3-13-601/37 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-601 Haldusasi A S i kaebus Audru Vallavolikogu kohustamiseks vastama tema 05.02.2013 selgitustaotlusele Menetlusosalised Kaebaja – A S , volitatud esindaja A A Vastustaja – Audru vald Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21.11.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A S i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta A S i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.11.2013 otsus haldusasjas nr 3-13-601 muutmata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 12.06.2013, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-13-601 2(4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. A S esitas 05.02.2013 (kuupäev taotlusel tl-l 8 on ekslikult 04.01.2012) Audru Vallavolikogule selgitustaotluse, milles palus teatada, miks volikogu pole lülitanud 11.10.2012 istungi päevakorda volikogu liikme A Ai poolt 06.09.2012 istungil esitatud eelnõu, mis viimati viidatud istungil suunati otsustamiseks 11.10.2012 istungile, samuti palus teatada, milline õigusnorm lubab jätta eelnõu menetluse pooleli, millal seda eelnõu edasi menetletakse ja millises korras toimub Audru Vallavolikogus menetlusse võetud eelnõude menetlusest välja arvamine. Teiseks palus A S vastata, kas volikogus eksisteerib fraktsioon „Valimisliit Audru ja SDE volikogu fraktsioon“; kui eksisteerib, siis miks 10.02.2011 otsuses nr 8 toodu ei vasta tõele (otsuses oli kirjas „eeltoodust tulenevalt ei vastanud fraktsiooni moodustamine Audru Vallavolikogu töökorra sätetele.“), kui ei eksisteeri, siis miks valla kodulehel valetatakse, sest alates 14.02.2012 on fraktsioon lisatud kodulehele lingi all „komisjonid ja fraktsioonid“. 2. A S esitas 15.03.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse kohustamaks volikogu vastama eelpool viidatud selgitustaotlusele. Kaebuse kohaselt pole ta vastust saanud, kuigi tähtaeg vastamiseks on möödunud. 3. Audru Vallavolikogu teatas 16.04.2013 kirjaga halduskohtule, et A. Ai selgitustaotlusele on vastatud 15.04.2013 kirjaga ning lisas A. Aile saadetud vastuse. Vastuse kohaselt arutati Audru Vallavolikogu 06.09.2012 istungi päevakorrapunkti 8 all volikogu liikme A Ai poolt esitatud määruse eelnõu „Audru Vallavolikogu määruse 13.oktoober 2011 nr 25 „Otsustusõiguse delegeerimine“ kehtetuks tunnistamine“, mis suunati arutamiseks järgmisele istungile. Volikogu 11.10.2012 istungi päevakorrapunkti 10 all oli arutusel määruse eelnõu „Audru Vallavolikogu 13.oktoober 2011 määruse nr 25 „Otsustusõiguse delegeerimine“ kehtetuks tunnistamine ja otsustusõiguse delegeerimine“. Istungi protokolli kohaselt selgitas volikogu esimees istungi algul A Aile, et tema poolt esitatud eelnõu arutatakse päevakorrapunkti 10 all ning seda ei panda eraldi hääletusele, sest vallavalitsus esitas istungile uue, täiendatud eelnõu. Protokolli kohaselt pandigi hääletusele eelnõu, kus tunnistatakse kehtetuks eelmine delegeerimise määrus ja kehtestatakse uus kord. Kuna hääletusel oli eelnõu, mis sisaldas A Ai eelnõu, siis polnud tegemist üksteist välistavate eelnõudega ning neid konkureerivale hääletusele ei pandud. Audru Vallavolikogu 08.04.2010 määruse 17 „Audru Vallavolikogu töökord“ § 8 lg 10 kohaselt pannakse esimesena hääletamisele eelnõu osas esitatud muudatusettepanekud, seejärel eelnõuna esitatud ettepanek, arvude hääletamisel alustatakse suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid või vastupidi olenevalt ettepaneku iseloomust. Tuginedes analoogia korras eelnimetatud sättele, pandi istungil esimesena hääletusele vallavalitsuse eelnõu ja kuna selle poolt oli 14-st kohal olnud liikmest 13, teist eelnõu enam hääletusele ei pandud. Kaebaja teise teema osas vastas volikogu, et Audru Vallavolikogu 11.02.2011 otsuses nr 8 ei ole käsitletud fraktsiooni „Valimisliit Audru ja SDE volikogu fraktsioon“ moodustamisega seonduvat. Audru Vallavolikogu 08.04.2010 määruse nr 17 „Audru Vallavolikogu töökord“ § 18 lg 1 kohaselt on fraktsioonid vähemalt viieliikmelised sama nimekirja alusel valitud volikogu liikmete ühendused, mis on volikogus registreeritud. Registreerimise aluseks on volikogu liikmete allkirjadega varustatud kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni juht ja soovi korral muud andmed. 