2-14-2882/13 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

lk 1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

13. mai 2014 Kuressaare Tsiviilasja number 2-14-2882 Hagi ese K R hagi K V vastu elatise nõudes Menetlusosalised Hageja: K R ( Hageja seaduslik esindaja: R R ( Kostja: K V ( )

Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

Resolutsioon 1.Rahuldada hagi.

2. Mõista K Vilt (V), , tema tütre K R isikukood: 6 , kasuks välja igakuuline elatis alates 21. jaanuarist 2014 summas 177,50 eurot kuus, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava elatise minimaalmäära kuni K R’i täisealiseks saamiseni või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

3. Kohustada kostjat K V kandma K Ri kasuks väljamõistetav igakuine elatis tema isa R R arvelduskontole nr igakuuliselt ette 30. kuupäevaks.

Elatise käsutamise õigus anda hageja seaduslikule esindajale R R’ile.

lk 2

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED K R seadusliku esindajana esitas R R 21. 01. 2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult elatise saamiseks summas 177,50 eurot. Kohus tegi 03.

02. 2014 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite 13. 02. 2014.

19. 03. 2014.a. määrusega /t.l 9/ anti maksekäsu kiirmenetluse avaldus K Vi suhtes menetlemiseks Pärnu Maakohtule hagimenetluses.

Vastavalt esitatud hagile /t.l. 17/ on hageja esindaja esitanud taotluse juhinindudes perekonnaseaduse § 96, § 97 p 1, § 100 lg 1, 2 ja 4, § 101 lg 1 ning TsMS § 162 lg 1 välja mõista K Vilt (V) ( ) K R ( ) ülalpidamiseks elatis alates 21.jaanuar 2014 igakuise elatusrahana 177.50 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni , tasudes elatise K R seadusliku esindaja R R kontole igakuuliselt ette 30. kuupäevaks.

2. Jätta menetluskulud kostja kanda.

II. Hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, hagi õiguslik alus Hageja seaduslik esindaja R R ja kostja K V tutvusid 2007 aastal ja alustasid kooselu mais 2009. Kooselust sündis neil tütar K (lisa 1). R R ja K V’i kooselu purunes pöördumatult augustis 2013.a, mil kostja lahkus hageja elukohast. Alates augustist 2013 elab hageja enda isaga koos. Hageja on suuremas ulatuses R R ülalpidamisel. Kostja küll osaleb aeg ajalt K R ülalpidamisel kuid teeb seda ebaregulaarselt ning ebapiisavas ulatuses. Vastavalt hagiavaldusele lisatud konto väljavõtetele on kostja käesoleval aastal hageja ülalpidamiseks tasunud R R kontole elatusraha 16.01.2014 ja 20.01.2014 kokku summas 130 eurot, 25.02.2014 summas 40 eurot. 17.03.2014 on kostja ema tasunud hageja ülalpidamiseks 50 eurot (lisad 2 ja 3).

PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 100 lg-st 2 tulenevalt täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja hagejaga koos ei ela ega osale ka lapse kasvatamises. Vastavalt PKS § 100 lg-le 4 makstakse elatis iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega lk 3

seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Hageja leiab, et kostja peab hageja vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtuvalt andma hagejale ülalpidamist seadusega ettenähtud miinimum määras. Tulenevalt kohtupraktikast ei ole hagejal elatise nõudmisel miinimum määras vajalik tõendada hageja vajaduste suurust.

Eeltoodud põhjendustel taotleb hageja kostjalt igakuise elatise väljamõistmist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras, mis hagiavalduse esitamise hetkel on 177.50 eurot kuus.

III. Tõendid Hageja esitab asjas dokumentaalsete tõenditena sünnitunnistuse koopia ning hageja seadusliku esindaja konto väljavõtted.

IV. Menetlusküsimused

4.1. Hageja teatab kooskõlas TsMS § 363 lg 1 p-ga 4, et ta on nõus asja kirjaliku menetlemisega.

4.2. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa, s.o 9 x 177.50 = 1597.50 eurot. Hagilt hinnaga 1598 eurot tasumisele kuuluv riigilõiv on avalduse elektroonilisel esitamisel 175 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel on hageja elatise nõudmise hagi läbivaatamisel riigilõivu tasumisest riigi tuludesse vabastatud.

4.3. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

4.4. Juhul, kui kohus leiab, et esineb TsMS §-s 407 sätestatud alus tagaseljaotsuse tegemiseks, palub hageja kohtul TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, andes hagejale eelnevalt tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.

KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalikus vastuses hagile võttis kostja elatise nõude õigeks, kuid palus elatise välja mõista vähem, 130 eurot kuus. Kostja väitel on lapse isaga olemas kokkulepe elatise maksmiseks 130 eurot kuus. Kostja on väidetavalt töötu ja ei ole võimeline maksma elatist rohkem. Kirjalikku kokkulepet poolte vahel ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunus asjas esitatud materjalidega, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel järgmistel põhjustel: Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja R R ja kostja K V kooselust on sündinud tütar K R. Poolte kooselu lõppes augustis 2013, mil kostja lahkus nende ühisest elukohast. Sellest ajast elab laps isaga koos ja on isa ülalpidamisel. Kostja on last ülal pidanud ebaregulaarselt ja tema poolt antav elatis ei ole olnud piisav.

lk 4

Hageja taotleb elatise väljamõistmist kostjalt alaealise K R kasuks alates 21. 01. 2014 elatise minimaalmääras kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Perekonnaseadus (PkS). PkS § 75 lg.1 kohaselt , kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise. PkS § 97 p.1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Seega on antud vaidluses hagejaks alaealine laps. R R on lapse seaduslikuks esindajaks TsMS § 362 ja § 372 lg1 alusel.

PkS § 102 lg2 kohaselt vanemad ei vabane oma lapse ülalpidamise kohustusest. PkS § 100 lg.2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja ei ela lapsega koos. PkS § 99 lg.1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lg. 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, s.h. tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PkS § 101 lg.1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatusraha miinimummäär ühe lapse kohta alates 01. 01. 2014 177,50 eurot kuus ja alates 01. 01. 2015 195 eurot kuus lapse kohta.

Kostja on esitanud nõudele vastuväite, kuid kohtu hinnangul ei ole see põhjendatud ja ei saa olla aluseks elatise vähendamiseks alla seaduses ettenähtud minimaalmäära. Kostja ei ole esitanud tõendeid asjaolude kohta, mis annaks aluse elatise vähendamiseks alla seaduses ettenähtud minimaalmäära. Tegemist ei ole piiratud töövõimega isikuga s.t. , et ta peab tegema kõik endast oleneva, et anda oma lastele elatist vähemalt seaduses ettenähtud minimaalmääras.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele täielikult.

Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 430 lg. 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Menetluskulud TsMS § 162 lg. 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder /Allkirjastatud digitaalselt/