga on väljamõistetavad menetluskulud kokku 604,50 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude tasumise määramine ositi on põhjendatud.

T.G on äriühingu Simpel Project OÜ juhatuse liikmeks. Nimetatud äriühing tegeleb

ehitustöödega. T.G sõnul on ta ainuomanik, kes tegutseb juhatuse liikme, aga ka töötajana. Sellest tulenevalt ei ole tal igakuuliselt sissetulekut, kuna ta investeerib äriühingu

tulevikku. Eelmise kuu sissetulekuks oli tal miinimumtasu, aga alates jaanuarist ei ole tal töötasu olnud. T.G on elukaaslane, kellel on 2 last. Elukaaslane töötab.

T.G

hinnangul on ta võimeline tasuma igakuiselt umbes 50 eurot. Kohus, arvestades

väljamõistetavate menetluskulude suurust ( T.G võimekust 604,50 eurot) ja

menetluskulusid tasuda, , et T.G jaoks järeldab ei ole jõukohane tasuda vähendatud

suuruses menetluskulud korraga. Seega tuleb ühe menetluskulude tasumine määrata osade kaupa 1 aasta jooksul.

Raina Pärn Kohtunik