04.11.2011 esitas valimisliidu „Audru“ nimekirja alusel valitud volikogu liige Jaanus Põldmaa avalduse valimisliit „Audru“ ja SDE fraktsiooni moodustamiseks. Avalduse alusel registreeriti valimisliit „Audru“ ja SDE fraktsioon, millesse kuulus lisaks valimisliidu nimekirja alusel valitud liikmetele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirja alusel volikokku valitud A K. Seega ei vastanud fraktsiooni

3-13-601 3(4) moodustamine Audru Vallavolikogu töökorra sätetele. Vallavolikogu töökorra § 18 lg 8 kohaselt toimub fraktsiooni tegevuse lõpetamine fraktsiooni liikmete ühisavalduse alusel. 4. Vastuseks kohtu küsimusele, kas kaebaja jääb pärast vastuse saamist oma kohustamisnõude juurde või soovib esitada tuvastamisnõude, vastas A. A, et jääb kaebuse juurde, sest vastustaja pole vastanud tema küsimustele, vaid on asunud selgitama asju, mida ei küsitud. Vastustaja on selgitustaotluse esimesele küsimusele vastates viidanud volikogu töökorra § 8 lg-le 10, kuid see ei reguleeri eelnõude menetlemist, vaid käsitleb esitatud muudatusettepanekute hääletamist volikogu istungitel. Selgitustaotluse punktis 2 esitatud küsimus ei puudutanud fraktsiooni moodustamise ja lõpetamise korda, sest seda teab kaebaja isegi, vaid palus teatada, kas fraktsioon eksisteerib või mitte. Hea halduse tava kohaselt peab vastus olema nii põhjalik ja informatiivne kui võimalik ning haldusorgan peab püüdlema inimesele suurema arusaadavuse suunas, käesoleval juhul on kaebaja selgitustaotlusele jäetud sisuliselt vastamata. 5. Tallinna Halduskohtu 21.11.2013 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MKVS) § 5 lg 8 kohaselt vastatakse isikule märgukirjas või selgitustaotluses esitatud küsimusele kirjalikult või kokkuleppel muul viisil. Selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Käesoleval juhul on kaebaja selgitustaotlusele vastatud: kaebajale selgitati, millistel põhjustel suunati A Ai poolt esitatud eelnõu arutamiseks järgmisele istungile ning seda menetleti koos teise samasisulise eelnõuga. Fraktsiooni „Valimisliit Audru ja SDE fraktsioon“ olemasolu kohta pole antud küll ühest vastust, kuid kuna nimetatud küsimust kaebaja viidatud volikogu 10.02.2011 istungil ei arutatud, ei olnud vastustajal võimalik nimetatud otsuse alusel sellele küsimusele vastust anda. Seetõttu oli põhjendatud kaebajale fraktsiooni moodustamise ja lõpetamise õiguslike aluste selgitamine. HKMS § 158 lg 2 esimese lause kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna kaebaja selgitustaotlusele on kohtuotsuse tegemise ajaks vastatud, on kohustamisnõue põhjendamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. A S palub apellatsioonkaebuses kohtuotsus tühistada ning kaebus rahuldada. Selgitustaotluses esitatud küsimustele pole vastatud ning kohus on põhjendamatult asunud vastupidisele seisukohale. Kohtuotsus ei vasta nõuetele, sest ei sisalda põhjendusi, vaid üksnes viiteid menetlusosaliste seisukohtadele. Kohus on jätnud kontrollimata, kas selgitustaotluses toodud väited on tõesed või mitte. Seega on kohus jätnud uurimiskohustuse täitmata. Halduskohus ei ole näidanud, millele tuginedes ta on asunud seisukohale, et A Ai eelnõu oli 11.10.2012 istungil arutusel päevakorrapunkti 10 all ja seda arutati koos vallavalitsuse määruse eelnõuga. Ühe päevakorrapunkti all ei saa olla kahte määruse eelnõu. Kui halduskohus midagi nii kummalist väidab, pidanuks ta selgitama, millele ta tugineb. Audru valla kodulehel on toodud 11.10.2012 istungi kutse, kus päevakorra punkt 10 all on kirjas Audru Vallavalitsuse, mitte A Ai määruse eelnõu, A Ai määruse eelnõu päevakorras kirjas pole. Selgitustaotluse punkti 2 osas ei nähtu kohtuotsusest, miks asjaolu, et 10.02.2011 volikogu otsuses ei käsitletud „Valimisliit Audru ja SDE volikogu fraktsiooni“ moodustamist (mida kaebaja ei ole väitnud), takistas volikogul vastamast, kas õigusvastaselt moodustatud fraktsioon eksisteeris selgitustaotluse esitamise ajal ja kui ei eksisteerinud, siis miks on kodulehel vale informatsioon. 7. Audru valla vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohus sai asja lahendamisel lähtuda poolte poolt esitatud seisukohtadest ning hinnata, kas vastuskirja sisu vas-

3-13-601 4(4) tab kaebaja selgitustaotluses taotletud teabele. Kohus on selle hinnangu andnud ning otsus vastab HKMS § 165 nõuetele. Mis puudutab kaebaja poolt seoses A Ai eelnõuga esitatud küsimusi, siis on vastuses kaebajale selgitatud, et eelnõu ei arvatud menetlusest välja ega jäetud selle menetlust pooleli ning see oli arutusel konkureeriva eelnõuna päevakorrapunkti 10 all. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks pole alust. Kohus on piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et kaebaja selgitustaotlusele on vastatud, samuti pole põhjendatud kaebaja etteheited uurimiskohustuse rikkumise kohta. 9. Apellatsioonkaebusest selgub, et kaebaja ei soovigi niivõrd vastuseid oma küsimustele, kui avaldada rahulolematust volikogu töökorralduse üle. A Ai eelnõu menetlemisega seonduv pidi olema kaebajale kui A Ai abikaasale ja volitajale teada ja asjaolu, et volikogu poleks tohtinud A Ai eelnõu koos vallavalitsuse samasisulise eelnõuga ühe päevakorrapunkti all arutada, ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Selgitustaotlusele vastuse andmise kontroll ei hõlma kontrolli selle üle, kas ametiasutus on konkreetses situatsioonis käitunud õigesti. Kontroll hõlmab üksnes küsimust, kas antud teave vastab faktilistele asjaoludele. Asjaolu, et volikogu A Ai eelnõu koos vallavalitsuse täiendatud eelnõuga arutas, on kohus tuvastanud kohtuotsuses viidatud volikogu istungi protokollile tuginedes. 10. Samuti ei ulatunud kohtu kontrollikohustus käesolevas asjas selleni, et hinnata, kas fraktsioon tegelikult eksisteerib ja kas seda kajastatakse põhjendatult valla kodulehel või mitte. Kaebaja pole aga apellatsioonkaebusest nähtuvalt rahul just sellega, et õigusvastaselt registreeritud fraktsiooni selgitustaotluse esitamise ajal ikka veel valla kodulehel kajastatakse. Halduskohus on otsuses tõdenud, et fraktsiooni tegevuse lõpetamist kaebaja viidatud otsusest ei nähtu, mistõttu polnud volikogul võimalik selgemat vastust anda. Ringkonnakohus nõustub, et volikogu vastus kaebaja selgitustaotlusele fraktsiooni tegevuse suhtes on kõhklev, kuid ilmselt vastab see antud hetke olukorrale – fraktsioon oli registreeritud õigusvastaselt, kuid selle tegevust polnud lõpetatud. Kas selline olukord on õiguspärane või mitte, pole käesoleva vaidluse esemeks. Kui kaebaja soovis oma pöördumisega viidata puudustele volikogu töökorralduses, oleks olnud kohasem pöördumise vorm märgukiri. Märgukiri MSVS § 2 lg 2 kohaselt on isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või annab adressaadile teavet ning MSVS § 5 lg 8 kohaselt märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust. Kuna kaebaja esitas oma mõtted selgitustaotlusena ning sellele antud vastus on piisavalt selge, selles kajastatud faktilised asjaolud õiged, puudub alus kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamiseks. 11. Kaebaja on taotlenud riigilõivu väljamõistmist vastustajalt. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt kaebaja kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning tema võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 kohaselt tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi