3-13-1679/32 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1679 Haldusasi MTÜ Tartu Kunstnike Liit kaebus kultuuriministri 11.07.2013 käskkirja nr 218 „Loomeliidu tunnustamisest keeldumine“ tühistamiseks ning loomeliidu tunnustamise taotluse uuesti läbivaatamiseks ja loomeliiduna tunnustamiseks kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – MTÜ Tartu Kunstnike Liit (registrikood 80101755), seaduslik esindaja Markus Toompere; Vastustaja – kultuuriminister, volitatud esindaja Andrea Frolov Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18. novembri 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Kultuuriministri apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kultuuriministri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. novembri 2013. a otsus haldusasjas nr 3-13-1679 muutmata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 12. juunil 2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-13-1679 2(6) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Tartu Kunstnike Liit esitas 06.05.2013 kultuuriministrile loomeliiduna tunnustamise taotluse koos põhikirja, liikmeks olevate loovisikute nimekirja ja liikmete viimase kolme aasta loomingulise tegevuse ülevaatega.

30.05.2013 e-kirjaga palus Kultuuriministeerium MTÜ-l Tartu Kunstnike Liit täpsustada, kui palju tema liikmetest kuulub tänasel päeval Eesti Kunstnike Liitu ja kui paljud neist on osalenud aktiivselt selle tegevuses või saanud osa pakutud võimalustest, mille poolest erinevad nende liitude põhikirjalised eesmärgid ning mida on MTÜ Tartu Kunstnike Liit teinud loomeala arendamiseks väljaspool Tartu linna ja maakonda.

12.06.2013 saatis MTÜ Tartu Kunstnike Liit Kultuuriministeeriumile vastuse. MTÜ Tartu Kunstnike Liit 142 liikmest kuulub Eesti Kunstnike Liitu 64 liiget. Eesti Kunstnike Liidu pakutavaid võimalusi ja tegevusi on keeruline kirjeldada, kuna neid on väga vähe või suhtleb liit nendega puudulikult. Eesti Kunstnike Liit ei avaldanud infot loometoetuste väljastamise kohta. Stipendiume on 2013. a I jaotusest saanud 3 MTÜ Tartu Kunstnike Liit liiget. Eesti Kunstnike Liidul ja MTÜ-l Tartu Kunstnike Liit on mõnevõrra erinevas sõnastuses mitmeid ühiseid põhikirjalisi eesmärke, kuid nende alla mahub palju erinevaid tegevusi. Sarnasus on näiline. MTÜ Tartu Kunstnike Liit tegevused on suunatud Eesti kunstielu arendamiseks.

2. Kultuuriministri 11.07.2013 käskkirjaga nr 218 keelduti MTÜ-d Tartu Kunstnike Liit loomeliiduna tunnustamast. MTÜ Tartu Kunstnike Liit 142 liikmest kuulub Eesti Kunstnike Liitu 64. Liikmeid, kes kuuluvad üheaegselt mõlemasse liitu ja vastavad loomeliidu liikmetele ettenähtud tingimustele, on 31. MTÜ Tartu Kunstnike Liit ja Eesti Kunstnike Liidu tegevuse profiil ja eesmärgid on sisuliselt samad ning ainus erinevus seisneb tegevuse regionaalses piirangus. Seaduse eesmärgiks ei saa olla see, et samade aktiivsete liikmete toel võiks loomeliiduna tunnustamist taotleda lugematu hulk samal loomealal tegutsevaid mittetulundusühinguid. Piiratud rahaliste vahendite jagamine võimalikult väikesteks osadeks võimalikult suure ringi toetust saavate loomeliitude vahel ei võimalda luua paremaid tingimusi loometegevuseks. MTÜ Tartu Kunstnike Liit näol ei ole tegemist mittetulundusühinguga, mille eesmärk oleks edendada vastavat loomeala ja toetada oma liikmeks olevate loovisikute loometegevust. Seega ei vasta MTÜ Tartu Kunstnike Liit loovisikute ja loomeliitude seaduses sätestatud nõudele.

