4-14-3429/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-3429

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2014, Tallinn Väärteoasja number 4-14-3429 (2316,14,003231; 2316,14,003580) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi KarS § 218 lg-s 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Sergey Grabar, ik 37509080372, elukoht: XXX, pensionär, töötu. Kohtuvälise menetleja esindaja Liane Stepanov, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. Sergey Grabar süüdi tunnistada KarS § 218 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 8 (kaheksa) päeva.

2. Mõistetud arest, so 8 (kaheksa) päeva, tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku poolt aresti ärakandmisele asumisest. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 15.06.2014. Kui mõistetud arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja ärakandmata aresti täies ulatuses ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.05.2014. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

30.03.2014 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr 20140330212503 selles, et 30.03.2014 kella 14.33 ajal peeti menetlusalune isik kinni, kui ta möödus Tartu mnt 49, Tallinn asuva Maxima kaupluse kassarivist ja jättis tasumata kauba, so vaniljejäätise Mio, biskviitkoogi Kinder ja Šok-koorejäätise eest kogusummas 4,05 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Sellise käitumisega rikkus menetlusalune isik KarS § 199 lg 1 nõudeid ja pani toime KarS § 218 lg-s 1 ettenähtud väärteo.

08.04.2014 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1247826 selles, et 08.04.2014 kella 19.38 ajal peeti menetlusalune isik kinni, kui ta möödus Vesivärava 37, Tallinn asuva Selver kaupluse kassarivist ja jättis tasumata kauba, so Martell US konjak eest kogusummas 55,80 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära. Sellise käitumisega rikkus menetlusalune isik KarS § 199 lg 2 p 4 nõudeid ja pani toime KarS § 218 lg-s 1 ettenähtud väärteo.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et 30.03.2014 langes suhkru tase, raha ei olnud, varastas magusat. Oli kassa juures, osa jõudis ära süüa. On süüdi, pani väärteo toime. 08.04.2014 varastas kaks konjakit. Tahtis varastatu maha müüa, et raha saada. Raha ei olnud. Kuigi on varem karistatud, siis arvas, et see on väärtegu, mitte kuritegu. Teab, et kui mitu korda, kui kolm korda varastada, siis on kuritegu. Küsitud karistuse osas tahaks paluda kergemat karistust. On diabeet, seal ei ole sellist toitlustamist, siis paluks vähem.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud ja tuleks karistusena mõista arest 10 päeva aresti väärtegude kogumis.

Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku selgitust 30.03.2014 koostatud väärteoprotokollis, milles tunnistas rikkumise toimepanemist, kaupluse Maxima avaldust ja kinnipeetute üleandmise lehte, mille kohaselt peeti 30.03.2014 kinni isik, kelleks osutus Sergey Grabar ja kes 30.03.2014 kell 14.33 möödus kaupluse kassadest ja jättis kauba, so vaniljejäätise Mio, biskviitkoogi Kinder ja Vau šokolaadi-koorejäätise eest tasumata 4,05 eurot, leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et S. Grabar varastas 30.03.2014 kauplusest Maxima asukohaga Tartu mnt 49, Tallinn kaupa kogumaksumusega 4,05 eurot. Kuivõrd menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et menetlusalune isik võttis ära võõra vallasasja selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so varastas enda väitel põhjusel, et tema veresuhkur langes, siis on menetlusaluse isiku käitumises KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo tunnused. Kuna ära võetud vallasasja maksumuseks on 4,05 eurot, mis jääb alla KarS § 218 lg-s

2 sätestatud kahekümne miinimumpäevamäära, on tegemist väheväärtusliku asjaga ning menetlusaluse isiku käitumine on väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona, so varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu.

Kohus kontrollis menetlusaluse isiku selgitust ka 08.04.2014 koostatud väärteoprotokollis, milles menetlusalune isik kahetses juhtunut, kaupluse Selver avaldust ja õigusvastase teo toimepanemise akti, mille kohaselt peeti 08.04.2014 kinni isik, kelleks osutus Sergey Grabar ja kes 08.04.2014 kell 19.45 möödus kaupluse kassadest ja jättis kauba, so 2 pudeli konjaki Martell US eest tasumata 55, 80 eurot, leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et S. Grabar varastas 08.04.2014 kauplusest Selver asukohaga Vesivärava 37, Tallinn kaupa kogumaksumusega 55, 80 eurot.

Kuivõrd menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et menetlusalune isik võttis ära võõra vallasasja selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis üheselt nähtus menetlusaluse isiku käitumisest, kuivõrd menetlusalune isik koos kauplusest võetud kaubaga põgenes ja viskas lõpuks kauba enne kinnipidamist maha, siis on menetlusaluse isiku käitumises KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo tunnused. Kuna ära võetud vallasasja maksumuseks on 55, 80 eurot, mis jääb alla KarS § 218 lg-s 2 sätestatud kahekümne miinimumpäevamäära, on tegemist väheväärtusliku asjaga ning menetlusaluse isiku käitumine on väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona, so varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu.

Kuigi väärteoprotokollis on väärteoprotokolli koostaja leidnud, et menetlusalune isik on rikkunud KarS § 199 lg 2 p 4 sätteid, leiab kohus, et menetlusalune isik on toime pannud KarS § 199 lg 1 ettenähtud tunnustega teo, mis tuleb vara vähese väärtuse tõttu kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona. KarS § 199 lg 2 p 4 sätteid ei saa menetlusalune isik KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegu toime pannes toime panna, kuivõrd KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegu toime pannes ei täida menetlusalune isik oma käitumisega KarS § 199 lg 1 kuriteo koosseisu, so ründe objektiks oleva vara väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära.

Seega korduvalt KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegu toime pannes ei saa menetlusalune isik täita ka KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo koosseisu, sest kumbki väärtegu ei sisalda KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo tunnuseid väheväärtusliku vara vastu suunatud ründe tõttu. Küll on vähemalt kolmel korral järjest KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegu toime pannes võimalik toime panna KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuritegu, kuivõrd sel juhul on tunnuseks süütegude süstemaatilisus ja kuriteo koosseisu tunnuseks ei ole vara väärtuse suurus, st vara väärtus ei pea ületama 20 miinimumpäevamäära.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest vangistusega. Seejuures on Harju Maakohus 13.03.2014 määrusega vabastanud Sergey Grabar tingimisi enne tähtaega, vastav lahend jõustus 25.03.2014 ning juba 30.03.2014 on ta toime pannud uue varavastase süüteo, seejärel 08.04.2014. Samuti on teda karistatud eelnevalt toimepandud väärtegude eest nii rahatrahvide kui arestidega. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata ja vaatamata ka karistusena arestide kohaldamisele, on ta jätkanud süütegude toimepanemist. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks ning kõigele vaatamata jätkab menetlusalune isik süütegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata ja määratud trahvid ning arestid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd eelnevad karistused ei ole sundinud teda loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Sellest tulenevalt kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaoluga, et menetlusalune isik on toime pannud kaks väärtegu, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse küll alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid ei pea võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedasena.

Märt Toming kohtunik