1-14-2259/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedmail 2014. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-2259 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi T.P süüdistus karistusseadustiku (edaspidi KarS) § varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 04.02.2014. a Kaitsja Vandeadvokaat Ahto Sirendi
Legislator headnote
AI generated1-14-2259/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista T.P-lt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel (üks tuhat ükssada kakskümmend) eurot A.T. (isikukood 35209082712, 1120 arvelduskonto nr 1107846331) kasuks.
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht
14. mail 2014. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-2259 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi T.P süüdistus karistusseadustiku (edaspidi KarS) §
263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Prokuröri abi Allar Nisu Süüdistatav T.P
elukoht: XXXX; isikukood: XXX;
varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 04.02.2014. a Kaitsja Vandeadvokaat Ahto Sirendi
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada T.P KarS § 263 p 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui T.P ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista T.P-lt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel (üks tuhat ükssada kakskümmend) eurot A.T. (isikukood 35209082712, 1120 arvelduskonto nr 1107846331) kasuks.
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista T.P-lt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi kulud (ükssada kaheksa) eurot ja sundraha (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja senti.
Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud (kuussada nelikümmend) eurot senti
tasumisele ositi (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on T.P kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt (viiskümmend kolm) eurot senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni.
Juhul, kui T.P ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606
(Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või
EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874.
Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või
kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu
T.P süüdistatakse selles, et tema 31. detsembril 2013. aastal kella 23.15 ja 23.30 vahelisel ajal Tartus Vabaduse puiestee 2 ees asuvas taksopeatuses, s.o avalikus kohas ning kolmandate, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, rikkus kolmandate isikute rahu ja avalikku korda sellega, et tungis kallale taksojuht A.T. (T), istudes A.T. valduses olnud taksosse, kus lõi parema käe rusikaga A.T. parema silma piirkonda. Pärast löömist väljus
A.T. taksost ning liikus sõiduki kõrvalistuja poolse ukse juurde. Taksost väljus ka T.P , kes lõi tema poole liikunud A.T. rusikaga näopiirkonda, tabades A.T. nina.
Toimepanduga tekitas T.P A.T. füüsilist valu ja tervisekahjustused – parema silmaümbruse ja parema sarnapiirkonna põrutuse ning ninaluude murru.
Sellega pani T.P toime KarS § 263 punkti 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga.
Kannatanu A.T. on esitanud tsiviilhagi summas 1120 eurot (tl 18). Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
KarS § 263 punktis 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui T.P ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas
Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et T.P on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse T.P süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kannatanu A.T. on esitanud tsiviilhagi 1120 eurot. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS
130 lg 1 kohaselt, isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
III Kohtu seisukoht menetluskulude osas
Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 36 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 72 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (palga alammäär on 355 eurot).
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. T.P poolt tasumisele kuuluv menetluskulude kogusumma on 640,50 eurot.
KrMS § 180 lg 3 kohaselt, arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
T.P on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi. Kohus leiab, et T.P taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. T.P töötasu on 600 eurot kuus, tal tuleb tasuda tsiviilhagi ning 2 kuu pärast on perre sündimas laps. Arvestades T.P maksevõimet, tuleb anda talle võimalus hüvitada menetluskulud ositi 12 kuu jooksul.
Ingeri Tamm Kohtunik