3. MTÜ Tartu Kunstnike Liit esitas 08.08.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada kultuuriministri 11.07.2013 käskkiri nr 218 ning kohustada kultuuriministrit loomeliidu tunnustamise taotlust uuesti läbi vaatama ja MTÜ-d Tartu Kunstnike Liit loomeliiduna tunnustama. Kaebuse põhjendused olid järgmised.

Vaidlusaluses käskkirjas ei ole välja toodud ühtegi asjaolu, mis viitaksid sellele, et MTÜ Tartu Kunstnike Liit ei vastaks loovisikute ja loomeliitude seaduse (edaspidi LLS) §-des 5 ja 6 esitatud nõuetele ning annaks LLS § 9 lg 2 kohaselt aluse keelduda kaebaja tunnustamisest loomeliiduna. 2012. a taotluse kohta antud käskkirjas nr 41 pidas kultuuriminister kaebajat loomeliiduks. Jääb selgusetuks, mis tingis seisukoha muutmise paari kuuga. Kuigi MTÜ Tartu Kunstnike Liit ja Eesti Kunstnike Liidu põhikirjad on sarnased, on tegemist erinevate organisatsioonidega. Vastustaja on

3-13-1679 3(6) sarnaste üldiste eesmärkidega mittetulundusühinguid varem tunnustanud. 2013. a tunnustas ministeerium loomeliiduna Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingut, mille põhikiri sarnaneb samuti osaliselt Eesti Kunstnike Liidu omaga.

MTÜ Tartu Kunstnike Liit eesmärgiks on toetada oma liikmete loometegevust. Kaebaja pakub näiteks oma liikmeskonnale soodusrendiga ateljeepindu, eelarvevahendite võimaluste piires kaasfinantseeringut projektide teostamiseks, konsultatsioone ja tehnilist tuge projektide elluviimisel ja eelisjärjekorras Tartu Kunstimaja galeriides näituse tegemise võimalikkust jm. MTÜ Tartu Kunstnike Liit on alati toetanud oma liikmete kuulumist erinevatesse erialaliitudesse, kuna just sel moel, läbi isiklike kontaktide, tekib võimalus erinevate koostöövõrgustike tekkeks.

MTÜ Tartu Kunstnike Liit on täitnud kõik LLS-s sätestatud nõuded, et saada tunnustatud loomeliiduna. Kultuuriministeerium on andnud seadusele meelevaldse tõlgenduse ega lähtu seaduses loomeliidu kohta sätestatud kriteeriumitest. LLS ei piira loovisikute kuulumist erinevatesse loomeliitudesse ega sea mittetulundusühingu tunnustamist loomeliiduks sõltuvusse ühingusse kuuluvate liikmete huvide esindatusest või erinevate toetuste saamise võimalustest. MTÜ Tartu Kunstnike Liit ei vastandu Eesti Kunstnike Liidule ning seda on kinnitanud Eesti Kunstnike Liidu endine president Jaan Elken.

Selgusetuks jääb, milliseid kriteeriume vastustaja arvestab valdkonna arengusse panustamisena ja loomeliiduna tunnustamise alusena.

Vastustaja ei pidanud kinni LLS § 9 lg-s 1 sätestatud taotluse menetlemise tähtajast, kuna otsus tehti hiljem kui 20 tööpäeva jooksul selle esitamisest arvates. Lisaks ei edastanud vastustaja kaebajale käskkirja, rikkudes sellega LLS § 9 lg-s 3 sätestatut.

4.Kultuuriminister vaidles kaebusele vastu.

MTÜ Tartu Kunstnike Liit 132-st liikmest 73 vastab taotluses esitatud nimekirja alusel LLS § 5 lg-s

1 sätestatud nõuetele. Nõuetele vastavatest liikmetest kuulub samaaegselt Eesti Kunstnike Liitu 32 liiget. Numbriline muutus on tingitud liikmete arvu muutumisest ajas. Erinevalt teistest Eesti Kunstnike Liidu alaliitudest, mis on iseseisva loomeliiduna tunnustatud, ei erine kaebaja tegevuse profiil ja eesmärgid mitte millegi poolest Eesti Kunstnike Liidu tegevusest. Ainus erinevus tuleneb regionaalsest piirangust. Eesti Kunstnike Liidu ja MTÜ Tartu Kunstnike Liit põhikirjalised eesmärgid on peaaegu kattuvad.

MTÜ Tartu Kunstnike Liit ei aita pidevalt Eesti Kunstnike Liidule vastandudes oma tegevusega kaasa loomeala edendamisele ega toeta oma liikmeteks olevaid loovisikuid nende loometegevuses parimal võimalikul moel. Võimalikult paljude kattuva liikmeskonnaga ning samade põhikirjaliste eesmärkidega mittetulundusühingute tunnustamine loomeliiduna ühel loomealal ei täida LLS § 1 lgs 1 nimetatud eesmärki, milleks on kultuurilise loovuse ja kaunite kunstide professionaalsel tasemel säilimise ja arenemise toetamine ning loomeisikute tegevuseks vajalike tingimuste parandamine ja tagatiste loomine. Sellisel juhul jagataks niigi piiratud rahalised vahendid võimalikult väikesteks osadeks võimalikult suure ringi toetust saavate loomeliitude vahel.

Loomeliidu tunnustamise taotluse läbivaatamisel ei hinnata eraldi taotleja tegevust valdkonna praktikuna, vaid hinnatakse konkreetse organisatsiooni valdkondlikku mõju eelkõige loovisikute esindajana ja loomeala arendajana üleriigiliselt. Nii Eesti Kunstnike Liit kui MTÜ Tartu Kunstnike Liit opereerivad muu hulgas erinevaid olulise programmi ja keskse näitusekohaga paiku. Tartu Kunstnike Liidu tegevused ei tõuse esile loomeala edendamisena. Küll aga esindab kujutava ja rakenduskunsti valdkonnas samade loovisikute samasisulisi huvisid Eestis juba suurim tunnustatud loomeliit

3-13-1679 4(6) Eesti Kunstnike Liit. MTÜ Tartu Kunstnike Liit ei vasta LLS §-s 4 sätestatud loomeliidu tunnustele, ega saa seetõttu vastata ka § 5 lg-s 1 sätestatud nõuetele.

Asjaolu, et vastustaja ei toimetanud kaebajale käskkirja kätte vastavalt LLS § 9 lg-le 3, ei saa mõjutada asja sisulist otsustamist. Kultuuriministeerium edastas allkirjastatud otsuse koopia 11.07.2013 MTÜ Tartu Kunstnike Liit ametlikule e-posti aadressile sekretar@kunstimaja.ee. Otsus muutus samal ajal kättesaadavaks ka ministeeriumi elektroonilise dokumendiregistri kaudu. Kuna MTÜ Tartu Kunstnike Liit kasutas varasemal suhtlemisel aktiivselt e-posti, eeldas vastustaja, et käskkirja võib sinna edastada.

5. Tallinna Halduskohtu 18.11.2013 otsusega rahuldati kaebus, tühistati kultuuriministri 11.07.2013 käskkiri nr 218 „Loomeliidu tunnustamisest keeldumine“ ning kohustati kultuuriministrit tunnustama MTÜ-d Tartu Kunstnike Liit loomeliiduna. Kohus põhjendas otsust järgmiselt.

LLS § 4 kohaselt on loomeliit LLS-s sätestatud korras tunnustatud mittetulundusühing, mille eesmärk on edendada vastavat loomeala ja toetada oma liikmeks olevate loovisikute loometegevust. Loomeliidu tunnustamisest keeldumine on võimalik LLS § 9 lg 2 alusel, kui loomeliit ei vasta käesoleva seaduse § 5 nõuetele või tema põhikiri ei vasta käesoleva seaduse § 6 nõuetele.

LLS § 5 lõike 1 kohaselt peab loomeliidus olema vähemalt 50 teovõimelist füüsilist isikut, kes on vähemalt kolm viimast aastat vastaval loomealal loometööga tegelenud ja kelle teosed või esitused on selles ajavahemikus avalikustatud autoriõiguse seaduse §-de 9 ja 10 tähenduses. Pooled vaidlevad selle üle, kas MTÜ-d Tartu Kunstnike Liit saab pidada LLS § 5 lõikes 1 sätestatud loomeliidule esitatud nõuetele vastavaks olukorras, kus 73-st nõuetele vastavast liikmest kuuluvad 32 liiget samaaegselt ka Eesti Kunstnike Liitu.

LLS § 5 lg-ga 1 ei ole loomeliidu liikmetel keelatud kuuluda samaaegselt ka teise samal loomealal tegutsevasse loomeliitu, LLS § 2 lg 2 kohaselt võib loovisik kuuluda mitmesse loomeliitu. LLS § 5 lg 2 kohaselt on välistatud erinevatel loomealadel tegutsevate loovisikute koondumine ühte loomeliitu, kuid selle sätte alusel ei ole välistatud ühe loovisiku kuulumist mitmesse samal loomealal tegutsevasse liitu. Seega on MTÜ Tartu Kunstnike Liit täitnud LLS § 5 lõikes 1 sätestatud liikmete piirmäära nõude.

Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust asjaolu, et loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise seaduse 502 SE seletuskirjas on LLS § 5 lõike 2 osas leitud järgmist: //… Säte peaks välistama ka võimaluse, et tekiks nn fiktiivsed liidud, milles on esindatud mitu loomeala, et saada kokku LLSis nõutud liikmete miinimumarv 50 liiget ja need liikmed oleksid valdavalt samal ajal juba teiste loomeliitude liikmed…//. Kuigi vastustaja ei ole otseselt viidanud 11.07.2013 käskkirja nr 218 tegemisel õigusliku alusena LLS § 5 lõikele 2, on käskkirja sisust ilmne, et vastustaja on lähtunud LLS § 5 lõike 1 sisustamisel sama paragrahvi lõike 2 eelnõu seletuskirjas toodud põhimõttest.

Seaduse eelnõu seletuskiri võib küll olla asjakohane allikas juhul, kui on vajalik leida, mida seadusandja on soovinud mõne konkreetse normi rakendamisega saavutada, kuid üksnes seaduse eelnõu seletuskirjale tuginedes ei saa seaduse tõlgendamisel anda normile tähendust, mida seaduse tekstist ei ole võimalik järeldada. Seletuskiri võib aidata välja selgitada seadusandja tahet olukorras, kus seaduse tekst on mitmeti mõistetav, praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole – LLS § 2 lg 2 näeb otsesõnu ette, et loovisikul on õigus kuuluda mitmesse loomeliitu (vt ka Riigikohtu 08.02.2002 otsuse nr 3-3-1-4-02 p 7).

LLS § 5 lg 2 kujunemisloost selgub, et seaduse kehtestamisest kuni 05.04.2006 võis üks loomeliit hõlmata üksnes üht LLS § 2 lg-s 1 märgitud loomeala, mille hulka kuulusid ka graafiline või plasti-

3-13-1679 5(6) line kunst, maal ja tarbekunst. 06.04.2006 kuni 17.07.2009 võis LLS § 5 lg 2 kohaselt üks loomeliit hõlmata ühte või mitut LLS § 2 lg-s 1 märgitud loomeala. Seletuskirja kohaselt oli nimetatud muudatuse põhjuseks asjaolu, et Eesti Kunstnike Liitu kuuluvad mitut loomeala esindavad loovisikud, kuid Eesti Kunstnike Liidul ei ole võimalik loomeliiduna hõlmata mitut loomeala. Alates 18.07.2009 muudeti LLS § 5 lg 2 sõnastust uuesti nii, et ühte loomeliitu võivad kuuluda vaid ühel käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 märgitud loomealal tegutsevad loovisikud ning kujutavat ja rakenduskunsti käsitatakse selle paragrahvi tähenduses ühe loomealana. Seletuskirja järgi oli muudatuse põhjuseks see, et seaduse tähenduses saab loomeliit esindada vaid üht loomeala ning Eesti Kunstnike Liidu probleemi lahendamiseks loetakse kujutav ja rakenduskunst üheks loomealaks. Eeltoodust nähtub, et § 5 lg 2 eesmärgiks ei ole olnud reguleerida, mitu loomeliitu võib ühel loomealal olla, vaid üksnes seda, mitu loomeala võib üks loomeliit endas hõlmata. Seetõttu on ka seletuskirjas märgitud, et soovitakse vältida fiktiivseid liite, milles on esindatud mitu loomeala. Hetkel kehtiva LLS § 5 lg 2 redaktsiooni kohaselt võib loomeliit hõlmata vaid ühe loomeala esindajaid. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja liikmeteks on vaid ühe loomeala esindajad.

Vaidlusaluses käskkirjas on leitud, et puudub alus tunnustada MTÜ-d Tartu Kunstnike Liit loomeliiduna, kuna määravaks ei ole tema tegevus valdkonna praktikuna, vaid valdkondlik mõju. Vastustaja on viidanud sellele, et lähtub loomeliiduna tunnustamisel konkreetse organisatsiooni valdkondlikust mõjust eelkõige loovisikute esindajana ja loomeala arendajana üleriigiliselt. Kuna kujutava ja rakendava kunsti osas esindab samade loovisikute samasisulisi huvisid Eesti suurim tunnustatud loomeliit Eesti Kunstnike Liit, ei tõuse MTÜ Tartu Kunstnike Liit tegevused esile loomeala edendamisena. Vastustaja seisukoht ei tugine seadusel. Sellist alust ei saa tuletada LLS § 1 lg-s 1 sätestatud loomeala eesmärgist ning sellest, et vastustajal on piiratud hulgal rahalisi vahendeid, mida ei pruugi jätkuda kõikidele taotlejatele, juhul kui tunnustada loomeliiduna ka selliseid mittetulundusühinguid, kelle mõju on tuntav pigem mingites kindlates piirkondades, aga mitte üleriigiliselt. Tegemist on asjakohatu kaalutlusega, mida haldusakti andmisel arvestades on vastustaja ületanud talle seadusega antud volitusi ehk kaalutluse piire. Samuti on asjakohatu vastustaja seisukoht, et samal loomealal tegutsevatele loomeliitudele toetuse jagamine on pärssiv loometegevuse arengule, kuna ka selles osas ei ole vastustajale kaalutlusõigust ega hindamisruumi antud. LLS ei näe ette loomeliidu tunnustamisest keeldumise aluseid põhjusel, et tunnustamist taotlev loomeliit ei edenda piisavalt oma liikmete suhtlust teiste loomeliitudega. Meelevaldne on vastustaja järeldus, et samal loomealal tegutsevate kattuvate liikmeskondadega loomeliidud pärsivad loometegevust, kuna toetuste jagamine on sellisel juhul piiratud. LLS § 18 lg 2 sätestab, et vabakutselisel loovisikul, kes kuulub samal ajal mitmesse loomeliitu, on õigus loometoetust saada vaid ühe loomeliidu kaudu. Seega välistab seadus loometoetuste kuritarvitamise mitmesse loomeliitu kuulumise kaudu. Osaliselt kattuvate liikmetega loomeliitude tunnustamisel võib vastustajale kaasneda täiendav halduskoormus, kuna Kultuuriministeerium peab LLS § 21 lg 1 alusel teostama järelevalvet loometoetuste maksmise üle, kuid vastustaja halduskoormuse kasvu ei saa käsitleda loomealade edenemise pärssimisena.

MTÜ Tartu Kunstnike Liit põhikiri vastab LLS § 6 sätestatud nõuetele. LLS §-st 6 ega ka mõnest muust LLS sättest ei tulene nõuet, et loomeliitude põhikirjalised eesmärgid ei või sarnaneda ega kattuda. Kaebaja põhikirjalised eesmärgid (tl 46) vastavad loomeliidu eesmärkidele, nagu need on sätestatud LLS §-s 4.

Vastustaja rikkus vaidlusaluse otsuse tegemisel LLS § 9 lg-s 1 sätestatud tähtaega ning LLS § 9 lg-s

3 sätestatud käskkirja edastamise korda, kuid see asjaolu ei ole määrava tähendusega ega anna täiendavat alust käskkirja tühistamiseks.

3-13-1679 6(6) Kuna MTÜ Tartu Kunstnike Liit vastab kõikidele LLS §-ga 5 loomeliidule sätestatud tingimustele ning põhikiri on vastavuses LLS §-s 6 sätestatud nõuetega, tuleb kultuuriministri 11.07.2013 käskkiri nr 218 tühistada ja kohustada teda kaebajat loomeliiduna tunnustama. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Kultuuriminister taotleb esitatud apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning kaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja on seisukohal, et seaduse mõte ei saa olla see, et samade aktiivsete liikmete toel võiks loomeliiduna tunnustamist taotleda lugematu hulk samal loomealal tegutsevaid mittetulundusühinguid. Vastustaja pole käskkirja andmisel tuginenud LLS § 5 lg 2 kohta seaduseelnõu seletuskirjas (502 SE) toodud põhimõtetele, vaid asjaolule, et kaebaja ei vasta LLS § 4 toodud loomeliidu tunnustele, s.t. tegemist pole mittetulundusühinguga, mille eesmärk on edendada vastavat loomeala ja toetada oma liikmeks olevate loovisikute loometegevust, mistõttu ei vasta kaebaja ka § 5 lg-s 1 sätestatud nõuetele. End pidevalt Eesti Kunstnike Liidule vastandades ei aita kaebaja kaasa loomeala edendamisele ega toeta oma liikmeteks olevaid loovisikuid parimal võimalikul moel nende loometegevuses. Vaidlust ei ole, et kaebaja põhikiri vastab LLS § 6 sätestatule. Mis puudutab kaebaja põhikirja sarnasust Eesti Kunstnike Liidu omaga, siis sellele on kaebaja ise viidanud. Kaebaja tegutses aastatel 1952–1992 Eesti Kunstnike Liidu Tartu osakonnana, on nö valdkonna alaliidust välja kasvanud, samale sihtgrupile suunatud ja samu eesmärke elluviiv organisatsioon, kelle 132 liikmest 66 kuuluvad ka suuremasse 912 liikmega loomeala katusorganisatsiooni. Pidades silmas kaebaja vastanduvat hoiakut juba tunnustatud suurema sama loomeala esindava ja arendava loomeliidu suhtes, on kaebaja tegevus pigem loomeala arengut pärssiv kui soodustav.

7. MTÜ Tartu Kunstnike Liit vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja leiab, et vastab nõuetele, mis on seatud loomeliiduna tunnustamisele. Põhjendatud pole vastustaja väide kaebaja vastandumisest Eesti Kunstnike Liiduga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Tallinna Halduskohtu otsus on põhjendatud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei pea vajalikuks oma otsust pikemalt põhjendada.

9. Menetlusosalised pole apellatsiooniastmes menetluskulude hüvitamist taotlenud ning võimalikud kulud jäävad HKMS § 109 lg 1 kohaselt nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi